Obsah (6)

§ 4231§ 73§ 16§ 56§ 57§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2018, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-6841 (18284000268) Menetlus kohtus kirjalik menetlus

§ 4231

järgi käskmenetluses Prokurör abiprokurör Maiken Mardim Süüdistatav Kristo Rootslane (isikukood: 39702062741; elukoht: xxxxxxxxxx xxxx xx-xx xxxxxxxx ) Kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus otsustas: 1. Tunnistada Kristo Rootslane süüdi karistusseadustiku (

) § 4231 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o 1500 (üks tuhat viissada) eurot.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Kristo Rootslasele katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud rahalist karistust 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o 1500 (üks tuhat viissada) eurot ei pöörata täitmisele, kui Kristo Rootslane ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.

1. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kristo Rootslaselt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot ja riigi õigusabi tasu 90 (üheksakümmend) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2018.a. oktoobrikuust igakuise menetluskulu osa 70 (seitsekümmend) eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
2. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Selgitused kohtuotsusele ja edasikaebamise kord Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392). KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
3. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Kristo Rootslane toime pannud kuriteona mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt

§ 4231

järgi, mis seisnes selles, et tema, olles varem 07.11.2014 ja 24.11.2014 karistatud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna poolt Liiklusseadus § 201 lg 1, 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorisõiduki juhtimisõigust omamata, juhtis taas 07.07.2018 kell 20:32 Viljandimaal Viljandi vallas Vana-Võidu külas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee

1. kilomeetril mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimismärgiga XXX XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus Liiklusseaduse § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet.
2. Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses ja Kristo Rootslase süüdimõistmist

§ 4231

järgi ja karistamist rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 1500 eurot (päevamäära aluseks võetud miinimumpäevamäära suurus, s.o 10 eurot).

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Kristo Rootslane ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse kohta Kohus leiab, et on olemas KrMS § 251 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. Mootorsõiduki juhtimine Kristo Rootslase poolt 07.07.2018 Viljandimaal Viljandi vallas VanaVõidu külas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee
2. kilomeetril omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles eelnevalt väärteo korras karistatud samasuguste rikkumiste eest on tõendatud järgnevate tõenditega: - PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Gunnar Rätsepuu 07.11.2014 otsusega väärteoasjas nr 2 2780,14,003897 on tõendatud asjaolu, mille kohaselt
3. oktoobril 2014 kell 02.25 Tartu linnas Fortuuna tänaval Kristo Rootslane juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, rikkudes LS 90 lg 1 p 1 nõudeid. Kristo Rootslast karistati LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 45 trahviühikut, s.o 180 eurot (tl 12-13). - PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse vanemväärteomenetleja Vallo Tõnuvere 24.11.2014 otsusega väärteoasjas nr 2780,14,004380 on tõendatud asjaolu, mille kohaselt
4. oktoobril 2014 kell 00.28 Tartu linnas Jaama tänaval Kristo Rootslane juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles 11.10.2014 kiirreageerija Märten Osijärve poolt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kristo Rootslast karistati LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 360 eurot (tl 10-11). - Kristo Rootslase 09.08.2018 kahtlustatavana antud ütlustest (tl 14-16) nähtuvalt võtab ta süü omaks ja kinnitab kuriteo toimepanemist. Kristo Rootslase ütlustest nähtub, et 07.07.2018 umbes kella 18.00 paiku hakkas ta Tartust Annelinna Konsumi juurest sõitma Pärnu klubi Sunseti tegema turvatööd, kuna teised olid varem ära läinud ja tema oli bussist maha jäänud aga ta pidi kindlasti Pärnu minema. Suvel sai turvatööd tehes tuttavaks Maigiga, kes olles seal parklas oli nõus lubama talle Pärnu sõiduks oma autot. Sellel hetkel K. Rootslane üldse ei mõelnud, et võiks otsida endale lubadega juhi. Maigi andis talle oma sõiduauto Audi A4 registreerimisnumbriga XXX XXX . Auto peale tulid Maigi ja veel 2 meesterahvast, kes olid Maigi tuttavad. Nad kõik pidid minema Pärnu turvatööd tegema ja mitte kellelgi ei olnud juhtimisõigust. Natuke maad enne Viljandit peatas politsei neid kinni. Kui nad tahtsid hakata edasi sõitma, siis palus ta Maigil edasi sõita, aga siis selgus, et Maigil ei ole juhtimisõigust. Seejärel helistas ta Pärnu turvajuhile kes saatis Pärnu poolt teise auto tagasi ja rooli läks lubadega juht. Juhilube ei ole K. Rootslane teinud sellepärast, et kunagi alaealisena on jäänud vahele juhtimisõigust omamata ja need trahvid on maksmata. Peale seda viimast juhtumit ei ole ta enam autot juhtinud, kuna tal on väike laps ja see tundub riskantne ja vastutustundetu. Tulevikus plaanib ta kindlasti juhiload ära teha ja enam mitte autot juhtida kui juhilube pole. Kristo Rootslane kahetseb oma tegu väga. - Süüdistatava ütlustega haakuvad tunnistaja Mare Maalmeistri antud ütlused (tl 1-1p), mille kohaselt olles 07.07.2018 tööl koos patrullpolitseinik Vaido Vaheriga ning teostades liiklusjärelevalvet Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maanteel
5. kilomeetril peatasid nad kell 20.32 mootorsõiduki Audi A4 Avant registreerimismärgiga XXX XXX punase-sinise peatumismärguandega. Sõiduki peatamise põhjuseks oli asjaolu, et antud sõidukile oli lisatud juhtimisõiguse kontroll. Sõiduki juhiks osutus Kristo Rootslane, kelle puudub vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus. - Sõidki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt 07.07.2018 kell 20:32 on kõrvaldatud Kristo Rootslane Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maanteel 55.kilomeetril sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 22p). - Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi nooremuurija teatisest nähtub, et Kristo Rootslane ei oma käesoleval ajal kehtivat mootorsõiduki juhtimisõigust (tl 17). Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et süüdistatav Kristo Rootslane, olles 07.11.2014.a. ja 24.11.2014.a. toime pannud Liiklusseaduse § 201 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod, s.o mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorisõiduki juhtimisõigust omamata, juhtis taas 07.07.2018 kell 20:32 Viljandimaal Viljandi vallas Vana-Võidu külas Tartu-ViljandiKilingi-Nõmme maantee
6. kilomeetril mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimismärgiga 3 XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, eelmärgituga süüdistatav realiseeris objektiivse süüteokoosseisu

§ 4231järgi.

Kohus on seisukohal, et Kristo Rootslane on

§ 4231

sätestatud süüteo toime pannud tahtlikult, s.o otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kriminaalasjas kogutud tõenditest tulenevalt puudub Kristo Rootslasel mootorsõiduki juhtimisõigus. Kuna Kristo Rootslane oli täielikult teadlik juhtimisõiguse puudumisest, kuid sellele vaatamata alustas sõitu, teades, et sõidukit tuleb tal juhtida ilma juhtimisõigust omamata. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Kristo Rootslase tegevuses on täidetud

4231 subjektiivne süüteokoosseis. Kohus leiab, et Kristo Rootslane tuleb käskmenetluses

§ 4231järgi süüdi tunnistada.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ja Kristo Rootslase süüd välistavaid asjaolusid. 4. Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 4231

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud süüdistatava tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise käskmenetluses. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus Kristo Rootslase puhtsüdamliku kahetsusega vastavalt

§ 57lg 1 p 3.

Karistusregistri väljavõttest (tl 7-9) nähtub, et süüdistataval kriminaalkaristus puudub ja tal on viis kehtivat väärteokaristust.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

§ 44

lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot.

§ 44

lg 3 kohaselt keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt Maksu- ja Tolliametile teostatud päringu kohaselt oli süüdistatava 2017. aastal tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu maha arvamist 3543 eurot ning keskmise päevasissetuleku suuruseks oli 4,79 eurot (tl 18-19).

§ 44lg 2 alusel kuulub antud juhul kohaldamisele miinimumpäevamäär 10 eurot.

Arvestades Kristo Rooslase süü suurust, kriminaalkorras varasema karistatuse puudumist ning karistust kergendava asjaolu olemasolu ning toimikus olevaid tõendeid süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik mõjutada rahalise karistusega, seega on põhjendatud süüdistatavale mõista

§ 4231

järgi karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 1500 eurot.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Kristo Rootslasele katseaeg 1 aasta ning mõistetud 4 rahalist karistust 150 päevamäära, s.o 1500 eurot ei pöörata täitmisele, kui Kristo Rootslane ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
2. detsembri 2017 määrusest nr 189 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 500 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 90 eurot. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Kristo Rootslaselt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena 840 eurot: sundraha 750 eurot ja riigi õigusabi tasu 90 eurot riigi kasuks. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades menetluskulude suurust ning süüdimõistetul 1 ülalpeetava olemasolu, määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
3. Muud põhjendused KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS § 164 lg-te 3 ja 5 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5