2-17-14807 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2018. a Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-17-14807 Tsiviilasi

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldused RJJ Holding OÜ ( edaspidi Võlgnik) ja XXXi (edaspidi Võlausaldaja) vahel 29.01.2017 sõlmitud kirjalik tööleping, mille kohaselt asus töötaja 30.01.2017 tööandja juures tööle värvija/abitöölise ametikohale. Pooled leppisid kokku tunnitasus 11,50 eurot, alates 13.02.2017 14,50 eurot ja täistööajaga töötamises. Tööleping lõppes 09.05.2017 TLS § 86 lg 1 alusel. Tööandja on jätnud töötajale välja maksmata järgmised summad: 1) töötasu aprilli 2017 eest summas 1378,95 eurot; 2) kasutamata põhipuhkuse hüvitise summas 563 eurot; 3) ületundide eest tasu summas 625,59 eurot; 4) sõidukompensatsiooni aprilli 2017 eest summas 65 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldab avaldaja töötasu nõude summas 1378,95 eurot. ITVS § 27 lg 2 järgi kuulub töövaidluskomisjoni otsus töötasu väljamaksmiseks kuni kahe kuu eest viivitamatult täitmisele. Töövaidluskomisjon rahuldab avaldaja nõude ja mõistab tööandjalt välja kasutamata põhipuhkuse hüvitise summas 563,00 eurot. Töötaja on 04.05.2017 edastanud tööandjale e-kirja teel kompenseerimiseks pileti summas 89 eurot. Vastavalt Swedbank AS arvelduskonto väljavõttele ajavahemiku 01.02.2017 - 26.06.2017 kohta ei ole tööandja aprilli eest sõidukompensatsiooni tasunud. Töövaidluskomisjon rahuldab avaldaja nõude ja mõistab tööandjalt välja sõidukompensatsiooni summas 65 eurot. Töövaidluskomisjon ei ole tuvastanud kokkulepet ületundide tegemiseks, samuti ei ole tuvastatud tööandja nõudmisel ületundide tegemist. Töötaja pole tõendanud ületundide tegemist, töötaja esitatud tööaja arvestus on tööandja poolt kinnitamata. Seega jätab töövaidluskomisjon ületunnitöö eest tasu nõude rahuldamata. Võlausaldaja esitab pankrotiavalduse Võlgnikule. Võlgnikul on tasumata töötasu, kasutamata põhipuhkuse hüvitis ja sõidukompensatsiooni summas 2006,95. Võlgnikul puudub võlgnev summa ning vara (august 2017 seisuga). Peale töövaidluskomisjoni otsust võlausaldaja pöördus kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Võlgniku vastus 2

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 8 984,02 eurot, vara puudub. Võlgniku kohustus Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti ees moodustab 674,65 eurot, endiste töötajate ees 3 577,50 eurot, võlgnevus tarnijatele moodustab 4 731,87 eurot. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et äriühingu maksejõuetus tekkis

1. aastal, kui võlgniku teenuseid müüdi väga vähesel määral. Võlgniku püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt
2. a suvel, mil võlgnik ei suutnud maksta töötajate töötasusid ning lõpetas tegevuse. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige Reido-Olavi Jaam on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Juhatuse liikmel Reido-Olavi Jaam’al on kehtiv seos ka Teeme Projekt OÜ-ga (registrikood 11519254, pankrotis) ja Teeme Transport OÜ-ga (registrikood 12378985, pankrotis). Kohtu hinnangul on juhatuse liige oma kohustusi rikkunud tahtlikult, kuivõrd korduvates pankrotimenetlustes osalemise tõttu on juhatuse liige teadlik oma äriseadustikus ning pankrotiseaduses sätestatud kohustustest. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu juhatuse liige on põhjendamatult jätnud pankrotiavalduse esitamata.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuivõrd võlgniku juhatuse liige Reido-Olavi Jaam on rikkunud

§ 85

lg 1 ja § 87 lg 1 sätestatud kohustusi ning ei ole täitnud oma teabeandmise kohustust, siis ei ole võimalik kindlaks teha maksejõuetuse tekkimise täpseid põhjuseid. Raamatupidamise ja juhtimise dokumentatsiooni ei ole ajutisele haldurile esitatud, nende asukoht on väidetavalt juhatuse liikme kodus. Maksejõuetuse põhjus on

§ 22lg 5 tähenduses muu asjaolu.

Haldur ei välista dokumentide puudumise tõttu raskete juhtimisvigade olemasolu või kuriteo tunnuste olemasolu võlgniku juhatuse liikme tegevuses. 3

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Kuna puudub raamatupidamisdokumentatsioon, siis on olemas võimalus, et selle olemasolul ja ajutise halduri valdusesse jõudmisel võivad ilmneda asjaolud, mis toovad välja tagasivõitmise alused või vara tagasinõudmise võimalused. Juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõuete esitamise võimalused vajaksid täiendavat analüüsi pankrotimenetluse käigus. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul puudub vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt

§ 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.

Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 765 eurot ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 2 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud.

§§ 23

, 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 767 eurot ajutise halduri Jüri Truutsi kasuks.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul on rahalised vahendid puuduvad, seega kuulub

§ 150lg 4 § Ts

MS § 172 lg 3 alusel riigi arvelt Jüri Truutsile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Reido-Olavi Jaam’ale. Menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja XXXa menetluskulu moodustab riigilõiv 10 eurot. Tulenevalt

§ 150lg 4 4