3-18-969/7

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-969 Määruse tegemise aeg

1. juuli 2018 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi Kalle Danieli kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)
2. veebruari
3. a otsuste nr 12-6/18/311 ja 12-6/18/305 tühistamiseks,
4. veebruari
5. a otsuse nr 12-6/18/303 osaliselt tühistamiseks,
6. aprilli
7. a vaideotsuse nr 124/18/62-1 tühistamiseks, PRIA-le esitatud toetustaotluste rahuldamise kohustamiseks ning kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON Tagastada Kalle Danieli kaebus tühistamis- ja kohustamisnõude osas. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Kalle Daniel (kaebaja) taotles
9. aastal ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ning noore põllumajandustootja toetust kokku 26,45 ha põllumajandusmaa harimise eest.
10. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)
11. veebruari
12. a otsustega nr 12-6/18/311 ja 12-6/18/305 jäeti ühtse pindalatoetuse taotlus ja noore põllumajandustootja toetuse taotlus rahuldamata ning otsusega nr 12-6/18/303 määrati kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust osaliselt deklareeritud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tõttu.
13. Kaebaja esitas
14. märtsil 2018 otsuste nr 12-6/18/311, 12-6/18/305 ja 12-6/18/303 peale vaide. PRIA jättis
15. aprilli
16. a vaideotsusega nr 12-4/18/62-1 vaide rahuldamata.
17. Kaebaja esitas
18. mail 2018 Tartu Halduskohtule PRIA
19. aprilli
20. a vaideotsuse nr 12-4/18/62-1 peale kaebuse. Kaebaja leiab, et kuna vaideotsus on mittetähtaegne ja selles toodud põhjendused on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega, siis ei ole 3-18-969 vaideotsusel õiguslikku alust. Kaebaja märgib, et soovib riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel
21. aasta ühtse pindalatoetuse, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ning noore põllumajandustootja toetuse täies mahus määramist ning väljamaksmist koos väljamakse viivitusest põhjustatud kahjuga (RVastS § 16). Lisaks märgib kaebaja, et kuna kahju hüvitamise tuleviku kuupäev ei ole teada ja seepärast pole kahjutasu suuruse ja sellest arvestatava 3% riigilõivu suurust võimalik määrata, siis palub kaebaja kohtul algatada selle seadusesätte muutmise protsess ning mitte nõuda summa tasumist.
22. Tartu Halduskohus tagastas
23. juuni
24. a määrusega kaebuse kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 44 lg 1 ja 121 lg 2 p 1 alusel (määruse resolutsiooni p 1) ning tühistamis- ja kohustamisnõude osas jättis kohus kaebuse käiguta (määruse resolutsiooni p 2). Kohus tegi kaebajale ettepaneku kaebuse nõude täiendamiseks selliselt, et kaebaja taotleks ka PRIA
25. veebruari
26. a otsuste nr 12-6/18/311, 12-6/18/305 ja 12-6/18/303 tühistamist osas, millega jäeti kaebaja esitatud taotlus rahuldamata. Lisaks tuli tühistamis- ja kohustamiskaebuselt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 1 alusel tasuda riigilõivu 15 eurot või esitada menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks koos maksejõuetust tõendavate dokumentidega.
27. Kaebaja esitas
28. juunil 2018 halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja taotleb RVastS § 3 lg 1 alusel PRIA
29. veebruari
30. a otsuste nr 12-6/18/311, 12-6/18/305 ja 12-6/18/303 tühistamist osas, millega jäeti kaebaja esitatud taotlus rahuldamata. Kaebaja palub ka RVastS § 6 lg 1 alusel PRIA
31. a ühtse pindalatoetuse dokumentatsiooni kooskõlla viimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega, et toetusetaotlusele oleks võimalik märkida ka dekoratiivsel eesmärgil kasvatatavaid püsikultuure. Lisaks leiab kaebaja, et PRIA on seaduse järgi ette nähtud toetuste mitte määramisega tekitanud kahju ning kahju tekitajalt on õigus nõuda selle hüvitamist. Kaebaja selgitab ka, miks tal ei ole võimalik tasuda kahjunõudelt arvestatavat 3% riigilõivu ning palub kohtul põhiseaduse § 15 alusel tunnistada riigilõivuseaduse § 60 lg 2 põhiseadusevastaseks ning algatada selle muutmise protsess. Kohtu hinnang, et kaebajal ei ole kahju hüvitamise nõude esitamiseks subjektiivset õigust, ei ole kaebaja hinnangul õiguspärane ja piisavalt põhjendatud.
32. Tartu Halduskohus tegi
33. juunil 2018 määruse, milles leidis, et kuna kaebaja
34. juuni
35. a avalduses sisaldub määruskaebus Tartu Halduskohtu
36. juuni
37. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale, siis tuleb see edastada lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Sama määrusega jättis kohus kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõude osas korduvalt käiguta, kuna kaebaja ei ole endiselt nendelt nõuetelt tasunud kohtu poolt nõutud summas riigilõivu ega ole esitanud ka menetlusabi taotlust kaebuselt tasutava riigilõivu summas 15 eurot tasumisest vabastamiseks.
38. Tartu Ringkonnakohus tagastas
39. juuni
40. a määrusega halduskohtu
41. juuni
42. a määruse resolutsiooni punkti 1 (kahjunõude tagastamine) peale esitatud määruskaebuse. KOHTU SEISUKOHT
43. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
44. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ja § 104 lg-d 1 ja 2). Tartu Halduskohus jättis
45. juuni
46. a määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebaja kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõude osas korduvalt käiguta. Kohus kohustas kaebuselt tasuma riigilõivu summas 15 eurot või esitama riigilõivust vabastamise taotlus. Kohus andis nimetatud 2 3-18-969 määruse resolutsiooni p-ga 3 kaebajale teistkordselt tähtaja riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks koos maksejõuetust tõendavate dokumentidega. Riigilõiv tuli tasuda või menetlusabi taotlus koos maksejõuetust kinnitavate dokumentidega esitada 5 päeva jooksul arvates käiguta jätmise määruse kättesaamisest. Kohtute infosüsteemist nähtub, et käiguta jätmise määruse sai kaebaja Kalle Daniel kätte selle tegemise päeval
47. juunil 2018 ning kaebaja esindaja Guido Daniel
48. juunil
49. Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja tühistamis- ja kohustamiskaebuselt kohtu poolt märgitud summas riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist kinnitavaid dokumente kohtule edastanud ega ka tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Samuti ei ole kohtule esitatud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks seoses 15 euro suuruse riigilõivuga ega maksejõuetust kinnitavaid dokumente. Ka Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et tühistamis- ja kohustamiskaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
50. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõudes HKMS § 121 lg 1 p-i 2 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3