Obsah (7)

§ 76§ 75§ 78§ 121§ 68§ 69§ 74

1-17-11244 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2018, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-11244 (17233001166) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Marju Pal

§ 76ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:

1. Vabastada Andrei Rissov karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
2. Ärakandmata karistust ei pöörata Andrei Rissovi suhtes täielikult täitmisele, kui ta ei pane 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle

§ 75

lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 21 ja 4 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 1 1-17-11244 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele ning esitama

§ 75

lg 1 p 3 alusel kriminaalhooldajale viivitamatult andmed selle kohustuse täitmise kohta. 3.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Andrei Rissovi vangistusest vabanemisest. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1. Viru Vangla esitas 08.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Rissovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.12.2017 kohtuotsusega tunnistati Andrei Rissov süüdi

§ 121

lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.10.2017-10.10.2017, s.o 3 päeva ning kanda jäi 9 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati Andrei Rissovile mõistetud karistus, 9 kuud ja 27 päeva vangistust, üldkasuliku tööga 297 tunni ulatuses.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati Andrei Rissovit järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid vastavalt

§ 75lg-s 1 ja lg 2 p-des 2 ja 21 sätestatule.

3. 19.04.2018 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule Andrei Rissovi kohta erakorralise ettekande põhjusel, et hooldusalune ei ilmunud 22.03.2018, 03.04.2018 ja 16.04.2018 registreerimisele ja hoidub üldkasuliku töö täitmisest kõrvale. Hooldusalune ei sooritanud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.05.2018 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne Andrei Rissovi suhtes ning

§ 74

lg 4 alusel pöörati täitmisele talle Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.12.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa – 9 kuud ja 27 päeva vangistust, s.o 297 tundi üldkasulikku tööd. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.05.2018; karistuse lõpptähtajaks 10.03.

2. Kinnipidamisasutuses Andrei Rissovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Rissov on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Kuritegude vägivaldsuse raskusaste on muutunud raskemaks, kuna tema praegune kuritegu on vägivaldne ja varasemalt ei ole ta vägivaldseid kuritegusid sooritanud. Varasemad kuriteod olid valdavalt toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Seoses isiku alla aastase vanglakaristusega, ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava. Võimaliku vabanemise korral soovib isik vabaneda aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise üürikorteriga, mida üürib tema elukaaslane V ja kus elab ka elukaaslase poeg. Isikul on Eesti kodakondsus, haridust xxx, . Ta on osalenud töötukassa poolt pakutud erinevatel kursustel, riigikeelt mõistab, kuid rääkida ei oska. Enne vangistust töötas A. Rissov x, remontis katuseid. Varasemalt töötas aknafirmas. Hindab oma materiaalset seisundit vabaduses rahuldavaks. Kuritegu ei ole materiaalse kasu saamisega seotud, mistõttu ohtlikkus ja risk töö ja majandusliku toimetulekuga puudub. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Isiku isa ja ema on surnud. Narvas elab vanaema ja tädi. x elab isiku 10-aastane poeg koos oma emaga. Poja emaga on suhted head, kuigi koos enam ei ela. Kinnipeetav osaleb poja kasvatamises ja toetab materiaalselt. Viimati viibis x 2018 mais. Narvas elab isiku elukaaslane V , kellega on koos olnud 2 aastat. Suhted on head ja toetavad. Suheldakse telefoni teel ja kirja teel. Väidab, et sõpru tal ei ole. Eitab, et tema 2 1-17-11244 suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikud. Isiku korduvad kuriteod ja käitumine kriminaalhooldusel olles näitavad, et isik ei hooli oma tegude tagajärgedest. Isik tunnistab, et varasemalt tarvitas alkoholi rohkem, kuid alkoholisõltuvust ei tunnista. Hetkel alkoholi kuritarvitamist isiku sõnul ei esine. 18.07.2012 oli väärteo korras karistatud AS § 70 järgi. Kuna isikul on varasemalt esinenud alkoholi liigtarvitamist, siis jääb risk seoses alkoholi tarvitamisega. Tunnistab, et oli varasemalt narkosõltlane. Varasemalt süstis heroiini. Nüüdseks isiku sõnade kohaselt on ta narkosõltuvusest vabanenud. Aeg ajalt pidudel tarvitab amfetamiini ja suitsetab kanepit. Korduv karistatus NPALS järgi, näitab et isik jätkab narkootikume tarvitamist. Viimati oli karistatud NPALSi järgi 18.04.
3. Isikul on krooniline haigus, saab pidevalt ravi. Ise hindab oma tervisliku seisundit rahuldavaks. Korduvad kuriteod näitavad, et isiku probleemide lahendamise oskus on puudulik. On esinenud üks vägivalla juhtum. Impulsiivseks ennast ei pea. Tal on olemas pikemaajalised eesmärgid, kuid vahel ei suuda neid täita. Isik ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ja hoidus üldkasuliku töö täitmisest kõrvale, sooritamata ühtegi tundi üldkasulikku tööd, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Ei suutnud oma käitumist kriminaalhooldusel olles põhjendada. Isiku käitumine näitab, et ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Vahe eelmise ja viimase kuriteo vahel näitab, et isik on mingil määral oma varasemast käitumisest õppust võtnud ja üritas elada seadusekuulekat elu. Konfliktolukorras võib hakata kasutama vägivalda, narkootikumide kuritarvitamisel võib toime panna varavastaseid kuritegusid. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul tekib konflikt või kui isik kuritarvitab narkootikume. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 56%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 22%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest toetab Viru Vangla Andrei Rissovi vabastamist ennetähtaegselt.
4. Kriminaalhooldaja teeb kohtule ettepaneku, juhul kui kohus otsustab vabastada Andrei Rissovi tingimisi enne tähtaega, määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud alates vanglast vabastamisest. Lisaks tuleb Andrei Rissovile määrata

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 21 ettenähtud kohustused ning

§ 75

lg 2 p 4 kohustus asuda tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin nõustub oma kirjalikus arvamuses vangla argumentidega ning toetab samuti Andrei Rissovi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu kohtuistungil
2. Süüdimõistetu Andrei Rissov ütles 22.10.2018 kohtuistungil, et ta soovib vabaneda ennetähtaegselt ja asuda käitumiskontrolli ajaks elama aadressil x, kus elab tema elukaaslane. Ta kinnitas, et ei kavatse uusi kuritegusid toime panna, ning toonitas, et kuigi tal on küll varasemalt kuritegusid ja väärtegusid, siis 5 aastat ei ole ta sooritanud midagi ja ei kavatsegi midagi edaspidiselt teha. 05.06.2017 toime pandud

§ 121

tunnustele vastavat tegu, mille eest vanglas karistust kannab, nimetab ta spontaanseks tegevuseks ja veaks. Ta tõi esile, et see on juba suureks asjaks tema kohta, et ta ei pane enam kuritegusid toime. Ta lisas: „Tegelikult olen ma jätnud oma endise elu maha, elan elukaaslase ja lapsega, ei kavatse midagi taolist toime panna. /…/ Ütlen ainult ühte, et ma ei kavatse elada endiselt.“ Tööga seotud plaanide kohta selgitas ta, et tal on töökoht x olemas, aga seni, kui teda kohustatakse registreerimisel käima, peab ta end arvele võtma siin töötukassas. Rissov kinnitas, et saab aru käitumiskontrolli nõuetest, sh kohustusest küsida Eestist lahkumiseks kriminaalhooldusametniku luba, ning teadvustab, et samad kohustused olid tal ka üldkasuliku töö ajal, mis pöörati täitmisele just nõuete rikkumise tõttu. Ta selgitas, et eelmisel korral lahkus Eestist, kuna x elav poeg jäi järsku haigeks ja pidi tema juurde minema, mille kohta ta ei jõudnud teavitada kriminaalhooldajat. Tookord tuli ta peaaegu nädala pärast ise tagasi. Rissov kinnitas, et kui nüüd peaks tekkima samasugune olukord, siis ta peab enne lahkumist 3 1-17-11244 kriminaalhooldaja poole pöörduma. Kohustus hoida käitumiskontrolli täitmise ajal alkoholist ja narkootikumidest eemale tundus talle lihtsasti täidetav. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 8. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Andrei Rissovi saab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. 9.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Käitumiskontroll eeldab isiku elamist kindlas elukohas, mis on kohtule antud juhul ka teada. 10.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab pärast

§ 76lg-s 1 või 2 ettenähtud tähtaja möödumist sama paragrahvi 4.

lõikes nimetatud asjaolude kaalumisel hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. 11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Isiku käitumine vangistuses

1. Käesoleval juhul ei ole tulenevalt vangistusseaduse §-st 16 individuaalset täitmiskava koostatud, kuna Rissovile mõistetud karistus on selleks liiga lühike. Kohus ei saa seega hinnata, kas Rissov on vangistuskava eesmärke täitnud. Arusaadavalt ei saa seda asjaolu hinnata Rissovi kahjuks. 4 1-17-11244
2. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud. Isiku elutingimused
3. Suurem osa Andrei Rissovi lähisugulastest ja elukaaslane elavad x, kuhu ta kavatseb ka ise elama asuda; tema 10-aastane poeg elab x. Kohtul ei ole põhjust kahelda selles, et Rissov tõesti väärtustab perekonnasidemeid. Elukaaslasega on Rissov olnud koos kak aastat ja tema sõnul on suhted head ja toetavad. Andrei Rissovil on kindel elukoht ja toetav keskkond, kuhu vabanedes suunduda ning kohtu arvates tuleb peresidemete kooshoidmist pigem soosida. Süüdimõistetud enda jutust saab järeldada, et just perekond on see, mis motiveerib teda võimalikest kuritegudest hoiduma.
4. Mõneti keerukaks teeb elutingimused see, et tööperspektiivi näeb Rissov x, kus käimine on käitumiskontrolli ajal piiratud. Kohus ei pea siiski x töötamist välistatuks, kui seda annab korraldada kokkuleppel kriminaalhooldajaga ja austades käitumiskontrolli tingimusi. Kokkuvõttes toetavad isiku elutingimused pigem Andrei Rissovi vabastamist kui tema edasist kinnipidamist. Vabastamise võimalikud tagajärjed
5. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
6. Andrei Rissovi vangistuse tinginud tegu ei olnud märkimisväärselt raske ja tema karistus oli mõõduka pikkusega. Seega ei ole kuriteo raskusest või asjaoludest lähtudes tungivat vajadust pidada teda edasises vangistuses. Samale järeldusele on asunud ka vangla ja prokuratuur.
7. Siiski peab kohus ohumärgiks seda, et Rissov suhtus kohtuistungil oma 2017.a vägivallateosse justkui mingisse „spontaansesse teosse“, mis ei ole tema silmis päris kuritegu (väites, et ta pole viis aastat kuritegusid toime pannud). See viitab sellele, et tõenäoliselt ei pea ta vajalikuks hoiduda ka järgmine kord vägivallakuriteo toimepanemisest, kui mingi väline sündmus temas sellise impulsi käivitab. Ka on kohtul põhjust kahelda Rissovi väites, et ta ei ole enam viis aastat ka muid kuritegusid toime pannud. Tõsi, veendunult saab kohus tugineda Rissovi seniste kuritegude osas siiski vaid kehtivatele karistusotsustele.
8. Rissovil on kolm kehtivat karistust: lisaks mainitud

§-s 121 nimetatud vägivallateole (2017.a juuli) ka kaks varasemat süüdimõistmist varavastastes kuritegudes – Viru Maakohtu 2011.a ja 2013.a otsused, millest nähtuvalt oli viimane varavastane kuritegu, mille eest Rissovit karistati, 2012.a augustis. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on S. Rissovil 17 kehtivat väärteokaristust erinevatest liikidest; kaks viimast neist (alates 2017.a oktoobrist) NPALS ja Relvaseaduse alusel.

1. Kuigi Rissov väidab, et ta ei ole viis aastat kuritegusid toime pannud, on Viru Maakohtu andmetel kutsutud teda sel aastal kahel korral Soome kriminaalasja istungile süüdistatavana 20.07.2017 varguskatses. Samas ei saa kõnealune kuriteosüüdistus Soomes olla siiski asjaoluks, mis mõjuks hävitavalt A. Rissovi õiguskuulekuse prognoosile ja välistaks tema ennetähtaegse vabastamise. Seda ei lubaks süütuse presumptsiooni põhimõte.
2. Rissov on kutsutud Soome kohtuistungile
3. detsembriks
4. Soome ei ole teadaolevalt taotlenud Eestilt Rissovi ajutist üleandmist istungi ajaks. Ennetähtaegne vabastamine tundub olevat hetkel ainus viis võimaldada Rissovil osaleda tema suhtes toimuva kriminaalasja arutamisel. Soome kohtuistungile ilmumine on Rissovi võimalus tõestada oma normikuulekust ja seista oma õiguste eest, mistõttu talle tuleks anda selleks võimalus. Kriminaalhooldus ja käitumiskontroll Soome kohtuistungil osalemist ei takista. 5 1-17-11244
5. Tuleb märkida, et Rissovi küsitavale arusaamale õiguskuulekusest viitab ka see, et ta õigustas kohtuistungil neid käitumiskontrolli nõuete rikkumisi, mis tõid kaasa vangistuse täitmisele pööramise. Siiski kinnitas ta kohtule, et varasema käitumiskontrolli ajal tehtud vigu tuleb tal nüüd vältida. Kuna nii prokurör kui vangla on andnud Rissovi käitumiskontrollile allutamisele oma heakskiidu, siis leiab kohus, et ka tal pole tõsist põhjust kahelda selles, et Rissovil võib poole-aastase katseaja läbimine õnnestuda.
6. Kokkuvõttes arvab kohus, et on lootust, et Rissov vähemalt püüab uutest kuritegudest hoiduda. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Samuti on katseajal võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just selline monitoorimisele allutamine räägib Rissovi ennetähtaegse vabastamise kasuks. Nii on Rissov riigi tähelepaneliku silma all 2019.a mai keskpaigani, so enam kui kaks kuud kauem, kui ta oleks tähtaegse vangistuse ärakandmise korral. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui Andrei Rissov kaldub kontrollnõuetest kõrvale.
7. Kohus peab mõistlikuks kriminaalhooldaja ettepanekuid katseaja pikkuse ja täiendavate kohustuste osas. Arvestades suhteliselt lühikest kandmata karistust on 6-kuuline käitumiskontrolli pikkus sobiv. Lisaks tuleb Andrei Rissovile määrata järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 alusel asuda tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist. Tulenevalt

§ 75

lg 1 p-st 3 kohustub Rissov esitama kriminaalhooldajale viivitamatult andmed tööle asumise või Töötukassas arvelevõtmisekohta. Kaks esimest kohustust aitavad kaasa enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik. Tööhõivega seotud kohustus on aga abiks sotsiaalse kindlustunde saavutamisel. Andrei Rissov ise pidas neid kohustusi täidetavaks. 25. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu Andrei Rissovi karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, määrates talle

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 21 ja 4 sätestatud kohustused.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 6