) § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti temale karistuseks 4 aastat 5 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati seda karistust Sergei Smirnovile Harju Maakohtu 19.04.2005. a otsusega kriminaalasjas nr 1/1-07/04/05 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 7 kuu vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 6 aastat vangistust.
alusel arvati Sergei Smirnovi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja hakati tema karistuse kandmist arvestama alates 30.07.2014. 24.07.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Sergei Smirnovi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb materiaalse kahju tekitamises ja füüsilises vägivallas (tapmises). Samuti võib oht seisneda narkootilise aine turustamises, mille tulemusena võib saada kahjustatud aine tarbijate tervis ehk rahvatervis. Oht võib ilmneda kõige tõenäolisemalt rahaliste raskuste korral, grupi mõjul, konfliktsituatsioonides. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 25%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 36%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Karistuse alguses hakkas töötama ja töötab siiani. Vangla ei saa midagi pakkuda, sest haridus, eriala ja kõik kursused on läbitud juba. Õige Hetk on ka läbitud teist korda. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Töötab Vanglatööstuses keevitajana, on keevitaja eriala. Tartusse läheb elama, et vältida vanu sõpru ja tuttavaid, et muuta oma elu. A. T. kohtus, kui käis keevitaja koolis. Ta ütles, et elab Tartus ja kui kinnipeetav ennetähtaegselt vabaneb, siis saab aidata. Hiljem saab ise korteri üürida. Temal oli üks kord joobes juhtimise karistus. Ta ei ole kriminaal. Tartus on 2 töökohta leidnud, natuke rohkem, aga teised ei saanud garantiikirja anda. Aasta jooksul hakkas otsima kindlat töökohta. On 2500 eurot nõudeid ja kuskil poole aasta jooksul tahab ära maksta. On vend, kes töötab Rootsis ja saab normaalset palka ja kinnipeetavat aidata. Ema on invaliid, kes vajab ise abi. Abikaasat ja lapsi ei ole. Narkootikume ise ei tarvita. Alkoholi võtab nagu kõik normaalsed inimesed. Eelmine kord vabanedes ei läinud kõik nii, nagu vaja. Ühel töökohal kuu töötas, lubati leping teha, aga siis öeldi, et kõik töö tehti ümber ja ei saanud raha. Peab olema kindel töökoht, see on väga tähtis. Vabanemisfondis on 1800 eurot ja saab 2 kuud hakkama, kuni saab raha teenida. M. ei suhtle üldse aga T. töötab koos ja on töösuhted ainult. Vabaduses on tuttavaid, kes on õigusega pahuksis, aga ei räägi nendega. On valmis kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Vennaga on normaalsed suhted. Vend töötab ja teenib 2500 eurot kuus ja ütles, et kui tuleb midagi vaja, siis ta saab aidata. Ta saatis ka garantiikirja. Suhtleb vennaga. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Sergei Smirnovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör tutvus Tartu Vangla materjalidega Sergei Smirnovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta ja asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Seisukoha avaldamisel võtab prokurör arvesse vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuses, kohtuotsuses ja karistusregistri õiendis kajastatud andmed ning
Positiivne on Sergei Smirnovi puhul vanglas sotsiaalprogrammi läbimine ja osalemine tööhõives. Vabanemise korral on isikul kindel elukoht, toetavad lähedased ja võimalus asuda tööle. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Viimase kuriteo pani S.Smirnov toime katseajal, so vabaduses suutis viibida kokku vaid neli kuud. Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul puudub motivatsioon loobuda kuritegude toimepanemisest. Seega isiku puhul ei ole varasemad korduvad karistused, sh reaalsed vangistused mõjutanud teda oma eluviisi muutma ja ei ole tõenäoline, et ka käesolev vangistus oleks muutuseid toonud. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Sergei Smirnovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest ning isiku ohtlikkusest. Ainuüksi see, et saabunud on tingimisi vangistusest ennetähtaegse vabanemise võimalus ei ole vabastamise alus. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Sergei Smirnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist Kaitsja leiab, et on olemas alused kaitsealuase vabastamiseks ennetähtaegselt. Ta on saanud tänaseks aru, et oma elu edasi selliselt elada ei saa. Ta on pingutanud, et tulla eluga toime ja elada seaduskuulekalt. Tal on olemas töökoht, elukoht. Ta on suuremas osas nõudeid täitnud ja soovib neid edasi täita. Ta saab koheselt tööl käima hakata. Vangistuse ajal distsiplinaarkaristusi ei ole, ta on kogu aeg tööl käinud, õppida pole tal vangistuses enam midagi. Selle kõige pinnalt leiab kaitsja, et kõik eeldused, et isik saaks edaspidi elada seadusekuulekat elu, on täidetud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Smirnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Sergei Smirnov kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Sergei Smirnov temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 4 aasta 2 kuu. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17 ning 07.02.2018 lahendis 1-14-10087 p.33, mille kohaselt kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressile xxx. Korteris elavad antud hetkel A. T. ja tema 17aastane poeg M. T. Korteri omanikud on A.T. vanemad. Tegemist on korraliku 4-toalise korteriga, kus kõik tingimused eluks on tagatud. Sergei Smirnov saab vabanemise korral korteris oma toa ning A.T. ootab ka S.Smirnovilt üüri maksmist. Kõik vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Riigikohus 07.02.2018 lahendis selgitas, et kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust ning kohtu hinnangul on Sergei Smirnovi puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt liiga kõrge. Isiku ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastada, et uute kuritegude risk on väga madal. Kohtu hinnangul isiku suhtumine ning varasem elukäik seda ei kinnita, sest kuigi praegu kannab süüdlane karistust
Suuremale retsidiivsusohule viitab ka asjaolu, et isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid sooritades katseajal uue kuriteo, suutes vabaduses viibida kokku vaid 4 kuud. On positiivne, et kinnipeetaval on vabanemise korral kindel elukoht ning töökoht, mis vähendab majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Analüüsides vangistatu õiguspärast käitumist kinnipidamisasutuses, saaks kohtule esitatud vangla iseloomustuse pinnalt järeldada, et see tingimus on üldjoontes täidetud. Kinnipeetaval ei ole vangistusasutuse iseloomustuse kohaselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning ta on osalenud majandusabitöödel abitöölisena ja osalenud sotsiaalprogrammis Õige Hetk. Kirjeldus sotsiaalprogrammis osaluse kohta on positiivne ning võiks järeldada, et isik suudab kinni pidada kehtivatest reeglitest range järelevalve tingimustes. Samas nähtub vangla toimikust, et isiku hoiakud, käitumine ja tõekspidamised on siiski kriminaalsed, mistõttu on tema suhtes kohaldatud korduvalt ka täiendavaid julgeolekuabinõusid. Nii on 13.12.2016 käskkirjaga otsustatud kinnipeetavale kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid seoses isiku käitumisega solvavate, negatiivselt märgistavate ja kohati ähvardava tooniga arvamuste avaldamise tõttu osade kaaskinnipeetavate suhtes, kujundades mõjukate kinnipeetavate arvamust nende suhtes. 13.01.2017 käskkirjaga lõpetati julgeolekuabinõude kohaldamine. 12.09.2017 kohaldati isiku suhtes taas täiendavaid julgeolekuabinõusid seoses juhtumiga, kus Sergei Smirnov lõi kaasvangi rusikaga ning tõukas vastu kappe. Samuti väljendub vangla hinnangul kinnipeetava ohtlikkus isiku kalduvuses üritada allutada kaasvange oma tahtmisele ning selles, et ta on võimeline oma eesmärgi saamiseks asuma teist isikut ründama. Tegemist on äärmiselt ohtliku käitumismalli ja suhtumisega isikuga. 17.11.2017 käskkirjaga leevendati isikule kohaldatud piiranguid, kuid kuivõrd isik on subkultuuriliste tõekspidamistega ning vanglale teadaolevalt surub neid ka kaaskinnipeetavatele peale, kasutades nii füüsilist kui vaimset vägivalda, piirati siiski isiku liikumisvabadust Eesti Vanglatööstuse territooriumil ja ruumides. Julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 22.12.2017 käskkirjaga. Seega vähem kui aasta aega enne materjalide kohtule saatmist ja asja arutamist, on kinnipeetava käitumine vangistuses olnud juhitud kuritegelikest tõekspidamistest ning olnud allumatu ja vägivaldne. Ka 09.07.2018 koostatud vangla iseloomustuses on märgitud, et isikul puudub motivatsioon loobumaks kuritegevusest. Isiku käitumist vangistuse jooksul iseloomustab üleolek, agressiivsus, kõrgendatud konfliktivalmidus ning kriminaalsed käitumismallid, mille murdmiseks tal motivatsioon puudub. Kohtu hinnangul ei saa eelanalüüsitud asjaolude pinnalt väita, et isiku käitumine on vangistuse jooksul olnud reeglitekohane ning põhjendatud on loota, et vabaduses Sergei Smirnov uusi kuritegusid toime ei pane. Eriti arvestades, millist liiki isikult karta on. Murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohast on ka tema vabanemisjärgne suhtlusringkond. Suhted emaga ja õega on head. Samas on kinnipeetav vennaga koos sooritanud kuriteo. Vabaduses väitis isik eelmise vangistuse järel, et ei suhtle endiste tuttavatega, kuna oli otsustanud muuta oma varasemat elustiili ja seetõttu vahetas ka elukohta. Samas aga isik jätkas kuritegelikku elustiili. Ka käesolevalt on isik selgitanud, et kavatseb elama asuda aadressile xxx, et vältida vanu sõpru ja tuttavaid. Samas möönis kinnipeetav, et ka isik kelle juurde ta elama asub, on karistatud joobes juhtimise eest. Hetkel ei ole kohtul tõsikindlat veendumust, et Sergei Smirnov on tegelikult valmis kandma täit vastutust ja kinni pidama kõigist rangetest tingimustest, mis kuuluvad kriminaalhooldusele allutamise juurde. Tema eelnev elukäik, ükskõikne suhtumine varasemalt antud võimalusse elada vabaduses õiguskuulekat elu ning konfliktne, üleolev ja agressiivne käitumine kaasvangidega, annab selleks piisavalt alust. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et Sergei Smirnov ennetähtaegne vabastamine oleks aga praegu ennatlik. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.