← Eesti

2-17-4487/89

Tsiviilasi nr 2-17-4487 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Margó Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juu

) § 97 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ja laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või 3

(6)Tsiviilasi nr 2-17-4487 kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ning muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Puudub vaidlus, et kostjast põlvneb kaks, käesoleval ajal alaealist last, st hageja ning 2012. aastal sündinud OO. Kostja on ise märkinud, et kolmas laps on kostja abikaasa laps, kes ei põlvne kostjast, mistõttu ei ole ta selle lapse suhtes ülalpidamiskohuslane. Maakohus on õigesti leidnud, et kostjal on ülalpidamiskohustus

§ 97

kohaselt kahe lapse suhtes, kellest üks on hageja ja teine on kostjaga kooselav OO.

  1. Maakohus on tuvastanud, et kostja töövõime ei ole piiratud, aastast 2013 ei ole muutunud kostja ülalpeetavate arv ja hageja vanemate majanduslik olukord on sarnane
  2. aastale, mil vanemad leppisid kokku, et kostja tasub hagejale elatist 75% selle miinimummäärast, mis kokkuleppe sõlmimise ajal oli 120 eurot kuus. Kuigi elatise miinimummäär on tõusnud, leidis maakohus, et kostjal on võimalik ka edaspidi tasuda hagejale protsentuaalselt samas määras elatist. Kolleegium nõustub kostja apellatsioonkaebuse väitega, et kuigi

§ 102

lg 2 kohaldamine ja mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, ei ole maakohus piisavalt põhjendanud, miks olukorras, kus elatise miinimummäär on tõusnud, on põhjendatud välja mõista elatis automaatselt samas proportsioonis miinimummäärast vaatamata sellele, et maakohus ei ole tuvastanud kostja majandusliku seisu paranemist võrreldes 2013. aastaga. 10.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus (RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17).

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, et kostjal on veel mõni alaealine laps ning analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (s.t analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi). Vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse (RKTKo nr 2-16-118651, p 17; RKTKo nr 2-16-2343, p-d 10-11; RKTKo nr 2-16-100215, p 23). Järgnevalt analüüsib kolleegium kostja sissetulekuid, kostja leibkonna vältimatuid igakuiseid väljaminekuid, eraldi laste igakuiseid vajadusi ning elatise nõude esitanud lapsega kooselava vanema sissetulekuid.

  1. Puudub vaidlus, et kostja sissetulekuks on töötasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, mis oli
  2. aastal 470 eurot (bruto) ja alates
  3. aastast 500 eurot (bruto). Seega
  4. aastal on kostja sissetulekuks, millest on maha arvestatud seadusest tulenevad maksud (töötuskindlustus ja kogumispension), palk cà 482 eurot (neto). Kostja abikaasa sissetulekuks on keskmiselt cà 517 eurot (neto). Lisaks laekub igakuiselt kostja arveldusarvele kostja teise alaealise lapse peretoetus 55 eurot. Seega on kostja leibkonna igakuiseks sissetulekuks cà 1 050 eurot (cà 482 eurot + cà 517 eurot + 55 eurot).
  5. Kostja esitatu kohaselt (tl 117 pöördel kd I) on tema neljaliikmelise pere igakuisteks vältimatuteks väljaminekuteks ilma söögita cà 590 eurot, millest igakuisteks vältimatuteks eluasemekuludeks on 342.30 eurot (üür 220 eurot, elekter 40 eurot, vesi 20 eurot, küttepuud 60 eurot, prügi 2.30 eurot). Muude kuludena on kostja välja toonud lasteaiakulu 89.40 eurot, 4

(6)Tsiviilasi nr 2-17-4487 kunstiring 10 eurot, korvpallitrenn 25 eurot, laste ravimid 20 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, ühissõidukikulu (3 kuukaarti, millest kaks on 17 eurot ja üks 5 eurot) 39 eurot, laste kultuuriüritused koolis ja lasteaias 20 eurot ja laste riided 25 eurot, kokku 248.40 eurot. Eelnimetatud kulutustele lisandub igakuine söögikulu. Hageja ei ole kostja väljatoodud kulutuste osas vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu istungil teatas kostja, et kostja abikaasa alaealine laps ei ela enam nende leibkonnas, mistõttu tuleb kostja vältimatutest igakuistest muudest kuludest maha arvata korvpallitrenni kulu 25 eurot, ühissõidukikulu 5 eurot ning pool laste ravimite (s.o 10 eurot), laste kultuuriürituste (s.o 10 eurot) ja laste riiete kulust (s.o 12.50 eurot), kokku 62.50 eurot, sest antud kulutusi saab otseselt seostada kostja abikaasa lapsega. Kohtu hinnangul ei ole aga põhjendatud vähendada seoses kostja abikaasa lapse mujale kolimisega kostja hügieenitarvete kulusid ega kulutusi eluasemele, sest antud kulutuste vähenemine, eelkõige siis vaid hambapasta, tualettpaberi ja vee tarbimise osas, on marginaalne. Kostja ei ole ise välja toonud igakuiste vältimatute püsikulude juures toidukulu, vaid on viidanud Statistikaameti kodulehel olevale uuringule “Ühe liikmega leibkonna arvestuslik elatusmiinimum, 30 päeva minimaalse toidukorvi maksumus ja mittetoidukulutuste maksumus“, mistõttu võtab kohus toidukulu arvestamisel aluseks antud uuringu. 2017. aasta uuringu kohaselt on minimaalne toidukorvi maksumus 96.72 eurot (kättesaadav Statistikaameti kodulehelt; vt väljatrükk tl 102 kd II). Samas arvestab kohus mastaabisäästu, mis tuleneb kolmeliikmelisest leibkonnast, ning lapse vanust, kes ei tarbi ilmselgelt sama palju toitu kui täiskasvanu, mistõttu peab kohus põhjendatuks toidukuluks ühes kuus 250 eurot. Kokkuvõtvalt saab arvestada kostja leibkonna igakuisteks vältimatuteks kulutusteks kokku eluasemekulud 342.30 eurot, millele lisanduvad muud kulud summas 185.90 eurot (248.40 – 62.50) ja toidukulu 250 eurot, kokku 778.20 eurot (342.30 + 185.90 + 250). Kostja väljatoodud kulutuste kohaselt kulub kostjaga koos elavale lapsele O-le igakuiselt lasteaiakuluks 89.40 eurot, kunstiringile 10 eurot, laste ravimitele 10 eurot, kultuuriüritustele lasteaias 10 eurot ja riietele 12.50 eurot. Lisaks peab kohus põhjendatuks arvestada 5 eurot hügieenitarveteks. Eluasemekuludest 342.30 eurot on põhjendatud lugeda lapsele kuluvaks cà 20%, mis on 68.46 eurot (342.30 x 20%). Söögikuludest võib pidada põhjendatuks lapsele kuluvaks cà 60 eurot. Seega on kostjaga koos elava lapse igakuisteks vältimatuteks püsikuludeks cà 265 eurot (89.40 + 10 + 10 + 10 + 12.50 + 5 + 68.46 + 60), millise kandmise kohustus on kostjal ja kostja abikaasal mõlemal pooles osas, s.o cà 132 eurot. Seega moodustavad kostja leibkonna igakuised väljaminekud ilma O kuludeta cà 512 eurot (778.20 – 265.36), mistõttu jääb vabade vahenditena kostja leibkonnale cà 537 eurot (1 050 – 512.84). Antud vabadest vahenditest on kostja osa sellest pool, s.o cà 268 eurot (537 : 2), sest teine pool vabadest vahenditest kuulub kostja abikaasale. 13.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samas on hageja seaduslik esindaja ringkonnakohtus kohtuistungil avaldanud, et ta nõustub maakohtu otsusega, mille kohaselt tuleks kostjal tasuda hagejale elatist 187 eurot. Ringkonnakohtu arvates võib sellest järeldada, et hageja vältimatud püsikulutused kuus on 374 eurot. Hageja seaduslik esindaja märkis ringkonnakohtu istungil, et hageja kulud on alates 2013. a suurenenud nii söögile, riietele, arvutile, ekskursioonidele ning hügieenile. Kostja on hageja vajaduste suuruse muutumise seadnud kahtluse alla, kuid arvestades asjaolu, et praegusel juhul jäävad kulutused alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alla nimetatud määra ning hageja on 15aastane kasvavate vajadustega noormees, on hageja kulutused summas 374 eurot ilmselt põhjendatud. 5

(6)Tsiviilasi nr 2-17-4487
  1. Hageja seaduslik esindaja on oma sissetulekutena ringkonnakohtus kohtuistungil avaldanud 430 eurot, millele lisandub hageja eest peretoetus 55 eurot kuus. Asjaolu tõendab Sotsiaalkindlustusameti vastus (tl 39 kd II). Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud.
  2. Eeltoodud tuvastatud asjaoludest nähtub, et kui kostja tasub hagejale oma vabadest vahenditest, s.o summast 268 eurot elatist

§ 101

lg 1 nimetatud määras, jääb kostjale oma teise alaealise lapse ülalpidamiseks vaid 18 eurot (268 – 250). Seetõttu on kolleegiumi hinnangul kostjal

§ 102

lg 2 kohaselt mõjuv põhjus tasuda hagejale elatist väiksemas määras, kui

§ 101

lg-s 1 sätestatu, sest hagejale miinimummääras elatise tasumisel osutuks kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Isegi 37,5 %

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras, s.o 187 euro hagejale elatise tasumisel satub kostja teine laps ebavõrdsesse olukorda, kuna kostjale jääb teise alaealise lapse ülalpidamiseks siiski vaid 81 eurot (268 – 187). 15. Riigikohtu kolleegium on varem selgitanud, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta

§ 102

lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt (RKTKo nr 2-16-118651, p 10; RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 21.4; RKTKo nr 2-16-100215, p 20). Järgides antud seisukohta sissetuleku proportsionaalse jagamise osas, leiab kolleegium, arvestades nii kostja leibkonna sissetulekuid (1 050 eurot), vältimatuid igakuiseid väljaminekuid vanematele (cà 512 eurot, kus mõlema vanema osakaal on cà 256 eurot) ja kostjaga koos elava lapse vajalike kulutuste suurust (cà 265 eurot, kus mõlema vanema osakaal on cà 132 eurot) ning kostja kasutusse jäävaid igakuiseid võimalikke vabasid rahalisi vahendeid (cà 268 eurot), on kostja tema sissetuleku proportsionaalsel jagamisel suuteline tasuma hagejale elatist summas 150 eurot, mis on kohtulahendi tegemise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga määrast 30%. Nimetatud summa tasumise korral ja kostja leibkonna sissetulekute proportsionaalse jagamisel ei osutu kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps ning hageja isa sissetulekud sh peretoetus võimaldavad katta hageja vältimatuid kulutusi, mis ületavad väljamõistetud elatise suurust. 16. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et praegusel juhul ei saa väljamõistetava elatise suurust siduda

§ 101

lg-s 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse kehtestatud poole alammääraga, sest Riigikohus on asunud seisukohale, et juhul, kui elatist on

§ 102

lg 2 järgi vähendatud alla miinimummäära, siis ei saa elatise miinimummäära tõusuga põhjendada elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral (RKTKo 2-15-15909, p 16). Seega tuleb igakuine elatisraha kindlaks määrata summaarselt s.o 150 eurot kuus.

  1. Apellatsioonkaebuse väide, et hageja seaduslik esindaja, kelle kontole elatist tasutakse, kasutab seda muudel eesmärkidel kui lapse ülalpidamiseks, ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud. Vaidlust ei ole, et hageja elab koos isaga, kes teda vahetult ülal peab. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks ülalpidamisest ilma jäänud. Ainuüksi hageja isa pangakonto väljavõttest, kust nähtub aastate tagune ost Araxes poes, mis tegeleb eelkõige alkoholi edasimüügiga, ei tõenda ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist.
  2. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, v.a kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Margó Klaar 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.