KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2018.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-7668

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. Harju Maakohus menetleb XXX (hageja) hagi OÜ CAPTUS (kostja) vastu töövaidlusasjas. Hageja ja kostja esitasid 22.02.2018 kohtule kompromissilepingu. Menetlusdokument sisaldas järgmisi kompromissi tingimusi, poolte taotlusi ja kinnitusi: „
2. Pooled on kokku leppinud, et lõpetavad kohtuvaidluse tsiviilasjas nr 2-17-7668 kompromissiga.
3. Pooled on kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma hagejale kahjuhüvitise 3500 eurot kolme osamaksena järgmistes summades, järgmistel tähtpäevadel: 1) hiljemalt 01.03.
4. a 1166,66 eurot; 2) hiljemalt 01.04.
5. a 1166,66 eurot; 3) hiljemalt 01.05.
6. a 1166,68 eurot.
7. Pooled on kokku leppinud, et kui kostja viivitab osamakse tasumisega rohkem kui seitse päeva, muutub tasumata kahjuhüvitis kogu ulatuses sissenõutavaks ja hagejal on õigus nõuda selle viivitamatut tasumist.
8. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
9. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani.“. Hageja esitas 22.02.2018 kohtule eraldi menetlusdokumendiga arveldusarve numbri. II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. 2

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 431

lg 2 teise lause kohaselt, kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 4. Vastavalt

§ 661

võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani. 5. Kohus andis hagejale 26.07.2017 kohtumäärusega riigi õigusabi kohustusega ühekordse maksena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kuue kuu jooksul pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist ja riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. Riigi õigusabi on

§ 180lg 1 p 3 kohaselt üks menetlusabi alaliike.

Tulenevalt

§ 180

lg 1 punktist 3 tuleb riigi õigusabi andmisele kohaldada menetlusabi kohta käivaid sätteid, v.a osas, millega riigi õigusabi andmise küsimused on reguleeritud riigi õigusabi seadusega (RÕS).

§ 190

lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Pooled sõlmisid asjas kompromissi, mille alusel kohus lõpetas asja menetluse. Pooled sõlmisid kompromissi eelmenetluses ning vältisid seetõttu täiendavate menetluskulude teket, s.h riigi õigusabi tasu ja kulude tekkimist. Kohtu hinnangul on kompromissi sõlmimise tõttu põhjendatud hageja vabastamine riigi õigusabi tasu ja kulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus vabastab hageja 26.07.2017 määrusega hagejale pandud kohustusest hüvitada ühekordse maksena täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kuue kuu jooksul pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist ja riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3