Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja XXXXi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (
) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitused Hageja nõude aluseks on perekonnaseadusest tuleneva kohustuse, alaealisele lapsele elatise maksmiseks, täitmata jätmine. Kohus selgitab, et resolutsiooni punktis 3 välja mõistetav elatise maksmata jätmisega hagejale tekkinud kahju on arvestatud tagasiulatuvalt perioodi eest 23.10.2016 kuni 09.10.2017 järgmiselt: 23.10.2016 kuni 31.10.2016 summas 62,37 eurot (215:31=6,93 x 9 päeva); 01.11.2016-31.12.2016 summas 430 eurot (2 kuud x elatise miinimummäär 215 eurot); 01.01.2017 kuni 30.09.2017 summas 2 115,00 eurot (9 kuud x elatise miinimummäär 235 eurot) ja 01.10.2017 kuni 09.10.2017 summas 68,22 eurot (235:31=7,58 x 9 p päeva). Kokku ühekordse summana 2 675,59 eurot. Juhul, kui hageja on kostjalt kohtumenetluse kestel saanud elatist, kuuluvad saadud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Kohus selgitab, et tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) §-st 101 lg 1 ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Aastal 2016 on elatise alammäär 215 eurot, aastal 2017 on elatise alammäär 235 eurot ning alates 01.01.2018 on elatise alammäär 250 eurot. Tsiviilasja hinna arvutuskäik 9 kuud x 235 eurot = 2 115 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja menetluskulusid kandnud, mistõttu puudub vajadus kulude suuruse kindlaksmääramiseks. Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.