3-18-1680/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-1680 Määruse kuupäev 20.09.2018 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Justiitsministeeriumi kohustamiseks venekeelsete pöördumiste menetlemiseks ja vangla kulul Justiitsministeeriumile kirjade saatmise võimaldamiseks Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2. Jätta Juri Kolesnikovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata ja riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik
3. 07.08.2018 esitas Tartu Vangla kinnipeetav Juri Kolesnikov Tartu Halduskohtule pöördumise, milles märgib, et vangla administratsioon ei lahenda kinnipeetavate probleeme ning veeretab nende lahendamise kohtute peale. Menetlus kohtus kestab kaua ja on tülikas. J. Kolesnikov leiab, et olukorra lahendamiseks tuleb võimaldada kinnipeetavatel pöörduda Justiitsministeeriumi poole vene keeles ja vangla kulul. J. Kolesnikov märgib, et tema sooviks on vähendada kohtute koormust ning et kinnipeetavate probleeme lahendataks kiiremini ja efektiivsemalt. J. Kolesnikov on pöördumise lõppu lisanud, et kui keegi teine peale tema midagi teha ei saa, siis las see olla tema ametlikuks kaebuseks. J. Kolesnikov on lisanud, et vajab selleks advokaati ja riigilõivust vabastamist.
4. Halduskohus tõlgendas 04.09.
5. a määrusega J. Kolesnikovi pöördumist kaebusena nõudega kohustada Justiitsministeeriumi menetlema venekeelseid pöördumisi, mis on esitatud vangla tegevuse peale, ning et tal võimaldataks Justiitsministeeriumi poole pöörduda vangla kulul. Kohus leidis, et sellise kaebaja nõude puhul saab hinnata kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks ning kaebuse rahuldamist ebatõenäoliselt. Seega oleks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2² kohaselt alust kaebuse tagastamiseks. Kuna kohtule esitatud kaebus oli aga üldsõnaline ja ei sisaldanud konkreetset nõuet ning kohus pidi kaebaja tahte mõistmiseks kaebust olulisel määral tõlgendama, siis jättis kohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale täiendava tähtaja kaebuse täpsustamiseks. Kohus märkis, et kui ta on kaebuse nõuet ebaõigesti tõlgendanud, siis tuleb kaebajal puuduste kõrvaldamise avalduses märkida, mis nõude ja millisel alusel kaebaja on esitada soovinud.
6. J. Kolesnikov esitas 10.09.2018 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märgib, et ta ei ole valda eesti keelt piisavalt, et kirjutada Justiitsministeeriumisse.
7. ja
8. a Justiitsministeerium keeldus tema venekeelseid pöördumisi vastu võtmast, samas keelduti ka tema registreerimisest eesti keele A2 kursusele. Kaebaja lasi eestikeelseid pöördumisi kirjutada oma kambrikaaslasel. Kaebaja märgib, et ta ei saa aru, mida kohus temalt tahab. Justiitsministeerium keeldub venekeelsete pöördumiste vastuvõtmisest isegi juhul, kui raha ei ole. Kaebaja märgib, et ta teab, et keegi ei takista teda kohtusse pöördumast. Kaebaja soovib muuta olemasolevat olukorda ning vähendada kohtute koormust kinnipeetavate kaebuste lahendamisel. Kui kinnipeetaval tekib võimalus kirjutada Justiitsministeeriumisse vangla kulul ja vene keeles, siis kohtud vabanevad koormusest, aga Justiitsministeerium annab kinnipeetavate massiliste pöördumiste pärast vanglatele korralduse lahendada neid kohapeal. Kaebaja palub kaebuse läbi vaadata tema poolt esitatuna, kui ta ei saa pöörduda teiste kinnipeetavate nimel. Kaebaja märgib, et ta on kindel, et kohus tagastab tema kaebuse, kuid palub, et kohus pöörduks Riigikohtu Erikogusse. Justiitsministeeriumisse ei hakata kirjutama enda kulul ja tõlke eest makstes, kui kohtusse saab kirjutada võõrkeeles ja vangla kulul. Kohtu seisukoht
9. Kaebaja on 07.08.
10. a kaebuses märkinud, et vajab advokaati. Kohus tõlgendab seda taotlusena riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi, käesoleval juhul kaebuse, koostamiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja on 10.09.2018 kohtule esitatud puuduste kõrvaldamise taotlusega suutnud iseseisvalt kõrvaldada kaebuses esinenud puudused, millele kohus 04.09.
11. a määruses tähelepanu juhtis. Kuigi kaebaja märgib puuduste kõrvaldamise avalduses, et ta ei saa aru, mida kohus temalt soovis, on ta kohtule arusaadavalt selgitanud, millise nõude ja millisel alusel ta soovib käesolevas asjas esitada. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kohus märkis 04.09.
12. a määruses, et kohtu hinnangul on käesolevas asjas alust kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel ning andis kaebajale võimaluse sellele kohtu seisukohale vastu vaielda. Kaebaja nendib ka ise puuduste kõrvaldamise avalduses, et on käesoleval juhul asjatult kohtu poole pöördunud. Seetõttu jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
13. Kohus saab J. Kolesnikovi puuduste kõrvaldamise avaldusest aru, et kohus on 04.09.
14. a määruses J. Kolesnikovi kaebust õigesti tõlgendanud. Kuigi kaebaja on puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et ta ei saa aru, mida kohus temalt soovib, on kohtu hinnangul kaebaja lähtuvalt 04.09.
15. a kaebuse käiguta jätmise määruses märgitust piisavalt arusaadavalt selgitanud oma kaebuse nõuet ja alust. Kaebaja nõudeks käesolevas asjas on kohustada Justiitsministeeriumi menetlema tema venekeelseid pöördumisi, mis on esitatud vangla tegevuse peale, ning et tal oleks võimalik saata Justiitsministeeriumile kirju vangla kulul.
16. Kaebaja on 11.09.2016 sooritanud eesti keele B1-taseme eksami ning 18.08.
17. a seisuga oli riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri andmetel kaebaja riigikeeletasemeks määratud B
18. Keeleseaduse § 23 lg 3 kohaselt võetakse keeleoskustaseme määramisel aluseks Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemed, mille kohaselt B2 taseme puhul on tegemist keeleoskusega, kus isik mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma, suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga, oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka ning kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja eesti keele oskuse taset võib pidada piisavaks selleks, et kaebaja suudaks eesti keeles Justiitsministeeriumi poole pöörduda. 2
19. Justiitsministri 30.11.
20. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 47 kohaselt saadetakse kinnipeetava kirjad kinnipeetava kulul, samas Õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul. Justiitsministeeriumile kirjade saatmist vangla kulul ei ole selle sätte kohaselt ette nähtud. Kohus märgib, et tegemist on õigusakti andja otsustusega, milliste asutuste poole pöördumist ta vangla kulul võimaldab. Kohus ei saa seda nimekirja omal algatusel täiendada, kui konkreetse asutuse poole vangla kulul pöördumine ei riku isiku subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole kaebuses ega selle puuduste kõrvaldamise avalduses välja toonud, milliseid õigusi see rikub, kui tal ei võimaldata Justiitsministeeriumi poole pöörduda vangla kulul. Kaebaja kinnitab, et kohtu poole pöördumise õigus on talle tagatud. Üksnes kaebaja seisukoht, et tema arvates oleks kinnipeetavate kaebuste lahendamine kiirem ja efektiivsem, kui neil oleks võimalik pöörduda Justiitsministeeriumi poole vene keeles ja vangla kulul, ei anna alust jõuda järeldusele, et Justiitsministeeriumi poole vangla kulul pöördumise mittevõimaldamine rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Vastavalt HKMS § 157 lg-le 1 saab kohus asja lahendamisel tugineda ainult seadusele. Kohus ei saa asja lahendades teha otsustusi lähtuvalt sellest, kuidas mõne olukorra lahendamine oleks otstarbekam või efektiivsem. Sellised otsustused on seadusandja pädevuses.
21. HKMS § 121 lg 2 p 2¹ kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu arvates on kaebaja nõude rahuldamine käesolevas asjas ebatõenäoline. Samuti on kohtu hinnangul kaebaja kaitstava õiguse riive väheintensiivne, kuna kaebaja eesti keele tase on piisav, et pöörduda Justiitsministeeriumi poole eesti keeles. Puuduste kõrvaldamise avalduses märgitu, et Justiitsministeerium keeldus
22. ja
23. aastal tema venekeelseid pöördumisi vastu võtmast, ei ole käesolevas asjas asjakohane, sest kaebaja eesti keele tase on
24. a seisuga olnud B2, mis on kohtu hinnangul piisav, et kaebaja oleks võimeline esitama Justiitsministeeriumile eestikeelseid pöördumisi. Samuti ei nähtu kaebusest, et kaebaja õigusi rikuks asjaolu, et ta ei saa Justiitsministeeriumile saata kirju vangla kulul.
25. Vastuseks kaebaja soovile, et kohus pöörduks Riigikohtu erikogu poole, märgib kohus, et HKMS § 121 lg 3 teisele lausele tuleb kohtul pöörduda Riigikohtu erikogu poole juhul, kui kohus tagastab kaebuse pädevuse puudumise tõttu ning eelnevalt on tsiviil-, kriminaal- või väärteoasja lahendav kohus samuti leidnud, et tal puudub pädevus selle asja lahendamiseks. Antud juhul sellist olukorda ei esine.
26. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jääb kaebaja menetlusabi taotlus kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik 3