← Eesti

2-18-109005/21

Obsah (16)§ 317§ 420§ 632§ 415§ 394§ 416§ 142§ 187§ 407§ 444§ 175§ 176§ 144§ 4842§ 1741§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2018. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-109005 Tsiviilasi O

§ 317

lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

  1. Edastada otsus menetlusosalistele ja kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
  2. Jätta hageja Osaühing Aktiva Finants menetluskulud kostja Kristo Päevloo kanda.
  3. Välja mõista kostjalt Kristo Päevloo hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 260 (kakssada kuuskümmend) eurot, s.o riigilõiv summas 75 eurot ja hageja õigusabikulu summas 185 eurot.
  4. Menetluskuludelt tuleb kostjal Kristo Päevloo tasuda hagejale Osaühing Aktiva Finants menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  5. jaanuari ja
  6. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
  7. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. 2 Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Kirjeldav ja põhjendav osa

  1. 30.04.
  2. a esitas Osaühing Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Kristo Päevloo 284,33 euro saamiseks. Kohus tegi 07.05.
  3. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 07.06.
  4. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Taru Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõutele vastava hagiavalduse esitamiseks.
  5. 25.06.
  6. a esitas hageja OÜ Aktiva Finants lepingulise esindaja vahendusel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja hagiavalduse kostja Kristo Päevloo vastu 04.08.
  7. a sõlmitud liitumislepingust nr * tuleneva põhivõlgnevuse nõudes summas 221,99 eurot, viivise nõudes summas 10,56 eurot ja jooksva viivise väljamõistmise nõudes alates 26.06.
  8. a kuni põhinõude summas 221,99 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude aluseks on Telia Eesti AS ja kostja Kristo Päevloo vahel 04.08.
  9. a sõlmitud liitumisleping nr *. Lepingust tulenev nõue on loovutatud 16.03.
  10. a Osaühingule Aktiva Finants. Lisaks palub hageja kostjat välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 75 eurot ja hageja õigusabikulud summas 275 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele on kohus määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
  11. 27.06.
  12. a määrusega keeldus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja hagi menetlusse võtmisest ja edastas tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. Tsiviilasja materjalid saabusid Haapsalu kohtumajja 02.07.
  13. a.
  14. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud kostjale hagimaterjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt kätte toimetada, kuna kostja ei ela kohtule teadaolevates kostja elu- või viibimiskohtades ning kostja ei vasta kohtule teadaolevatelt telefoninumbritelt ega e-posti aadressidelt. Eeltoodust tulenevalt toimetas kohus hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte avalikult hagiavalduse ja kohtumääruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.08.
  15. a /tlk 94-95/. Menetlusdokumendid loeti kostjale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5) ja kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva.

Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 24.09.2018. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks

§ 407lg 1 alusel.

5.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata. 3 Kohus märgib, et kohus piirab viivise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks selliselt, et väljamõistetav viivis ei või olla suurem kui välja mõistetud põhinõue, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude kostjalt, mistõttu põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata jätmist. 6.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 275 eurot. Kohus palus

§ 176

lg 6 alusel hagejal täpsustada hageja esindajale makstud õigusabi tasu suurust, sh välja tuua, milliseid toiminguid on hageja esindaja õigusabi osutamisel teinud, millise ajakuluga ning milline on hageja esindaja tunnitasu suurus ja kas õigusabikulud sisaldavad käibemaksu /tlk 53/. Hageja esitas kohtule menetluskulude detailse koosseisu /tlk 56/, millest nähtuvalt hageja õigusabikulude koosseis on järgnev: nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 1 tund, tasu 110 eurot; maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine 0,5 tundi, tasu 55 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 1 tund, tasu 110 eurot. Kokku 2,5 tundi, summa 275 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu on 110 eurot. 6.1. Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega (nõude aluseks on tarbijakrediidileping), milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 275 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Kohus leiab, et nõude alusdokumentidega tutvumiseks ja nõude analüüsiks ei kulu OÜ Julianuse Õigusbüroo töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui üks pooltund. 6.2.

§ 144

p 7 järgi on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud, kuid käesolevast tsiviilasjast ei nähtu, et eelnevalt oleks toimunud maksekäsu kiirmenetlust.

§ 4842

sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega on seadusandja maksekäsu kiirmenetluses limiteerinud võimalike menetluskulude mahtu ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kuludest on põhjendatud hageja menetluskulud mitte enam kui 20 euro ulatuses. Kohus märgib, et ka Riigikohus on 08.03.2017. a asjas nr 3-2-1165-16 märkinud (p 12.3), et seadusandja eesmärki piirata

§-s 4842 sätestatud 20 euroga menetluskulusid kogu maksekäsu kiirmenetlusele kinnitab kolleegiumi arvates ka asjakohase seaduseelnõu seletuskiri, millega põhjendati 1. jaanuaril 2013. a jõustunud

§ 1741

lg 2 muudatust (hilisema seadusmuudatusega viidi § 1741 lg 2 tekst üle § 4842 tekstiks). Seletuskirja kohaselt: "Muudatusega soovitakse kõrvaldada maksekäsu kiirmenetluse senine puudus, nimelt ei saa erinevalt hagi menetlusest maksekäsu kiirmenetluses kulusid menetluse kuludena arvestada ja nende hüvitamist taotleda. Eelnõuga nimetatud võimalus luuakse, arvestades menetluse formaliseeritust, kehtestatakse maksekäsu kiirmenetluses menetluskulude fikseeritud määraks 20 eurot. Nimetatud summa peaks olema piisav menetluskulude hüvitamiseks, katmaks massavaldaja juristi ja ka füüsilise isiku avalduse täitmisele kulunud aja. Erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud 4 kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat." Seega on hageja menetluskulud seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamisega põhjendatud 20 euro ulatuses. 6.3. Hagiavalduse koostamise ja esitamise ajakulu 1 tunni ulatuses peab kohus põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 1,5 tunni ulatuses ja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot, kokku seega 185 eurot (1,5 h* 110 eurot/tund + 20 eurot). 6.4. Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulu summas 185 eurot, kokku 260 eurot. 7.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.