← Eesti

3-16-2290/23

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-16-2290 14. no

) § 133 lg 1 alusel. Küll aga on ülikoolil õigus

§ 133

lg 3 alusel nõuda õppekulude osalist hüvitamist üliõpilastelt, kes on kahe aasta jooksul eksmatrikuleeritud ja immatrikuleeritud samale õppekavale. Vastustaja leidis, et kui kohus tühistaks vaidlustatud otsused kaebajalt õppetasu nõudmise kohta, tuleks tasutud õppemaks kaebajale tagastada ja kaebaja saaks taotleda eksmatrikuleerimise otsuse kehtetuks tunnistamist. 8. Kaebaja esitas vastustaja seisukohale vastuse, milles selgitas, et eksternina õppeaineid läbides tuleb maksta õppetasu (kaebajale teadaolevalt 50 eurot ühe EAP eest). Reimmatrikuleerimist saab taotleda

nes vabade õppekohtade olemasolu korral. Vähemalt Tartus õppimiseks sellist võimalust senini tekkinud ei ole. Seejuures on 15 EAP-d vabale õppekohale kandideerimise miinimummahuks, kuid kandideerimisel tekib kandidaatidest esmane järjekord just õppekava täitmise mahu järgi. Võimalus, et 15 EAP-d kogunud isik reimmatrikuleeritakse, on peaaegu olematu. Seega ei taga õigus taotleda reimmatrikuleerimist võimalust õpinguid jätkata. Kaebaja soovib endiselt omandada magistrikraadi õigusteaduse valdkonnas, milles ta on ka alates bakalaureuseõppe lõpetamisest töötanud. Kaebaja esitas ka käesolevaks õppeaastaks magistriõppesse sisseastumiseks taotluse, kuid taotluse esitamise päeval muudeti kohe sisseastumise infosüsteemis tema õpingute finantseering tasuliseks. Seega on arusaamatu vastustaja selgitus

§ 133lg-te 1 ja 3 kohta.

Niisugune tasu küsimine ei ole mitte vastustaja õigus, vaid tavapärane praktika. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

  1. Kaebaja jäi arstitõendi alusel akadeemilisele puhkusele
  2. jaanuarist
  3. 2015/
  4. õppeaasta sügissemestrist oli ta akadeemilisel puhkusel 26 päeva (halduskohtu otsus, p 12). Akadeemilisele puhkusele siirdumise tõttu tühistas vastustaja tema registreeringud ainetele. Kaebaja ei saanud 2015/
  5. õa sügissemestril ühtegi EAP-d. Kuna kaebaja viibis akadeemilisel puhkusel vähem kui poole semestrist, luges vastustaja selle ÕKE kohaselt õpitud semestriks ja nõudis kaebajalt „Õppekulude hüvitamise korra“ alusel 24 EAP eest õppetasu. 2015/
  6. õa sügissemestri õpitud semestriks lugemise tõttu oli kaebajal kohustus pärast õpingutele naasmist
  7. a sügisel täita sügissemestri lõpuks juba kahe semestri õppemaht ehk 60 EAP-d.
  8. Määruskaebuse lahendamisel on vaidluse tuumaks see, kas haldusakt, millega ülikool määras õppetasu üliõpilasest kaebajale, kellel jäi õppemaht täitmata tervislikel põhjustel akadeemilisel puhkusel viibimise tõttu, saab rikkuda kaebaja õigusi pärast seda, kui ta eksmatrikuleeriti selliselt 3

(5)3-16-2290 määratud õppetasu maksmata jätmise tõttu. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja maksis õppetasu pärast eksmatrikuleerimist ning enne apellatsioonkaebuse esitamist. Ringkonnakohus leidis, et sellises olukorras ei saa vaidlustatud haldusakt muutunud asjaolude tõttu enam kaebaja õigusi rikkuda, ja jättis kaebuse HKMS § 187 lg 3 p 6 ja § 190 alusel läbi vaatamata.
  1. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga. Kui õppetasu nõuti õigusvastaselt, on kaebajal õigus nõuda see tagasi sõltumata sellest, et ta on õppetasu maksmata jätmise tõttu eksmatrikuleeritud, kuid on tasu maksnud pärast eksmatrikuleerimist. Õppetasu saaks tagasi nõuda, kui tühistataks see haldusakt, millega tasu määrati. Praeguse vaidluse lahendamist ei mõjuta see, et kaebaja pole eksmatrikuleerimise korraldust vaidlustanud. Ringkonnakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ning asi tuleb saata ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.
  2. Kolleegium selgitab HKMS § 2 lg 5 alusel, et kaebaja õigused oleksid tõhusamalt kaitstud, kui ta täiendaks kaebust eksmatrikuleerimise otsuse tühistamise nõudega. Praeguse kohtuasja raames oleks see tühistamisnõue tähtaegne, kuna kaebuse muutmise korral loetakse kaebetähtaja kontrollimisel uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal (HKMS § 49 lg 1 teine lause). Halduskohus andis
  3. detsembri
  4. a määrusega menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks kirjalikus menetluses kuni
  5. jaanuarini 2017 ning vastaspoole esitatud menetlusdokumentide kohta seisukoha avaldamiseks kuni
  6. veebruarini
  7. Kaebaja eksmatrikuleeriti
  8. veebruaril
  9. Sellises olukorras on kaebajal võimalik kaebust uue nõudega täiendada ka apellatsiooniastmes (HKMS § 49 lg 2 ja § 198 lg 2 p 3). 13.

§ 42sätestab üliõpilaste õigused ja kohustused.

Muu hulgas on üliõpilasel õigus saada tervislikel põhjustel akadeemilist puhkust kuni kaks aastat (§ 42 lg 1 p 8). Akadeemilist puhkust ei arvestata õppekava nominaalkestuse hulka (§ 22 lg 10 esimene lause). Tervislikel põhjustel akadeemilisel puhkusel viibimise ajal ei ole üliõpilasel õigust täita õppekava (§ 22 lg 10 teine lause). 14.

§ 133

lg 1 p 1 kohaselt ei ole ülikoolil õigust nõuda õppekulude hüvitamist üliõpilaselt, kes õpib täiskoormusega õppekaval, mille õppekeel on eesti keel, ja kes on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu (vt ka § 133 lg 2 p 1). Õppekulude hüvitamise määra ja tingimused kehtestab ülikooli nõukogu, arvestades täitmata jäänud õppe mahtu ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ülemmäära (§ 133 lg-d 4 ja 5). Ülikoolil ei ole õigust nõuda õppekulude hüvitamist ettenähtud õppemahu täitmata jätnud üliõpilaselt, kes on keskmise, raske või sügava puudega või kasvatab alla 7-aastast või puudega last (§ 133 lg 6). Samuti on ülikooliseaduses sätestatud erand, mille kohaselt õppekava täitmise mahu nõuet ei kohaldata semestril, mille jooksul üliõpilane õpib vähemalt kolm kuud välisriigis, ning sellele järgneval semestril (§ 133 lg 7). Vastava aja võrra pikeneb ka õppekava nominaalne kestus (§ 133 lg 8). 15. Tartu Ülikoolis reguleerib õppetööd põhidokumendina ÕKE. ÕKE p 711 kohaselt on õppekava täitmise kohustuslik nominaalmaht iga õpitud semestri kohta 30 EAP-d. Õpitud semestriks loetakse semester, mil õppija viibis akadeemilisel puhkusel alla poole semestrist (70 päeva). Kui üliõpilasel jääb esimesel semestril täitmata minimaalne nõutav maht 15 EAP-d, eksmatrikuleeritakse ta ülikooli algatusel (ÕKE p 150.3.1 ja 83). ÕKE p 189 kohaselt on akadeemiline puhkus üliõpilase vabastamine õppe- ja teadustöö kohustusest. ÕKE p 190 sätestab üliõpilase õiguse saada tervislikel põhjustel arstitõendi alusel igas õppeastmes 4

(5)3-16-2290 kuni kaks aastat akadeemilist puhkust. Akadeemilisele puhkusele siirdunud üliõpilase õppe lõpukuupäev lükkub puhkusel oldud aja võrra edasi (ÕKE p 195). Tervislikel põhjustel võetud akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud osaleda õppetööl ega sooritada arvestusi ja eksameid. Ülikool tühistab akadeemilisele puhkusele siirduva üliõpilase registreeringud õppeainetele (ÕKE p 197). „Õppekulude hüvitamise korra“ p 3 sätestab, et üliõpilane, kes ei täida semestris õppekava kohaselt täita tulnud õppemahtu, peab hüvitama oma õppekulud. Üliõpilasel on kohustus maksta õppetasu, kui eelmiste semestrite õppemahust on semestri alguseks täitmata rohkem kui 6 EAP-d. Õppetasu makstakse jooksval semestril iga eelmistel semestritel üle 6 EAP puudu jäänud ainepunkti eest arvestusega, et õppe maht on 30 EAP-d semestris ja 60 EAP-d õppeaastas ning ainepunkte arvestatakse semestrite kohta kumulatiivselt (korra p 12). 16. Kolleegiumi hinnangul tuleneb

§-st 42 üliõpilase õigus saada tervislikel põhjustel akadeemilist puhkust, ilma et sellega kaasneks kohustust maksta õppetasu või eksmatrikuleerimise ohtu. Seda hoolimata haigestumise ajast, mida üliõpilasel ei ole võimalik valida. Kohtul tuleb asja sisulisel lahendamisel otsustada, kas ÕKE-t on võimalik tõlgendada kooskõlas

-ga või on kaebuse lahendamiseks vaja kaebust täiendada ka ÕKE kui üldkorralduse tühistamise nõudega osas, milles see takistab

§-st 42 tuleneva õiguse realiseerimist.

  1. Kolleegium selgitab veel seisukohta, et ÕKE on üldkorraldus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 tähenduses. ÕKE õppetööd reguleerivad normid on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud, piiratud isikute ringile – ülikooli liikmetele (vt ÕKE p 1) (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. oktoobri
  3. a otsus asjas nr 3-3-1-54-07, p 7 ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  4. novembri
  5. a määrus asjas nr 3-4-1-6-10, p 55). Eeltoodut ei väära ka

§ 15

lg-tes 1 ja 2 sätestatu.

§ 15

lg 1 on pädevusnorm, mis annab ülikooli nõukogule õiguse võtta vastu määruseid.

§ 15

lg 2 sätestab, et ülikooli nõukogu seisukoht, mis sisaldab üldisi eeskirju, vormistatakse määrusena. Õigusakt, mis sisaldab küll üldisi eeskirju, aga on adresseeritud piiratud isikute ringile, on üldkorraldus HMS § 51 lg 2 järgi. Seega on see haldusaktina halduskohtus vaidlustatav hoolimata selle vormistamisest määrusena. 18. HKMS § 175 lg-te 3 ja 4 alusel asendab Riigikohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.