Samuti karistati AS Talveaeda MERAS) §
Kohtuväline menetleja tuvastas AS Talveaia tegevuses kliendi vara hoidmise ja kaitse nõuete kohustuse rikkumise ajavahemikul 13.03.2017.a - 05.04.2017.a. Kliendi vara hoidmise ja kaitse nõuete rikkumine seisnes ühelt poolt selles, et menetlusalune isik ei hoidnud lahus makseteenuste osutamisega seoses talle usaldatud kliendi vara enda ja makseteenuste osutamisega mitteseotud tegevusaladega seotud varast ning teiselt poolt selles, et ei hoidnud kliendi raha eraldi kontol krediidiasutuses ega investeerinud selle likviidsetesse ja madala riskitasemega instrumentidesse, kui raha saamise päevale järgneva tööpäeva lõpuks polnud ta makseteenuste osutamisega seoses olevaid rahalisi vahendeid makse saajale või teisele makseteenuse pakkujale edastanud. Finantsinspektsioon ei tuvastanud AS Talveaia käitumises teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja arvestas kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku poolt süü osalist ülestunnistamist seoses MERAS § 79 lõige 1 punkti 1 rikkumisega. Raskendavad asjaolud puudusid. Kohtuväline menetleja määras AS Talveaiale juhindudes MERAS §-dele 79 ja 114, KarS § 14 lg 1, KarS § 15 lg 3, Kars § 16 lg 3, KarS § 18 lg 3, KarS § 57 lg 2, KarS § 63 lg 3, VTMS §-le 72, VTMS § 73 lg 1 p 1, VTMS §-le 74, Finantsinspektsiooni seaduse § 18 lg 2 p 6 2 4-17-6225 karistuseks MERAS §
lg 1 p 1 koostoimes rahatrahvi 10 665 eurot ning MERAS §
KAEBUSE SISU 28.11.2017.a esitas AS Talveaed kaebus Finantsinspektsiooni 13.11.2017.a otsusele väärteoasjas nr 4.5-3.16/4529 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebusest nähtuvalt sulges XX AB Eesti filiaal AS Talveaed pangakontod, kuna kaebaja tehingute osas tõstatati rahapesukahtlus. Kohtuväline menetleja jättis karistuse mõistmisel tähelepanuta asjaolu, et tegu ei pandud toime tahtlikult vaid tekkinud olukorra sunnil ning kohtuvälise menetleja teadmisel. Kui kaebaja oleks käitunud teisiti, oleks võinud kaasneda kaebaja pankrott või märkimisväärsed kahjud tema klientidele. Kaebaja ei tekitanud omategevusega kahju klientidele ega loonud klientidele kahju tekitamise ohtu. Kaebaja tegi kõik endast oleneva, et kaebaja enda majandustegevus ei seiskuks ning klientide maksekorraldused saaksid täidetud. Kohtuväline menetleja kuritarvitas kaebaja usaldust, määrates talle põhjendamatult suure karistuse, selle eest, et kaebaja oma tegevusest kohtuvälist menetlejat teavitas ning lähtus klientide huvidest. Kaebaja palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Toimunud kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde. Selgitas, et XX pank sulges kõik arved põhjendamatult, samuti ei võtnud pank vastu mingisuguseid AS Talveaed poolt ega neile saadetud arveid. Kuna AS Talveaed pidi täitma klientide korraldusi, olid nad sundolukorras ning hakkasid kohustusi täitma AS Talveaed majandusarvelt. AS’il Talveaed polnud võimalik hoida kliendi varasid enda varadest lahus, kuna XXpank sulges pangakontod, kus hoiti kliendi varasid. Kaebuse esitaja nõustaja Aivar Orukask selgitas, et isikul tekkis kohustuste kollisioon KarS § 30 mõttes, tema käitumises on õigusvastasust välistavad asjaolud. Finantsinspektsioonile oli olukord teada, mingeid ettekirjutusi ei tehtud, kuidas olukorda lahendada. Kaebuse esitaja nõustaja palus kaebus rahuldada ning väärteootsus tühistada. Kohtuväline menetlaja asus seisukohale, et tekkinud olukorda ei saa käsitleda ühelgi viisil süüd või koosseisu välistavana. Juhtunu oli AS’ile Talveaed välditav. Ühe pangakontoga oleks olnud võimalik jätkata tegevust sedasi, et MERAS’e nõudeid oleks olnud täidetud. Kaebaja neid viise ei kasutanud. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ning väärteootsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et AS Talveaed kaebus tuleb rahuldada ja Finantsinspektsiooni 13.11.2017.a otsus väärteoasjas nr 4.5-3.16/4529 tühistada ning teha uus otsus ning seda järgnevatel põhjustel. 3 4-17-6225 VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kohus leiab, et AS Talveaiale inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud muuhulgas järgmiste uuritud tõenditega: AS Talveaed kohapealse kontrolli aktiga 13.02.2017.a – 15.03.2017.a, mille kohaselt leiti kontrolli käigus, et AS Talveaed on muuhulgas rikkunud MERAS § 79 lg 1 p 1, 2 sätestatud kohustust, kuivõrd ei ole täitnud varade lahususe nõuet. Samuti nähtub, et perioodil 14.03.2017.a kuni 05.04.2017.a hoidis Talveaed ühel maksekontol nii makseteenuste osutamisega seotud klientide vara kui ka oma vara. Juhatuse koosoleku protokolliga nr xxxx, millest nähtub et koosolekul otsustati kasutada arvelduskontot xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx XX AS-is. XXAS konto väljavõttest nähtuvalt 23.03.2017.a laekus AS-ilt EC 158 518,52 eurot, BP Ltd-lt 79 881,35 eurot ja NP Ltd-lt 1102,20 eurot. 03.04.2017.a (esmaspäev) laekus PT s.r.o-lt 61 892 eurot. Samuti nähtub, et samalt arveldusarvelt teostati järgmiseid tehinguid: 13.03.2017.a ülekanne kontole selgitusega „svadba“; 14.03.2017.a ülekanne kontole selgitusega „pulma“; 16.03.2017 palkade maksmine AS-i Talveaed töötajatele; 16.03.2017.a kommunaalarvete ja muude arvete tasumine AS-ile VV, AS-ile EG, IE AS-ile, EK AS-ile, TE AS-ile, IE OÜ-le ja 29.03.2017.a GE OÜ-le; 15.03.2017.a AS-ile Talveaed laenulepingu laenusumma väljamakse ja 29.03.2017.a ning 03.04.2017.a laenu osalised tagasimaksed; 16.03.2017.a ning 21.03.2017.a laenu väljamaksed Vadim Pavlovile. Seega perioodil 13.03.2017.a – 05.04.2017.a laekus XX arvelduskontole AS Talveaia klientide rahalisi vahendeid, samuti tehti antud kontolt ka väljamakseid makseteenuse raames. Ühtlasi nähtub, et antud arvelduskontolt teostas AS Talveaed ka oma igapäevaseid makseid. MERAS § 79 lg 1 p 1 kohaselt makseasutus, kes lisaks makseteenuste osutamisele teostab käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevust, on kohustatud hoidma lahus makseteenuste osutamisega seoses talle usaldatud kliendi vara enda ja makseteenuste osutamisega mitteseotud tegevusaladega seotud varast. Käesoleval juhul AS Talveaed seda ei teinud ning rikkus MERAS § 79 lg 1 p 1 nõuet. Perioodil 23.03.2017.a – 24.03.2017.a täitis AS Talveaed klientide tehinguid umbes 158 320,64 euro ulatuses. Seega 24.03.2017.a tööpäeva lõpuks (s.o järgneva tööpäeva lõpuks) pidi AS Talveaed kliendi raha (umbes 81181,43 eurot) hoidma eraldi kontol krediidiasutuses või investeerima selle likviidsetesse ja madala riskitasemega instrumentidesse. Samuti perioodil 03.04.2017.a – 04.04.2017.a täitis AS Talveaed klientide tehinguid 35 124,80 euro ulatuses ning 04.04.2017.a tööpäeva lõpuks (s.o järgneva tööpäeva lõpuks) hoidma kliendi raha (ligikaudse arvutuse kohaselt vähemalt summas 26767,20 eurot) eraldi kontol 4 4-17-6225 krediidiasutuses või investeerima selle likviidsetesse ja madala riskitasemega instrumentidesse. Samuti 22.03.2017.a laekus AS Talveaed arvelduskontole T Ltd-lt 45 941,76 eurot, kuid ühtegi kliendi poolset tehingut AS Talveaed sellel päeval ei täitnud. MERAS § 79 lg 1 p 2 kohaselt makseasutus, kes lisaks makseteenuste osutamisele teostab käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevust, on kohustatud hoidma kliendi raha eraldi kontol krediidiasutuses või investeerima selle likviidsetesse ja madala riskitasemega instrumentidesse, kui makseasutus ei ole raha saamise päevale järgneva tööpäeva lõpuks makseteenuste osutamisega seoses olevaid rahalisi vahendeid makse saajale või teisele makseteenuse pakkujale edastanud. Kuivõrd AS Talveaed seda ei teinud rikkus ta MERAS § 79 lg 1 p 2 nõuet. Seega kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et AS Talveaed rikkus perioodil 13.03.2017.a – 05.04.2017.a MERAS § 79 lg 1 p 1, 2 tulenevat nõuet. AS Talveaed ei hoidnud enda varasid lahus klientide varadest ning ei investeerinud klientide varasid likviidsetesse ja madala riskitasemega instrumentidesse. Kohus on seisukohal, et AS Talveaed poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab KarS § 114 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Makseasutuse või e-raha asutuse poolt käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud kliendi vara hoidmise või kaitsega seotud kohustuste täitmata jätmise eest/. Kohus leiab, et AS Talveaed juhatus teadlikult ja tahtlikult otsustas rikkuda MERAS’e nõudeid ning hoida enda ja kliendi varalisi vahendeid samal kontol, mitte anda edasi makseteenuse osutamisega saadud rahalisi vahendeid või investeerida neid madala varasid likviidsetesse ja madala riskitasemega instrumentidesse järgmise päeva lõpuks. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja esindajad on seisukohal, et kaebajal esines kohustuste kollisioon KarS § 30 mõttes ning tegemist on õigusvastasust välistava asjaoluga. Kohustuste kollisiooni osas märgib kohus järgmist. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-77-14 märkinud, et tulenevalt KarS §-st 30 on kohustuste kollisiooni tõttu isiku käitumise õigusvastasus välistatud juhul, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust, tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kohustuste kollisoon on hädaseisundi (KarS § 29) eriliik. Täiendavalt märgib kolleegium, et kui omavahel kollideeruvad tegutsemis- ja tegevusetuskohustus, tuleb kohaldada hädaseisundi eeskirju. AS Talveaed pidi korraga täitma kahte kohustust. Esiteks mitte hoidma enda vara ja klientide rahalisi vahendid ühel arvelduskontol ning teiseks kohustus täita klientide huve ehk mitte 5 4-17-6225 tekitada neile täiendavalt rahalisi kohustusi. Eelpool mainitud Riigikohtu lahendis on sedastatud ka asjaolu, et kui isikul on võimalus abi kustuda (paluda), siis ei ole õigustatud kohustuse rikkumine, s.t teise kohustuse täitmise kasuks otsustamine. AS Talveaed on edastanud Finantsinspektsioonile 06.03.2017.a teate, milles teavitas, et XX pank on põhjendamatul sulgenud nende arvelduskonto ning neil ei ole võimalik oma tegevust teostada. Teate kohaselt palub AS Talveaed abi arvelduskontode säilitamisel. Samas juba 08.03.2018.a on juhatus teinud otsuse, et klientide kohustuste täitmiseks kasutatakse oma majanduskontot. Seega sisuliselt ei oodanud AS Talveaed ära Finantsinspektsiooni vastust, vaid otsustas tekkinud olukorra lahendada. Oluline on ka märkida, et isegi kui AS Talveaial ei olnud võimalik hoida enda ja klientide vara eraldi arvelduskontodel, siis kindlasti esines AS Talveaial võimalus investeerida klientide varasid likviidsetesse ja madala riskitasemega instrumentidesse. AS Talveaia vastus, et nad ei hakanud investeerima, kuna selliseid instrumente ei ole, on kohtu hinnangul asjakohatu. Siin kohal juhib kohus tähelepanu, et Riigikohus on sedastanud, et kui isik otsustab ennast aktiivselt kaitsta, peab ta võimaldama kohtul kontrollida oma väidete õigsust. AS Talveaia esindaja on lihtsalt selgitanud, et selliseid instrumente pole olemas ja kõik. Mingisugust kontrollimise võimalus kohtule ei ole antud. Seega loeb kohus antud väite asjakohatuks ja ei arvesta sellega. Lisaks märgib kohus, et AS Talveaia suhtes on perioodil 30.04.2012.a – 31.05.2012.a teostatud Finantsinspektsiooni poolt kontroll, millega tuvastati muuhulgas, et AS Talveaed rikub MERAS § 79 lg 1 p 1 nõudeid, s.t ei taganud varade lahusust. Seega juba 2012.a oli kaebaja teadlik, et samalaadsete rikkumiste korral võib teda ees oodata karistus. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole AS Talveaia tegevuses tuvastatav KarS § 30 sätestatud kohustuste kollisioon ning AS Talveaia tegevus oli õigusvastane ja süüline. Kohus peab vajalikuks märkida, et MERAS § 79 lg 1 p 2 tuleneb, et AS Talveaed oli kohustatud järgmise tööpäeva lõpuks edastama makseteenuse osutamisega seonduvalt saadud rahad kas makse saajale või teisel makseteenuse pakkujale. Perioodil 03.04.2017.a – 04.04.2017.a täitis AS Talveaed klientide tehinguid 35 124,80 euro ulatuses ning 04.04.2017.a tööpäeva lõpuks (s.o järgneva tööpäeva lõpuks) hoidma kliendi raha vähemalt summas 26767,20 eurot eraldi kontol krediidiasutuses või investeerima selle likviidsetesse ja madala riskitasemega instrumentidesse. Samuti 22.03.2017.a laekus AS Talveaed arvelduskontole T Ltd-lt 45 941,76 eurot, kuid ühtegi kliendi poolset tehingut AS Talveaed sellel päeval ei täitnud. Perioodil 23.03.2017.a – 24.03.2017.a täitis AS Talveaed klientide tehinguid umbes 158 320,64 euro ulatuses ning 24.03.2017.a tööpäeva lõpuks (s.o järgneva tööpäeva lõpuks) pidi AS Talveaed kliendi raha (umbes 81181,43 eurot) hoidma eraldi kontol krediidiasutuses või investeerima selle likviidsetesse ja madala riskitasemega instrumentidesse. AS Talveaed seda ei teinud, seega oli AS Talveaed arvelduskontol MERAS’est tulenevalt õigusvastaselt hoitavate rahaliste vahendite jääk arvelduskontol suur. AS Talveaed ei täitnud nõuete „järgneva tööpäeva lõpuks“. Seega kohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja seisukohaga, et isegi ühe arvelduskontoga oleks olnud võimalik täita MERAS nõudeid. Märtsikuus ei tehtud makseid järgneva päeva lõpuks, seega hoiti kontol kliendi varasid kauem kui seadus lubab. MERAS § 79 lg 3 ja 6 tuleneb, et § 79 lg 1 sätestatud kohustuse asemel võib makseteenuste osutamisega seoses makseasutusele usaldatud kliendi vara katta kindlustuslepinguga või mõne samaväärse tagatislepinguga kindlustusandjalt või krediidiasutuselt, kes ei kuulu makseasutusega samasse konsolideerimisgruppi, ulatuses, mis on võrdväärne summaga, mis oleks eraldatud kindlustuslepingu või samaväärse tagatislepingu puudumisel, juhul kui makseasutus ei suuda täita oma finantskohustusi makseteenuste osutamisega seotud klientide ees ning Finantsinspektsioonil on õigus vabastada kirjaliku taotluse alusel makseasutus kohustusest järgida käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid nende makseasutuse klientide 6 4-17-6225 suhtes, kelle nõuded makseasutuse vastu ei ületa 600 eurot. AS Talveaed ei ole astunud samme, et katta klientide vara kindlustuslepinguga või mõne samaväärse tagatislepinguga kindlustusandjalt, seega ei esine asjas erandeid. Mis puudutab väidet, et XX panga poolt kontode sulgemine oli seotud rahapesu kahtlusega, mis on alusetu, märgib kohus järgmist. Kohus ei ole pädev hindama, kas XX panga rahapesu kahtlusel oli alust või mitte. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kui XX panga poolt lõpetati leping õigusliku aluseta, sellega kaasnes kahju, pidi AS Talveaed pöörduma kahju hüvitise saamiseks tsiviilkohtusse, kuna tegemist on eravaidlusega. Antud juhul ei ole tegemist süüd välistava asjaoluga, vaid tavalise äririskiga. Samas peab kohus märkima, et AS Talveaeda karistati MERAS §
lg 1 p 1 koostoimes rahatrahvi 10 665 eurot ning MERAS §
Ne bis in idem põhimõtte ehk sama teo eest teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keelust tuleneva põhiõigusega tagatakse isiku võimalus teada, millised on need riikliku sunni iseloomuga järelmid, mida võidakse kohaldada tema toimepandud süüteo tuvastamise korral. Kohtu hinnangul on tegemist topelt karistamisega. Esiteks on AS Talveaiale pandud süüks, et perioodil 13.03.2017.a - 05.04.2017.a. rikkus AS Talveaed oma tegevuses kliendi vara hoidmise ja kaitse nõuet. Seega tegu on pandud toime ühe teona ühel ajavahemikul. Samuti on AS Talveaiale pandud süüks, et ta ei täitnud MERAS § 79 lg 1 p 1, 2 nõudeid, mille tegevus on mõlemal juhul kvalifitseeritav MERAS § 114 alusel. Mõistes karistuse eraldi nii MERAS § 79 lg 1 p 1 ja § 79 lg 1 p 2 alusel on isikut sisuliselt karistatud ühe teo eest kaks korda. Antud asjaolu toob kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise karistuse osas. Kohus leiab, et AS Talveaed kaebus tuleb rahuldada ning tühistada Finantsinspektsiooni 13.11.2017.a otsus väärteoasjas nr 4.5-3.16/4529. AS Talveaed tuleb MERAS § 114 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi tunnistada ja mõista talle karistuseks rahatrahv 10000 (kümme tuhat) eurot. Kohus juhindus VTMS § 132 p 2, § 133, § 134, § 135, § 155. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.