2-18-5148 KOHTUMÄÄRUS (PANKROTIMÄÄRUS) Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja koht
(70005039); Kohtutäitur Risto Sepp nõue summas 486,05 eurot, peamine sissenõudja RTK; Kohtutäitur Mati Roodes nõue summas 352,96 eurot, peamine sissenõudja Pharmainvest; Kohtutäitur Kaire Põlts nõue summas 365,66 eurot, peamine sissenõudja Kohtute Raamatupidamiskeskus; Kohtutäitur Kaire Põlts nõue summas 223,69 eurot, peamine sissenõudja Kohtute Raamatupidamiskeskus; Kohtutäitur Priit Petter nõue summas 40,00 eurot, peamine sissenõudja Tallinna Munitsipaalpolitsei amet; Kohtutäitur Elin Vilippus nõue summas 32,00 eurot, peamine sissenõudja Tallinna Munitsipaalpolitsei amet; Kohtutäitur Priit Petter nõue summas 11,50 eurot, peamine sissenõudja Tallinna Munitsipaalpolitsei amet; Kohtutäitur Priit Petter nõue summas 19,17 eurot, peamine sissenõudja Tallinna Munitsipaalpolitsei amet; 3 2-18-5148 Kohtutäitur Priit Petter nõue summas 26,84 eurot, peamine sissenõudja Tallinna Munitsipaalpolitsei amet; Kohtutäitur Priit Petter nõue summas 26,84 eurot, peamine sissenõudja Tallinna Munitsipaalpolitsei amet; Kohtutäitur Priit Petter nõue summas 38,35 eurot, peamine sissenõudja Põhja Politseiprefektuur; Kohtutäitur Mati Kadak nõue summas 1 577,39 eurot, peamine sissenõudja Era Liisingu Inkassoteenused; Kohtutäitur Mati Kadak nõue summas 38,35 eurot, peamine sissenõudja Põhja Politseiprefektuur; Kohtutäitur Mati Kadak nõue summas 450,26 eurot, peamine sissenõudja Eesti Haigekassa. Kokku on eeltoodust nähtuvalt võlgniku suhtes menetluses 22 täitemenetlust nõuete summaga kokku 5 452,17 eurot. Lisaks nähtub võlgniku poolt esitatud võlanimekirjast, et Eesti Vabariigil Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu on nõue võlgniku vastu summas 11 573,64 eurot. BIGBANK AS vastusest ajutise pankrotihalduri järelepärimisele nähtub, et võlgnik sõlmis pangaga kiirlaenulepingu, lepingust tulenev nõue on loovutatud Balti Sissenõudmise Keskuse OÜ-le, kes omakorda loovutas nõude OÜ-le Pharmainvest. Võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused moodustavad kokku 17 025,81 eurot ning võlad suurenevad intresside, viiviste ja kohtutäiturite tasude võrra. Hinnang võlgniku varalisele seisundile Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku teadaolevad võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku 17 025,81 eurot ning kohustused suurenevad intresside ja viiviste kasvades. Samuti lisanduvad kohtutäiturite tasud. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses Viru Vanglas ning käesoleval hetkel on võlgniku varaks Viru Vangla vabanemisfondis olevad rahalised vahendid summas 298 eurot, millele ei saa Täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 11 kohaselt sissenõuet pöörata. Võlgnikul puudub vara, millele saab sissenõuet pöörata. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid saaks rahuldada. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur A. T. maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Vastavalt avaldusele ei suuda võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnik on avalduses selgitanud maksejõuetuse põhjuste kohta, et tal ei ole sissetulekut, mis võimaldaks kohustusi täita, kuna ta viibib vangistuses, varasemalt on ta ka viibinud haiglas ja olnud töötu. Võlgniku andmeid on kasutatud laenude võtmiseks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua erinevad kohustused, mis on tekkinud võlgniku erinevate kriminaal- või väärteomenetluste tagajärjel, samuti tema andmete kasutamisest laenude võtmiseks. Võlgnik viibib vangistuses, mistõttu on tema jaoks äärmiselt raskendatud sissetuleku saamine. Ajutine pankrotihaldur leiab, et A. T. maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi A. T. pankrotimenetluses. 4 2-18-5148 Kokkuvõte PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Lähtudes PankrS § 170 lg 1 võib võlgniku kohustusest vabastamise avalduse esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Ajutine haldur palus kuulutada välja A. T. pankrot. Ajutine haldur esitas kohtule tasu taotluse. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu A. T. pankrotimenetluses, väljamakse teostada Advokaadibüroole Heringson GLO summas 405 eurot (lisandub käibemaks 81 eurot), tasu koos käibemaksuga 486 eurot. Ajutine haldur palus hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 397 eurot (millele lisandub käibemaks), mis kuulub väljamaksmisele büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb - Advokaadibüroole Heringson GLO (registrikood 12150756, arvelduskonto nr EE082200221053124673 AS Swedbank). Kohtuistung
- oktoobri 2018 kohtuistungil palus võlgnik avaldus rahuldada ja välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik teatas, et ta ei ole võimeline võlgasid maksma, vara puudub. Võlgnik ei teadnud, et ta ei saa vabastust kuriteoga seotud kohustustest. Ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde ja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A. T. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selberg`i. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 17 025,81 eurot, vara võlgnikul puudub. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on erinevad kohustused, mis on tekkinud võlgniku erinevate kriminaal- või väärteomenetluste tagajärjel, samuti tema andmete kasutamisest laenude võtmiseks. 5 2-18-5148 Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrott. Pankrotihaldur Eve Selberg on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Eve Selberg vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Eve Selberg`i A. T. pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub
- novembril 2018 kell 12.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud A. T. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 4,5 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri 486 eurot (sh käibemaks). Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 486 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 6