Obsah (5)

§ 96§ 97§ 99§ 101§ 98

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2017, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-8771 Tsiviilasi XX

) sätted.

§ 96

sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 97

punkt 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

§ 99

lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 alusel ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8.jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-21-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17.mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1118-12 p 15). 15. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-s 10 selgitanud, et

§ 101

lg 1 järgi ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kolleegiumi arvates kohaldub nimetatud säte üksnes alaealiste laste suhtes. See tuleneb juba

§ 101pealkirjast "Elatis alaealisele lapsele".

Seadus kaitseb ka üldiselt eriliselt just alaealisi lapsi, tagades neile kui eripärastele (ja piiratud teovõimega) õigussubjektidele suurema kaitse minimaalselt eluks vajalike vahendite saamiseks. Ka perekonnaseadust süstemaatiliselt tõlgendades saab

§ 101

mõista selliselt, et see kehtib üksnes

§ 97p 1 järgsele alaealise lapse elatisenõudele.

Miinimumelatise rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuetele (

§ 97

p-d 2 ja 3) ei oleks kolleegiumi arvates põhjendatud, sest erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta 3 hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäära.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise seoses kutseõppes õppimisega alates 05.06.2017 kuni õpingute lõpuni, s.o juunini 2018 seaduses sätestatud miinimummääras. Kuna kostja on vaidlustanud elatise suuruse, tuleb kohtul kontrollida elatise suuruse põhjendatust.
2. Hageja on kohtu ette toonud, et tema kulutused söögile moodustavad igakuiselt 300 eurot, kulutused riietele 100 eurot, kulutused mänguasjadele ja kulutused tema arendamiseks 50 eurot kuus, kokku 450 eurot. Hageja on märkinud kulutusteks ka kommunaalmaksed ja teised kulutused, kuid summaliselt kulutusi välja toonud ei ole. Kohus leiab, et hageja kulutusi toidule summas 300 eurot saad pidada põhjendatuks ning tegemist ei ole ülepaisutatud kuludega. Samuti leiab kohus, et kulutused riietele 100 eurot kuus on mõistlikud. Kohus ei nõustu hageja kulutustega mänguasjadele hageja arendamiseks, kuna hageja näol on tegemist täisealise isikuga, kelle puhul ei ole mänguasjade soetamine enam tarvilik.
3. Hageja on kohtule esitanud kommunaalteenuste arved (tlk 63A-63D), kuid eelnimetatud arvetest ei tulene, millises ulatuses on need hageja kulud. Kostja on asunud seisukohale, et hageja käib tööl ja omab seeläbi ise sissetulekut. Kohus märgib, et hageja arveldusarve väljavõttest ei nähtu, et hageja omaks püsivat igakuist sissetulekut, hageja on saanud 10.05.2017 aprillikuus palka summas 259,07 eurot, 09.06.2017 maikuus palka 211,27 eurot ning 12.07.2017 lõpparve alusel palka 40,18 eurot (tlk 64-87). Seega tegemist ei ole aastaringse kindla sissetulekuga. Kohtu hinnangul tõendab hageja arveldusarve väljavõte, et hageja on teinud kulutusi toidu, meelelahutuse ja riiete soetamiseks ning kohtu hinnangul on tegemist eluks tarvilike kulutustega. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et tema vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused on suuremad, kui 400 eurot kuus.
4. Kostja on kohtu ette toonud, et kostjal on 4 last – hageja, XXX, XXX ja XXX (tlk 21, 2428). Harju Maakohtu tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-14-51070 mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks välja 177,50 eurot kuus ning XXX ülalpidamiseks samuti 177,50 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Soome Vabariigi Kanta-Häme esimese astme kohtu 29.10.2014 otsusega 14/9702 on kostjalt välja mõistetud elatis laste XXX ja XXX ülalpidamiseks alates 01.04.2015 kummalegi 77,75 eurot kuus (tlk 24-28). Lähtuvalt eeltoodust on kostjal antud hetkel kohustus tasuda elatist igakuiselt summas 333 eurot. Lähtuvalt tsiviilasjas 2-14-51070 tehtud lahendist ei ole kostjal käesoleval hetkel kohustust hagejale elatist tasuda, kuna hageja on täisealine. Kostja märgib, et töötab firmas Remeo OY ning tema igakuine sissetulek on 1 622 eurot. Kostja igakuised püsikulud on kulutused üürile 492 eurot, elektrile 33 eurot, internetile 20 eurot, telefonile 20 eurot ja transpordile 100 eurot, kokku 665 eurot. Eelnimetatule lisanduvad veel kulutused toidule, riietele, ravimitele jne, mida kostja ei ole summaliselt välja toonud.
5. Kostja abikaasa on töötu (tlk 42-45) ning kostja teeb igakuiselt enda abikaasale ülekandeid ühiseks majapidamiseks, mis nähtub ka kostja arveldusarve väljavõttest.

§ 98

lg 2 järgi abikaasa on õigustatud isikute järjestuses võrdsustatud alaealise lapsega ning ta saab ülalpidamist enne täiskasvanud last või abielus olevat alaealist last ja ülejäänud sugulasi. Seega saab kehtiva perekonnaseaduse järgi pidada ülalpidamist andma kohustatud isiku 4 suhtes tema abikaasat ja alaealisi lapsi samas järjekorras elatist saama õigustatud isikuteks (Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 15). Kohtul hinnangul on kostja eelduslikud igakuised kulud enda ja enda abikaasa ülalpidamiseks kokku seega ca 1 425 eurot (333+665+425). Seega kostjal ei ole võimalik tasuda hagejale elatist rohkem, kui kostja on seda kompromissettepanekus märkinud, s.o summas 177,50 eurot. Kohus leiab, et kostja arveldusarve väljavõttest ei nähtu, et kostja elustandard on keskmisest parem ning kostja kulutused ebamõistlikud. Samuti on kostja kohtule selgitanud, et on pidanud paremast elustandardist loobuma tulenevalt ülalpidamiskohustuste täitmisest. Hageja on seisukohal, et kohtule tuleb kostja Soomes elavatele lastele makstava elatise osas arvestada, et laste seaduslik esindaja saab riiklikku toestust 300 eurot. Kohus märgib, et hageja eelnimetatud väidet tõendanud ei ole ning kohtu hinnangul ei ole see ka tarvilik, kuna kostja tasub Soomes elavatele lastele ca kaks korda vähem elatist, kui on seda tasunud hageja eest hageja emale.
3. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-s 16 märkinud, et tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu
4. märtsi
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kohus märgib, et hageja ema arveldusarve väljavõttest ei nähtu, et hageja ema ei ole suuteline kandma samuti hageja ülalpidamise kulusid võrdeliselt kostjaga. Kohus märgib, et lähtuvalt eeltoodust tuleb arvestada, et kuna kohus on pidanud hageja igakuiseid kulutusi põhjendatuks ca 400 euro ulatuses ning ülalpidamist peavad hagejale andma nii hageja ema kui ka isa, ning kostja majanduslikust seisukorrast tulenevalt ei ole kostjal võimalik tasuda elatist rohkem kui 177,50 eurot, on kohus seisukohal, et kostja on võimeline tasuma hagejale elatist 177,50 eurot kuus, kahjustamata ülalpidamiskohustust teiste kostja laste ja tema abikaasa ees. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et hageja on täisealine ning töövõimeline isik, kellel on võimalik soovi korral ka õpingute kõrvalt teenida osakoormusega töötades lisasissetulekut.
6. Hageja palub elatise välja mõista alates hagiavalduse esitamisest, s.o 05.06.
7. Kohus märgib, et nähtuvalt kostja arveldusarve väljavõttest, on kostja tasunud hageja emale hageja eest elatist summas 177,50 eurot 01.06.2017 (tlk 34) ning hagejale endale 04.07.2017 177,50 eurot (tlk 82) ja 02.08.2017 177,50 eurot (tlk 86). Kohtule ei ole esitatud tõendeid asjaolu kohta, kas kostja on tasunud hagejale elatist ka peale 02.08.2017, seega tuleb kostjalt elatis välja mõista alates 01.09.
8. Lähtuvalt eeltoodust ja asjaolust, et hageja ei ole tõendanud oma kulusid suuremas summas kui 400 eurot, kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ja kostjalt elatis välja mõistmisele summas 177,50 eurot kuus alates 01.09.2017 kuni hageja õpingute lõpuni kutsekoolis juunis
10. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus esitatud hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 01.09.2017 kuni hageja õpingute lõppemiseni kutseõppes juunis 2018 177,50 eurot.
11. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1 ja 129 lg-st 2 hagi hind 2 115 eurot. Menetluskulud
12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tulenevalt asjaolust, et kohus on hagi rahuldanud osaliselt, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. 5 (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 6