Obsah (8)

§ 102§ 31§ 22§ 1§ 86§ 109§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2017, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-2840 Tsiviilasi XXX pankrotiavald

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada XXX’i kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. mail 2017 kell 12.
3. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada XXX’i esitama hiljemalt
5. mai 2017.a pankrotihaldurile XXX’i täpsustatud vara ja võlgade nimekiri.
6. Menetluskulud jätta võlgniku XXX’i kanda.
7. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Eve Selberg tasuks 540 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot, kokku 648 eurot.
8. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Väljamakse teostada Advokaadibüroo Selberg & Ko kontole nr EE871010220067512013 SEB Pank.
9. Määrus saata resolutsiooni punkti 11 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
10. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus XXX esitas 21.02.2017.a kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selberg’i. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Võlgnik omab käesoleval hetkel Eesti Vabariigi pankades ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt alljärgnevaid arvelduskontosid :  Danske Bank A/S Eesti filiaali arvelduskonto nr EE323300335647810001, mille saldo seisuga 20.03.2017 oli 0,00 eurot. Konto on arestitud kohtutäiturite poolt kogusummas 105 338,00 eurot.  AS SEB Pank arvelduskonto nr EE561010010102239018, mille saldo seisuga 21.03.2017 oli 4,99 eurot. Konto on arestitud kohtutäiturite poolt. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole võlgniku nimele sõidukeid liiklusregistris registreeritud. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel ei kuulu võlgniku omandisse kinnisvara. Ehitusregistri elektroonilises andmebaasis registreeritud ehitisi võlgniku nimel ei ole. Võlgnik töötab alates 01.03.2017 AS’is Pipelife tükitöö alusel ning tema igakuine töötasu on võlgniku selgituse kohaselt ca 800 eurot (bruto). Muu kinnis- või vallasvara ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul puudub. Seega on võlgniku varaks pangakontodel rahalised vahendid summas 4,99 eurot, igakuiseks sissetulekuks on töötasu 800 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval hetkel menetluses üheksa täitemenetlust: kohtutäitur Kersti Vilbo nõue summas 252,77 eurot, peamine sissenõudja Lindorff Eesti AS; kohtutäitur Raigo Pärs nõue summas 7,60 eurot, peamine sissenõudja Ühisteenused AS; kohtutäitur Kristel Maalman nõue summas 600 eurot, peamine sissenõudja Nordea Finance Estonia AS; kohtutäitur Kristel Maalman nõue summas 3 500 eurot, peamine sissenõudja Nordea Finance Estonia AS; kohtutäitur Andrei Krek nõue summas 11 265,26 eurot, peamine sissenõudja 2 Swedbank AS, nõuete jääk 11 233,01 eurot; kohtutäitur Risto Sepp nõue summas 64 eurot, peamine sissenõudja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet; kohtutäitur Priit Petter nõue summas 73 532,24 eurot, peamine sissenõudja Nordea Bank AB Eesti filiaal; kohtutäitur Elin Vilippus nõue summas 33 eurot, peamine sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet; kohtutäitur Elin Vilippus nõue summas 7 225,17 eurot, peamine sissenõudja Võlamenetleja OÜ. Võlgnik on pankrotiavaldusega esitanud alljärgneva võlgade nimekirja: 1) Swedbank AS nõue summas 9 914,01 eurot (kohtutäitur Andrei Krek menetluses, reaalne nõuete jääk 11 233,01 eurot); 2) Nordea Finance Estonia AS nõuded kogusummas 4 100 eurot (kohtutäitur Kristel Maalman menetluses); 3) Nordea Bank AB Eesti filiaal nõue summas 73 532,24 eurot (solidaarselt Jaana Taklajaga, kohtutäitur Priit Petter menetluses); 4) Võlamenetleja OÜ nõue summas 7 225,17 eurot (kohtutäitur Elin Vilippus menetluses); 5) Lindorff Eesti AS nõue summas 252,77 eurot (kohtutäitur Kersti Vilbo menetluses); 6) Tallinna Linnavalitsuse nõue Munitsipaalpolitsei kaudu summas 64 eurot (kohtutäitur Risto Sepp menetluses); 7) Ühisteenused AS nõue summas 7,60 eurot (kohtutäitur Raigo Pärs menetluses); 8) AS SEB Pank riiklikust õppelaenust S000001233 tulenev laenujääk summas 1 959,33 eurot; 9) Politsei- ja Piirivalveameti nõue summas 33 eurot (kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses); 10) Politsei- ja Piirivalveameti 09.02.2017.a. kiirmenetluse otsusest tulenev rahatrahv 52 eurot ja menetluskulu 457 eurot; 11) Autosalong OÜ potentsiaalne nõue, mida veel esitatud ei ole (tulenevalt 2015.a. maikuu avariist). Käesolevate kohustuste puhul ei ole lisatud neile võimalikke intresse, viiviseid ning täitemenetluse kulusid. Võlgniku AS SEB pank arvelduskonto on arestitud kogusummas 105 235,62 eurot. Muud kohustused Võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Seega on võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused kokku 98 864,12 eurot, millele lisanduvad võimalikud intressid, viivised ning täitemenetluse kulud, samas on võlgnikul varaks käesoleval hetkel vaid vahendid pangakontodel summas 4,99 eurot, igakuiseks sissetulekuks on töötasu ca 800 eurot.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kuivõrd võlgnikul on üks alaealine laps, on tulenevalt TMS § 132 mittearestitavaks summaks 626,67 eurot. Võlgnikul vara puudub ning palk on ca 800 eurot kuus (bruto) ning võlad moodustavad vähemalt 98 864,12 eurot, mille tõttu vajadus täiendava finantsanalüüsi järele puudub. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur XXX’i maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks.

§ 22

lg 5 kohaselt esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua 2009. aastal majanduslangusest tekkinud palgalangust ning eluaseme laenu igakuiste maksete tõusu, mille tagajärel tekkisid võlad ning maja tuli odavalt võõrandada. Samuti ei läinud ettevõtluses pärast majanduslangust hästi, sellest tuli loobuda ning uut tasuvat tööd võlgnik ei suutnud leida. Ajutine pankrotihaldur leiab, et XXX’i maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi XXX’i pankrotimenetluses. Ajutine haldur palub kuulutada välja võlgniku pankrot. 3 Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selberg’i.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 98 864,12 eurot, millele lisanduvad võimalikud intressid, viivised ning täitemenetluse kulud, samas on võlgnikul varaks käesoleval hetkel vaid vahendid pangakontodel summas 4,99 eurot, igakuiseks sissetulekuks on töötasu ca 800 eurot, millest tulenevalt TMS § 132 mittearestitavaks summaks on 626,67 eurot.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi. 14. Ajutine pankrotihaldur palub kinnitada ajutise halduri tasuks töötasuks 540 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot, kokku 648 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 15. Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks 540 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot, kokku 648 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, 4 määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 5