KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 9. november 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-12445 Tsiviilasi XX

) § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd kaebusega kohtutäituri otsuse peale ei ole võlgnikul võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Maakohus märkis, et kui võlgnik leiab, et täitemenetluste läbiviimine on kõrvalnõuete osas lubamatu, siis tuleb pöörduda kohtusse hagiga sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. MÄÄRUSKAEBUS

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Menetluskulud palub võlgnik panna kohtutäituri kanda. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - - maakohus mõistis ebaõigesti kaebuse eesmärki. Kaebus oli suunatud kohtutäituri tegevuse vaidlustamisele. Kohtutäitur tegi otsuse, mille alusel nõuab võlgnikult võlgnevuse tasumist ulatuses, mida realiseeritav hüpoteek ei taga. Kohtutäituri poolt sundtäidetav on üksnes hüpoteegiga tagatud nõue, kuid kohtutäitur nõuab võlgnikult kogu võlgnevuse tasumist. Kohtutäitur oleks pidanud lähtuma täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-st 19 ja rakendama asjaõigusseaduse (AÕS) § 346 lg 1 ning pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 6 ja tegema otsuse, millega nõuab võlgnikult põhivõlgniku võlgnevust sisse vaid hüpoteegiga tagatud nõude ulatuses; maakohus ei käsitlenud kohtutäituri tasu suurust. Eelkõige jättis maakohus tähelepanuta, et
2. juunil 2018 jõustunud KTS § 35 lg 2¹ sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud sissenõude summa on suurem kui 150 000 eurot, siis on kohtutäituri põhitasu määr 5 000 eurot. MENETLUSE EDASINE KÄIK
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kohtutäiturile ja sissenõudjale tähtaja vastamiseks. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
4. oktoobril
5. 2

§ 667

lg-ga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

1. Võlgnik tugines nii
2. juulil 2018 kohtutäiturile esitatud kaebuses kui ka
3. augustil 2018 maakohtule esitatud kaebuses sellele, et kohtutäitur määras
4. juulil 2018 täitetoimingust teatades kohtutäituri tasu suuruse ebaõigesti. Maakohus sellele asjaolule vaidlustatud määruses tähelepanu ei pööranud ja keeldus ennatlikult kaebuse menetlusse võtmisest

§ 477lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel.

KTS muudatused, millega kehtestati mh uued kohtutäituri tasu määrad, jõustusid

1. juunil
2. Rakendussätteid seadusandja ei kehtestanud. Kuna kohtutäitur lähtus praeguses asjas tasu määramisel sätetest, mis on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevateks, ja nende asemel on seadusandja kehtestanud teistsugused tasumäärad, ei saa väita, et võlgniku kaebusega pole võimalik taotletud eesmärki saavutada (vt Riigikohtu
3. septembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-17249, p 10). Kuivõrd maakohus kohtutäituri tasu osas otsustust ei teinud, tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata tervikuna menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud osaline kaebuse menetlusse võtmisest keeldumine või menetlusse võtmine. Nimelt võib olla kaebuse lahendamisel vaja sisuliselt analüüsida võlgniku väiteid selle kohta, et temalt kui kinnisasja omanikult on hüpoteegi realiseerimise käigus asutud sisse nõudma hüpoteegisummast suuremat summat. Hüpoteegiga tagatud nõuete maksmapanek täitemenetluses on piiratud hüpoteegi ulatusega. Tulenevalt AÕS §-st 327 ja § 346 lg-st 1 on tagatud nõuete realiseerimise võimalus eelkõige piiratud hüpoteegisummaga (vt nt Riigikohtu
5. mai 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 21). Sellest tuleneb, et hüpoteegisumma määrab kinnisasja omanikule hüpoteegist tuleneva rahalise koormise maksimumsumma, mille ulatuses on võimalik tagatud nõudeid koormatud kinnisasja arvel rahuldada (Riigikohtu
6. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-8579, p 25). Vastavate asjaolude tuvastamine ei ole võimalik kaebuse menetlusse võtmise käigus. 12.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 13.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 3