Obsah (7)
§ 657§ 230§ 363§ 376§ 190§ 171§ 175KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 29.08.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-1011
§ 657lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et esiletoodud ja tõendamist leidnud asjaolud ei anna alust järeldada, et testaator oli testamendi tegemise ajal otsusevõimetu. 14. Maakohus ei ole tsiviilasja menetlemisel rikkunud menetlusõiguse norme. Ebaõige on apellandi käsitlus, et maakohus rikkus selgitamiskohustust ja ei selgitanud hagejale, et tema poolt esitatud tõendid ei ole piisavad. Hagimenetluses peab
§ 230
lg 1 järgi kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Seega pidi hageja tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid ja see, millised tõendid esitada, oli hageja valik. 15. Maakohus tuvastas õigesti, et testaator tegi 05.05.2016 PärS § 24 lg-te 1 ja 3 järgi omakäeliselt kirjutatud koduse testamendi, mistõttu väited tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamenti puutuvalt ei olnud asjakohased. 3
(5)- TsÜS § 13 lg 1 sätestab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks.
- Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas testaator oli omakäelist testamenti tehes otsusevõimeline või oli ta haiguse tõttu manustatud ravimitest tingituna otsusevõimetu ning ei saanud aru testamendi koostamise tagajärgedest. Maakohus on ilmselt eksimuse tõttu otsuses märkinud, et tuvastamisele kuulub testaatori otsustusvõime, kuid otsuse põhjendustest nähtub, et maakohus hindas otsusevõimet. Hindamaks testaatori otsusevõimet 05.05.2016 omakäelise koduse testamendi koostamise ajal määras maakohus postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemiseks eksperdiks psühhiaater JE. Eksperdi arvamuse kohaselt (tl 131-137) oli testaator koduse testamendi tegemise ajal otsusevõimeline ning temale määratud ravi ei mõjutanud tema võimet oma tegude tähendusest ja neist tulenevatest tagajärgedest aru saada. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda eksperdi sõltumatuses ja pädevuses. Ekspert on saanud tutvuda testaatori haiguslugudega ja tsiviilasja toimikuga kohtuistungi protokollides olevate tunnistajate ütlustega ja poolte seletustega tutvumiseks.
- Iseenesest on õige hageja väide apellatsioonkaebuses, et maakohus ei analüüsinud testaatori mõjutamist kostja poolt ega palunud hagejal esitada selle kohta täiendavaid tõendeid, kuid see ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Hageja ei ole esialgses hagiavalduses esile toonud asjaolusid, millest järelduks, et kostja võis mõjutada testaatorit enda kasuks testamenti tegema. Hageja on üksnes esitanud hinnangu, mille kohaselt oli testamendi kirjutamine kostja plaan, et saada vara endale. Pärast kohtuistungil tõendite uurimist jätkas kohus asja menetlemist kirjalikus menetluses. 30.05.2017 edastas kohus pooltele eksperdi arvamuse ja palus esitada 10 päeva jooksul selle kohta seiskoht ja taotlused. 07.09.2017 e-kirjaga tuletas maakohus pooltele meelde võimalust esitada oma seisukohad. 13.09.2017 esitas hageja seisukoha ekspertiisi akti ja testamendi tegemise asjaolude kohta (tl 154-156). Selles menetlusdokumendis tõi hageja esile, et kostja mõjutas hagejat testamenti tegema, millele viitab see, et testamendi tegemiseks ei pöördutud notari poole, kostja kutsus testamendi tegemise juurde tunnistajaks oma tuttavad ja kohtuistungi protokolli kohaselt on kostja selgitanud testamendi tegemist „meie“ vormis, nagu oleks seda tehtud koos. Samuti ei ole tavaline, et testaator, kes elas viimsed aastad koos hagejaga, jättis hageja kõigest ilma ning jättis isegi 7000 eurot matuseraha mitte hagejale, vaid kostjale. Eeltoodu viitab hageja arvates sellele, et testaatorit mõjutati tegema testament kostja kasuks.
§ 363
lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tuleb hagiavalduses esitada selgelt väljendatud nõue ja selle aluseks olevad asjaolud.
§ 376
lg 1 järgi saab pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist hagi muuta üksnes kostja või kohtu loal. Kohus kostjalt sellekohast luba ei küsinud ega andnud ka ise luba hagi muutmiseks. Samas ei muuda eeltoodu maakohtu otsust ebaõigeks. Hageja 13.09.2017 menetlusdokumendis esitatu on hinnang juba enne poolte poolt kohtu ette toodud asjaolude kohta, mitte aga uued asjaolud, mille maakohus on jätnud tuvastamata. Hageja 13.09.2017 menetlusdokumendi kohaselt on ta oma hinnangud esitanud seoses testaatori otsusevõimega. 4
(5)- Hagiavalduses viitas hageja ka sellele, et testamendi tegemise kohta esitatud asjaolud võivad viidata sellele, et testament on tühine seetõttu, et see on vastuolus heade kommetega (TsÜS § 86 lg 1). Kolleegiumi arvates ei anna esitatud asjaolud alust järelduseks, et testaator tegi testamendi tulenevalt sõltuvussuhtest kostjast ja kostja mõjutusel eesmärgiga kahjustada hagejat.
- 08.12.2017 määrusega jätkas ringkonnakohus hagejale menetlusabi andmist ja vabastas ta riigilõivu 900 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Kuigi
§ 190
lg 4 järgi peaks apellant seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tasuma riigilõivu riigi tuludesse, leiab kolleegium, et arvestades hageja kõrget vanust ja pensioni suurust (384,89 eurot) ning seda, et hagejal puudub igasugune vara, tuleb hageja vabastada
§ 190lg 6 järgi riigilõivu tasumise kohustusest riigi tuludesse.
21. Maakohus jättis menetluskulud kostja taotlusel poolte endi kanda. Hageja on apellatsioonkaebuses palunud jätta menetluskulud kostja kanda, kuid seoses hagi rahuldamata jätmisega pole selleks alust. 22.
§ 171
lg 1 järgi kannab apellant apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. 23. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulutas ta kaebusega tutvumisele 1,5 tundi ja vastuse koostamisele 3 tundi. Kostja esindaja Andrei Tšeredniki teenuse tunnihind on 60 eurot ja 4,5 tunni eest kuulus tasumisele 450 eurot. Kuna teenuse osutaja ei ole käibemaksukohustuslane, siis teenuse arvele käibemaksu ei lisandu. 24.
§ 175
lg 1 järgi tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kolleegium leiab, et kostja poolt loetletud tegevusi ei saa ajaliselt lugeda täies ulatuses vajalikuks, mistõttu tuleb taotlus rahuldada osaliselt. Arvestades apellatsioonkaebuse mahtu on piisav tutvumiseks 1 tund ja vastuse koostamiseks 2 tundi, kokku 3 tundi. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on vastavuses tavalise õigusteenuse turuhinnaga. Seega kostja apellatsioonimenetlusega seonduvad vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on 300 eurot, mis tuleb välja mõista hagejalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 5
(5)