KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 13.09.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-5803

) § 156 lõigetele 1 ja

1. Avaldajate ja puudutatud isikute I–II vahel on vaidlus, üle millise (milliste) kinnistu(te) tuleks määrata avaldajate kinnistule juurdepääs avalikult teelt. Puudutatud isikud I ja III ei ole nõus juurdepääsu määramisega üle Klaukse tee, vaid leiavad, et juurdepääs tuleks määrata üle Uuetoa tee (reg.osa 9055602, katastritunnus 35201:002:0136, sihtotstarve transpordimaa). Kuivõrd avaldajate ja puudutatud isikute vahel on vaidlus juurdepääsu tee määramiseks kinnistu valiku üle, tuleb kohtul hinnata kõiki võimalikke juurdepääsuteid, avaldajate huvi ning puudutatud isikute kinnistute riivet üle nende kinnisasja juurdepääsutee määramisel.
2. Riigikohtu praktika kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise

§ 156

lõikest 1 tulenevateks eeldusteks juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi 6 ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (lahend nr 3-2-1-14-06, punkt 25).

1. Kuusalu vallas Salmistu külas läbiviidud vaatlusel tuvastas kohus, et puudutatud isikule I kuuluv kinnistu on katteta, kergelt kruusaga kaetud tee, laius ca 2,8m. Tee on käidav ja sõidetav ühe sõiduautoga ühes suunas, st kaks sõiduautot seal kõrvuti sõitma ei mahu (t I kd lk 195). Eelmärgitut tõendab avaldajate esitatud eksperthinnang ja hinnangule lisatud fotod (t III kd lk 34 pöördel, 35). Vaatlusel avaldajate kinnistult Uuetoa tee kinnistule liikudes, sh liikudes mööda Uuetoa teed, tuvastati, et teest paremale poole jäävate kinnistute maad on kaetud metsaga, teest vasakule jääb kraav (t I kd lk 195). samuti, et Uuetoa tee ei ole sõidukiga läbitav, on kaetud kõrkjaliste taimedega ning on mättaline ja kergelt soine. Uuetoa tee on liiklemiseks välja ehitamata (t I kd lk 195 pöördel). Eelmärgitut tõendavad ka MP poolt kohtule esitatud vaatluse fotod (t II kd lk 7-11, 13-16, 18-20).
2. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et avaldajatel ei ole võimalik enda kinnistult avalikule teele pääseda üle Uuetoa kinnistu. Samas on võimalik juurdepääs määrata üle Klaukse tee kinnistu. Tõendamist on leidnud, et juurdepääsutee määramine üle Klaukse tee on maakorralduslikult võimalik (t I kd lk 195; III kd lk 34 pöördel, 35). Samuti oli kohus seisukohal, et kuivõrd avaldajatel ei ole muud juurdepääsuteed avalikule teele, on avaldajate huvi ülekaalukam puudutatud isikute I ja III huvidest ning õiguste kitsendusest seoses juurdepääsutee määramisega üle tema kinnistu.
3. Kuigi kohus saab määrata juurdepääsutee üle Klaukse tee kinnistu, ei anna see avaldajatele otsest juurdepääsu avalikule maanteele, kuivõrd peale Klaukse tee kinnistu tuleb avaldajatel läbida veel järgmised kinnistud: 1) Päikese (Raja III), reg.osa 6771602, katastritunnus 35201:002:0176, sihtotstarve maatulundusmaa; 2) Klaukse-Metsa, reg.osa 13767002, katastritunnus 35201:002:1029, sihtotstarve maatulundusmaa. Kohus on selgitanud avaldajatele, et neil tuleb enda esitatud nõuet kaaluda ning seda vajadusel täpsustada, kuivõrd kui avaldajad peaksid jääma esialgselt esitatud nõude juurde ehk juurdepääsu määramine üle puudutatud isiku I kinnistu, ei ole sellest menetlusõiguslikult abi isegi kui kohus peaks avalduse rahuldama, sest puudutatud isikute I kinnistu ei piirne avaliku teega (t I kd lk 158, pöördel).
4. Ka Riigikohus on leidnud, et juurdepääsutee asja lahendamisse tuleb kaasata kõik kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab (st kõigi kinnisasjade, mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla tulla, omanikud) ning kinnisasjade asukohajärgne vallavalitsus (lahend nr 3-2-1-42-10, punktid 24, 33). Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu saamise asi on selline hagita asi, mille kohus lahendab TsMS § 476 lõike 2 järgi üksnes avalduse alusel ning hoolimata sellest, et hagita menetluses ei ole kohus TsMS § 477 lõike 5 järgi seotud menetlusosaliste taotlustega, ei või kohus TsMS § 439 järgi koosmõjus TsMS § 463 lõikega 2 ületada määruses nõude piire ega teha määrust nõude kohta, mida ei ole esitatud (12.01.2017 lahend asjas nr 2-15-10674).
5. Avaldajad on jäänud algse nõude juurde (t I kd lk 164-165). Kohus on kinnistute Päikese (Raja III) ja Klaukse-Metsa omanikud kaasanud menetlusse puudutatud isikutena (t I kd lk 182-183, pöördel). Kuivõrd avaldajad ei soovi üle eelnimetatud kinnistute juurdepääsu määramist, jättis kohus üle eelnimetatud kinnistute 7 juurdepääsutee määramata ning nende kinnistute omanike (puudutatud isikute) vastused tähelepanuta.
6. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 156

lõikest 1 tuleb määrata juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (Kuusalu-Valkla teelt) avaldajate kinnistule üle puudutatud isikute I ja III Klaukse tee. 26. Avaldajad on esitanud samuti nõude, millega nad paluvad määrata täiendavaks juurdepääsutingimuseks õiguse kasutada Klaukse tee kinnistut avaldajatel ja nende nõusolekul teistel isikutel avaldajate kinnistule pääsemiseks ja sealt lahkumiseks ööpäevaringselt jalgsi ja sõidukiga piiramatu arvu kordi. Eeltoodud nõude põhjendatuse hindamiseks tuleb samuti aluseks võtta taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omanike õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. 27.

§ 156

lõike 1 mõtte kohaselt peab juurdepääs olema tagatud avaldajatele ja nende perekonnaliikmetele, nendelt nõusoleku saanud isikutele ja ka igakordsetele kinnisasjade omanikele. Kohus leidis, et juurdepääsutingimuste seadmine avaldajate nõutud viisil ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kuigi kohus on leidnud, et maakorralduslikult on võimalik ja põhjendatud avaldajatele määrata juurdepääsutee üle puudutatud isikute I ja III kinnistu, tuleb siiski hinnata, kas juurdepääsutee kasutamine igasuguste sõidukitega ja ööpäevaringselt on lubatav. Samuti, kas sellisel viisil juurdepääsu kasutamine kaalub üle puudutatud isikute I ja III huvid.

1. Põhjendatud on juurdepääsu tagamine avaldajatele ja nendelt nõusoleku saanud muudele isikutele jalgsi. Nimetatud luba juurdepääsutee kasutamiseks tuleb anda ööpäevaringselt kinnistule pääsemiseks ja sealt lahkumiseks, kuna jalgsi puudutatud isikute I ja III kinnistu ületamine ei kahjusta kinnistut ega omanike huve.
2. Kohus leidis samas, arvestades Klaukse tee kinnistu seisukorda, tee laiust ja kandevõimet, samuti kinnistu sihtotstarvet (transpordimaa), et nimetatud tee on võimeline kandma teatud koormust ning eeltoodu tõttu ei ole võimalik rahuldada avaldajate nõuet juurdepääsutingimuste seadmise osas umbkaudse sõidukite ringi osas. Ööpäevaringne määramatu arvu ja massiga sõidukite poolt juurdepääsutee kasutamine kahjustab puudutatud isikute I ja III kinnistut ning selle väärtust, kuna kinnistu sihtotstarve on vaid transpordimaa, millele ei ole võimalik ehitada elamuid, mistõttu kujuneb kinnistu väärtus ühtlasi tee seisukorrast lähtuvalt. Kohus arvestas ka asjaolu, et käesoleva tsiviilasja menetluses on tuvastatud, et Klaukse tee kinnistu (transpordimaa) on korraga läbitav vaid ühe sõiduki poolt. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et avaldajatele määratud juurdepääsuteed võivad kasutada avaldajad ja nendelt nõusoleku saanud isikud sõidukitega, mis ei ole suuremad kui B-kategooria mootorsõidukid täismassiga 3,5 tonni avaldajate kinnistule pääsemiseks ja sealt lahkumiseks, ööpäevaringselt, piiramatu arv kordi.
3. Kohus oli samas seisukohal, et suuremate kui B-kategooria sõidukite kasutamist tuleb piirata. Avaldajad on kohtule selgitanud, et planeerivad teostada suvilamaja ehitustöid 6 kuu jooksul ning ehitusel planeeritakse kasutada kuni 20-tonnist veoautot 2 korda nädalas ehitusmaterjalide sisseveoks. Avaldajate poolt märgitud massiga suuremate kui B-kategooria sõidukite liikumine juurdepääsutee alal võib kahjustada Klaukse tee 8 seisukorda. Samuti tuleb kohtu hinnangul arvestada sellega, et märjemal ajal on mõjutused teele suuremad kui kuival ajal kuni 20-tonniste sõidukitega liigeldes. Avaldajate esitatud tõendilt (T-Konsult OÜ volitatud teedeinsener AK hinnang) nähtub, et Klaukse tee on rajatud freespurust kattega, mis kuulub siirdekatendite hulka, mille tööiga on 7a, mille järel on vajalik suurem remont ning et pindamise efekt säilib sõltuvalt liikluskoormusest 2–5a (t III kd 35). Ekspert selgitas, et freespurust katted sobivad hästi väiksema liikluskoormuse korral, need ei talu raskeveokite intensiivset liiklust. Samuti on ekspert selgitanud erateede kasutusreglemendi juures mitmeid probleemvaldkondi, milledest üheks on, et kui tegemist on nõrgema kandevõimega teelõiguga, aga ka liiklusega perioodil kui aluspinnas on liigniiske, tuleb tõenäoliselt maksimaalselt lubatud koormust piirata kas üldiselt või ajutiselt (t III kd lk 35 pöördel). Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et avaldajatele määratud juurdepääsuteed võivad kasutada avaldajad ja nendelt nõusoleku saanud isikud suuremate kui B-kategooria sõidukitega, mille täismass ei ületa 20 tonni, perioodidel juuni – august ning detsember – veebruar 8 korda kuus, ajavahemikul 08:00–19:00 ning perioodidel märts – mai ning september – november 4 korda kuus ajavahemikul 08:00–18:
4. Kuna kandevõime tõttu on tee kasutamine piiratud, on kohtu hinnangul mõistlik, et avaldajad teatavad vähemalt 24h ette Klaukse tee omanikule teed läbiva suurema kui B-kategooria ning kuni 20-tonnise täismassiga sõiduki registreerimisnumbri.
5. Puudutatud isik I leidis, et juurdepääsutee alal oleks vaja sõidukiirust piirata ning arvestada tuleks ka õuealaga. AK eksperthinnangu kohaselt, kuivõrd Klaukse teel on tegemist üherajalise teega, kus puudub võimalus vastassuunas liikujast möödumiseks, samuti peatunud sõidukist möödumiseks, on mõistlik rakendada kiiruspiirangut 20 km/h (t III kd lk 35 pöördel). Kohus nõustus seega osaliselt puudutatud isiku I seisukohaga, kuivõrd juurdepääsutee andmine avaldajatele tõstab juurdepääsuteel liiklustihedust, mis omakorda toob kaasa liiklusolukorra muutumise. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et juurdepääs tuleb määrata avaldajatele ja nendelt nõusoleku saanud isikutele nii, et juurdepääsu kasutamisel tuleb piirata kiiruspiirangut 20km/h. Märgitud korra järgimine ei kahjusta juurdepääsu teed kasutavate isikute ega juurdepääsutee kinnistu omanike õigusi. 32.

§-st 68 tulenevatele omaniku õigustele kaasnevad ka omaniku kohustused ja piirangud. Kinnisasjal oleva juurdepääsutee korrashoiu kohustus on kinnisasja omanikul. Avaldajatel on kohustus

§ 156lõike 1 alusel maksta juurdepääsu eest tasu.

Avaldajad leidsid, et juurdepääsutasu hindamisel tuleb arvestada maamaksu, teehoolduse kulusid ja mõistlikku üüritasu. Avaldajad leidsid, et nad peaksid tasuma Klaukse tee omanikule juurdepääsutasu iga kuu 4.18 eurot. Puudutatud isikud nimetatule vastu vaielnud ei ole.

1. AK eksperthinnangult nähtub, et Klaukse tee on rajatud freespurust kattega, mis kuulub siirdekatendite hulka, mille tööiga on 7a, mille järel on vajalik suurem remont ja et pindamise efekt säilib sõltuvalt liikluskoormusest, 2–5a (t III kd lk 35). Teedega seotud kulutusi võib kirjeldada ühekordsete investeeringutena (tee ehitamine ja suurem remont) ja regulaarsete kuludena (üldjuhul talihooldus, kuid ka väiksemad remondid, nt aukude lappimised) (lk 35 pöördel). Kohus arvestas juurdepääsu tasu määramisel maamaksu määra, võimalikke hoolduskulusid ja üürikulu aastas juurdepääsutee kinnistul. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada ka, et avaldajad saavad juurdepääsu ka nende poolt nõusoleku saanud isikutele ja kuni B-kategooria 9 sõidukitele igapäevaselt, piiramatu arv kordi, ööpäevaringselt ning suuremate kui Bkategooria sõidukitele, mille täismass ei ületa 20t, perioodidel juuni – august ning detsember – veebruar 8 korda kuus, ajavahemikul 08:00–19:00 ning perioodidel märts – mai ning september – november 4 korda kuus ajavahemikul 08:00–18:
2. Lisaks lähtus kohus teedeinseneri eksperthinnangust.
3. Kohus ei nõustunud avaldajatega, et kuivõrd teised kinnistuomanikud ei ole kohustatud tasuma Klaukse tee kasutamise eest, tuleks avaldajaid kohelda võrdsetel alustel ja seega jagada tee kulutused 12 kinnistu omanikuga. Juurdepääsutee määramisel tuleb hinnata konkreetselt võimalikku avaldajate poolset juurdepääsutee kasutust, sh juurdepääsutingimusi, mis avaldajate kasuks määratakse ning läbi avaldajate ka avaldajatelt nõusoleku saanud isikutele avaldajate kinnistule pääsemiseks ja sealt lahkumiseks.
4. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et avaldajate arvamus, et nad peaksid tasuma igakuiselt tasu kuus 4.18 eurot, ei ole põhjendatud, sest ei ole kooskõlas juurdepääsu tingimustega, mida kohus on eelnevalt määranud ning oleks seetõttu ebamõistlikult väike. Eeltoodu alusel leidis kohus, et

§ 156

lõike 1 alusel on avaldajad kohustatud juurdepääsutee eest maksma tasu kuus 20 eurot ehk aastas 240 eurot, mis on kohtu hinnangul arvestades tee kasutamise tingimusi igati mõistlik. Kohus määras tasu aastatasuna 240 eurot ja see tuleb tasuda ära igal aastal hiljemalt jooksva aasta

1. jaanuariks. Kohtu hinnangul ei ole märgitud tasu ebamõistlikult suur, sest tasu määramisel on arvestatud määruses eespool väljatoodud asjaolusid.
2. Avaldused on lahendatud avaldajate huvides, arvestades puudutatud isikute huve. Eeltoodu alusel leidis kohus, et kõik menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise TsMS § 172 lõike 1 teise lause järgi. Määruskaebus
3. 01.11.2017 kaebuses palub puudutatud isik I maakohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega avaldus rahuldamata või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus kaebaja jätta avaldajate kanda.
4. Klaukse tee kinnistu ei piirne avaliku teega, vaid nende vahele jäävad veel Päikese ja Klaukse-Metsa kinnistud. Seega Klaukse tee kasutamise õigus ei anna avaldajatele veel juurdepääsu Kuusalu-Valkla teele. Maakohus juhtis sellele tähelepanu, kuid avaldajad nõuet ei muutnud. Maakohus on ekslikult leidnud, et saab eeltoodud asjaolust hoolimata määrata juurdepääsu üle Klaukse tee. Sellega on kohus kohaldanud vääralt materiaalõigust. Kui võõra kinnisasja kasutamine ei anna avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, ei võimalda

§ 156juurdepääsu määrata.

1. Kohus ei arvestanud asjaoluga, et avaldajate kinnistu kokkupuutepunkt Klaukse tee kinnistuga on minimaalne, samas on avaldajate kinnistu kahest küljest piiratud Uuetoa teega, mis on samuti transpordimaa ja mis erinevalt Klaukse teest piirneb KuusaluValkla teega. Sellises olukorras on kohane juurdepääs üle Uuetoa tee. Seda enam, et sellise juurdepääsutee näeb ette ka detailplaneering, milles Klaukse tee on ette nähtud üksnes varuligipääsuks hädaolukordades. Ka Kuusalu vald leidis, et avaldajatele on kohane juurdepääs Uuetoa tee kaudu. 10
2. Kohus rajas määruse peamiselt sellele, et kui Klaukse tee on välja ehitatud, siis Uuetoa tee mitte. Kaebaja hinnangul ei saa kohase juurdepääsu välja ehitamata jätmine olla muu juurdepääsutee määramise aluseks. Kuusalu vald juhtis menetluses tähelepanu, et avaldajate nõude eesmärgiks võib olla juurdepääsutee väljaehitamise kohustusest kõrvale hiilimine. Kohus seda asjaolu välja ei selgitanud.
3. Ka

§ 156lõike 2 kohaselt tuleb juurdepääsutee määrata läbi Uuetoa tee kinnistu.

Avaldajate kinnistu tekkis varasemalt MM-le kuulunud kinnistu jagamise tulemusena. Jagatud kinnistul oli juurdepääs Kuusalu-Valkla teele. Seega peab jagamise tulemusena tekkinud kinnistutele võimaldama juurdepääsu avalikule teele sellesama kinnistu jagamise tulemusena loodud transpordikinnistu kaudu.

1. Avaldajad on pöördunud kohtusse olukorras, kus nende õigusi ei ole rikutud. Klaukse tee omanik ei ole keelanud neile oma tee kasutamist. Selleks tuleb avaldajatel helistada tee omaniku (või mõne teise naabri) telefoninumbril, kes seepeale avab tõkkepuu. Avaldajad on sellisest korrast teadlikud ning iga kord, kui nad on helistanud ja palunud tõkkepuu avalda, on see tehtud. Seega ei ole avaldajatel puudunud võimalus Klaukse tee kasutamiseks.
2. Määrus ei ole põhjendatud ka menetluskulude jaotuse osas. Avaldus on esitatud avaldajate huvides. Seega peavad nemad kandma kohtukulud hoolimata sellest, kelle kasuks lahend tehakse. Vastustajate seisukohad ja menetluse edasine käik
3. Avaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
4. Puudutatud isik II nõustus määruskaebusega ja leidis, et läbipääsuõiguse Klaukse tee kaudu saab määrata ainult tähtajaliselt, maksimaalselt aastaks. Selle aja möödudes peavad avaldajad hakkama liiklema Uuetoa 1 maaüksuse kehtestatud detailplaneeringu järgse ligipääsu kaudu.
5. Puudutatud isik III toetas määruskaebust.
6. Puudutatud isik IX vaidles määruskaebusele vastu ja leidis, et puudutatud isikud I–III on esitanud valesid ja moonutatud andmeid.
7. Ülejäänud puudutatud isikud ei ole kaebusele seisukohti esitanud.
8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 17.10.2017 määrus tuleb tühistada osas, milles kohus ei määranud juurdepääsu tähtaegselt. Selles osas teeb ringkonnakohus uue määruse, määrates juurdepääsu kuni UUETOA I mü detailplaneeringujärgse Uuetoa tee valmimiseni. Muus osas ei anna kaebuse väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks, kuid muuta tuleb lahendi põhjendusi menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 659 ja § 657 lõike 1 punkt 21). Muutmata osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ning TsMS §-st 659 11 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid käesolevas lahendis ei korda. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
10. Esmalt selgitab kolleegium, et kontrollitava määruse näol on tegemist maakohtu kaalutlusotsustusega, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamise korral. Kolleegium tuvastas diskretsioonipiiride ületamist osas, milles kohus jättis tähelepanuta avaldajate nõustumise kohaliku omavalitsuse arvamusega, et taotletav juurdepääs on mõistlik ja põhjendatud määrata tähtaegselt kuni Uuetoa tee valmimiseni (t I kd lk 35 punkt 6; lk 122 punkt 1.4). Maakohtus kogutud tõendid ja nende alusel tuvastatavad elulised asjaolud annavad ringkonnakohtule aluse nõustuda selles osas kohaliku omavalitsuse ettepanekuga. Avaldajate omandatud kinnistu asub piirkonnas (UUETOA I mü), mille kohta on kehtestatud 2003.a detailplaneering (t I kd lk 38-42, asendiplaan samas lk 37). Detailplaneeringu kohaselt planeeriti maa-alale üks pikk kogu maaüksust läbiv tee, kuid mida senini ei ole rajatud. Maakohus tuvastas, et Klaukse tee seisukord ja kandevõime ei võimalda määramata arvu mistahes massiga sõidukitega liiklemist. Seda seisukohta ei ole vaidlustatud. Seega tuleb nõustuda kohaliku omavalitsusega, et Klaukse tee ei ole perspektiivis võimeline teenindama kõiki Uuetoa arenduse kinnistuid. Eeltoodust tulenevalt järeldab kolleegium, et planeeritud Uuetoa tee tuleb varem või hiljem ka tegelikult välja ehitada ning seejärel puudub avaldajatel eelduslikult vajadus Klaukse teed kasutada. Küsimuse, kelle kohustuseks on Uuetoa tee väljaehitamine, peavad lahendama kohalik omavalitsus ja Mave Kinnisvara OÜ. Vastavasisulise vaidluse olemasolu nähtub Mave Kinnisvara OÜ menetlusdokumentidest.
11. Muus osas on maakohtu otsustused avaldajatele juurdepääsutee määramisel jälgitavad, põhinevad eluliselt usutavatel menetlusosaliste poolt TsMS § 235 kohaselt põhistatud asjaoludel ning maakohtule ei ole alust ette heita kaalutluspiiride ületamist. Menetlusosaliste vahel puudus vaidlus, et avaldajate kinnistu ei külgne avaliku teega. Seega leidis maakohus õigustatult, et avaldajatel esineb põhimõtteline vajadus juurdepääsu järele ja täidetud on

§ 156lõike 1 järgse eeldus avalduse esitamiseks.

Ekslik on kaebaja arusaam, et nimetatud sätte alusel juurdepääsu määramise eelduseks on lisaks, et kinnistu, mille kaudu juurdepääsu taotletakse, piirneks avaliku teega. Sellist eeldust

§-st 156 ei tulene. Seega ei ole juurdepääsu määramisel takistuseks asjaolu, et Klaukse tee kasutamisel tuleb avalikule teele pääsemiseks läbida veel kaks kinnisasja, s.o Päikese ja Klaukse-Metsa kinnistud. Avaldajad on vastuses määruskaebusele selgitanud, et nende kinnistute omanikud ei ole läbipääsu keelanud, mistõttu puudus avaldajatel mõistlik põhjus juurdepääsu määramist üle nende kinnistute kohtu kaudu taotleda. 53. Kaebaja tõi maakohtumenetluses esile, et avaldajatel tuleb Klaukse tee kasutamiseks helistada tema või mõne teise naabri telefoninumbril, kes seepeale avab tõkkepuu. Seega ei saa olla vaidlust, et tee omanik on seadnud tee kasutamisele omapoolsed täiendavad tingimused, mille kehtestamine ja muutmine sõltub vaid tema enda tahtest. Selliselt puudub avaldajatel õiguskindlus Klaukse tee kasutamise võimaluste kohta, milline olukord ei ole kooskõlas

§ 156mõtte ja eesmärgiga.

Eeltoodust tulenevalt olid avaldajad õigustatud pöörduma kohtusse juurdepääsu määramise nõudega üle puudutatud isikule I kuuluva kinnisasja.

1. Iseenesest on õige kaebuse väide, et avaldajate kinnistu piirneb kahelt poolt Uuetoa teega, mis on samuti transpordimaa. Samas nähtub vaidlustatud lahendist, et maakohus 12 ei jätnud asja lahendamisel nimetatud asjaolu tähelepanuta. Maakohus tuvastas asjas kogutud tõenditega, sh vaatlusega, et Uuetoa tee on seni välja ehitamata. Kohtul tuli asja lahendamisel lähtuda praegusest tegelikust olukorrast – ainus tegelik võimalik juurdepääs praegusel hetkel avaldajate elamumaale on avalikult kasutatavalt teelt on üle Klaukse tee. Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et detailplaneering näeb ette juurdepääsuteena avaldajate kinnistule Uuetoa tee. Riigikohus on leidnud, et juurdepääsu vaidluse lahendamisel ei oma detailplaneering esmast tähendust, ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks ega ole seadusjärgseks kinnisasja kitsenduseks (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-5-06, punkt 22; nr 3-2-1-48-10, punkt 28). Asjaolu, kuidas detailplaneering mõjutas juurdepääsu tähtajalisust, selgitas kolleegium eelpool.
2. Määruskaebuse esitaja väide, et maakohus oleks pidanud avalduse lahendamisel lähtuma

§ 156

lõikest 2, ei ole põhjendatud.

§ 156

lõike 2 järgi, kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tingimustel. Praegusel juhul ei ole tegemist

§ 156

lõikes 2 sätestatud olukorraga, kus avaldajatele kuuluv kinnistu on võõrandamise tagajärjel kaotanud juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Riigikohus on selgitanud, et

§ 156

lõike 2 eesmärk on säilitada tavana väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega, koormamata omanikke, kelle kinnisasja ei ole avalikult kasutatava teega ühenduse pidamiseks kasutatud (vt lahend nr 3-2-1-36-09, punkt 10).

§ 156

lõikest 2 tuleneb, et tee (juurdepääsu) määramise võimalusi ühenduse pidamiseks avalikult kasutatava teega kaalutakse selle kinnisasja piires, mille kaudu ühendus seni toimus. Antud juhul puudub avaldajate kinnistul selline tavana väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega, kuna tegu on nn uusarendusega, mille maa-ala oli varasemalt asustamata.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus osaliselt põhjendatult juurdepääsu määramise avalduse ning määruskaebuse väited ei anna alust teistsugusele järeldusele jõudmiseks. Juurdepääsu tingimuste ja tasu osas ei ole määrust vaidlustatud, seega selles osas puudub ringkonnakohtul TsMS § 651 lõikest 1 (koosmõjus §-ga 659) tulenevalt alus maakohtu määruse õigsuse kontrollimiseks.
2. Menetluskulude jaotuse osas nõustub kolleegium maakohtu resolutsiooniga, kuid muudab lahendi põhjendusi. Maakohtu määruse resolutsiooni ja avaldajate nõudeid (t I kd lk 4-5) võrreldes nähtub, et kohus rahuldas avalduse osaliselt, määrates juurdepääsule täiendavalt tingimusi, mida avaldajad ei taotlenud. Sellega võttis maakohus asja lahendamisel arvesse ka puudutatud isikute I ja III huve. Eelpool leidis kolleegium, et avaldajate poolt kohtu poole pöördumine oli õigustatud, kuna kohtuväliselt Klaukse tee omanikud ei olnud tee kasutamiseks nõusolekut andnud. Seega oli põhjendatud jätta maakohtu menetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lõike 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad kaebuse osalise rahuldamise tõttu sama sätte alusel samuti iga menetlusosalise enda kanda. Ele Liiv Indrek Parrest Imbi Sidok-Toomsalu 13 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 14