Obsah (10)

§ 386§ 445§ 667§ 651§ 390§ 162§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-18-3622 Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2018. a, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Liis Arrak, Ande Tänav Koh

§ 386lg 4 järgi tuleb tühistada maakohtu 15.

märtsi

1. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtulik hüpoteek 8003 eurot hageja kasuks. Määruskaebus
2. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus osas, millega tühistati hagi tagamine ja jätta jõusse hagi tagamise abinõu, millega seati kostjale kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr 212734), esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek 8003 eurot hageja kasuks kuni kohtulahendi täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3. Hageja on seisukohal, et kohtul ei olnud poolte kompromissi sõlmimisel põhjust hagi tagamine tühistada, kuivõrd hageja ei taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist ega ei ole seda teinud ka kompromisslepingu pooled.

§ 445

lg 2 kohaselt on vajalik eelnimetatud hagi tagamise tühistamiseks eeltoodud isikute nõusolekut. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole asja lahendamisel kohaldatud

§ 445lg 2.

Menetluse edasine käik

1. Kostja leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbivaatamata, kuna pooled on loobunud kompromissmääruse edasikaebeõigusest.
2. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis kaebuse tsiviilkohtumeneltuse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 11. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited on põhjendatud, mistõttu tuleb maakohtu määrus

§ 667lg 2 järgi menetlusõiguse normi rikkumise tõttu osaliselt tühistada.

Ringkonnakohus saab maakohtu menetlusliku minetuse kõrvaldada ja teha asjas tühistatud osas uue määruse ning jätta hagi tagamise abinõu kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse. 12. Hageja vaidlustab maakohtu määruse osas, milles maakohus tühistas menetluse lõpetamisel hagi tagamise abinõu. Muus osas, s.o kompromisskokkuleppe tingimuste osas ei ole hageja maakohtu määrust vaidlustanud.

§ 651

lg 1 järgi koosmõjus

§-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on kaevatud. 13.

§ 445

lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist (vt ka Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-123-14, p 12). Asja materjalist nähtuvalt ei ole kompromissilepingu pooled 3 taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist (tl 86 ja pöördel). Eeltoodu tõttu oleks maakohus pidanud menetluse lõpetamisel jätma jätma kohaldatud hagi tagamise abinõu kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse.
3. Kostja vastuväide, mille kohaselt on hageja kaebeõigus kõnealusel juhul piiratud, kuna pooled on loobunud kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasi kaebamise õigusest, ei ole täpne. Kompromiss, mille kinnitamise peale edasikaebamisest pooled loobusid ei hõlmanud hagi tagamise tühistamise tingimust ja seepärast on maakohtu määrus hagi tagamise omaalgatusliku tühistamise osas

§ 390lg 1 kohaselt vaidlustatav.

Tegemist on maakohtu poolse olulise menetlusnormi rikkumisega, mille osas tuleb maakohtu määrus tühistada. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta määruskaebuse piire arvestades muutmata. 15. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemise kulud jätta

§ 162lg 1 järgi koosmõjus § 171 lg-ga 1 kostja kanda.

16. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

§ 174

lg 1 järgi kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

1. Hageja esitas
2. juulil
3. a menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulud, s.o õigusabikulu 440 eurot (käibemaksu) ja riigilõivu 50 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema esindaja kulutanud materjalidega tutvumiseks 0,25h, kliendiga nõupidamiseks 0,25h, määruskaebuse koostamiseks 3h, kostja vastusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks 0,5h, kokku 4h. Esindaja tunnihind on 110 eurot (käibemaksuta). Kostja oma seisukohta hageja menetluskulude osas ei esitanud. 18.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 19. Hageja on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud menetluskulu põhjendatud ja vajalik kulu

§ 174lg 1 tähenduses, mille kostja peab hagejale hüvitama.

20. Menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja ajakulu on kolleegiumi hinnangul põhjendatud. Lepingulise esindaja tunnitasu määr 110 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud.

1. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud (4x110) 440 eurot (käibemaksuta) ja riigilõivu 50 eurot.
2. Lähtudes

§ 177

lg-st 4, märgib kohus vastavalt menetlusosalise taotlusele lahendi resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 23.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 4