4-18-2298/6

4-18-2298 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-18-2298 Kohtunik Julia Vernikova Väärteoasi Aleksandr Nikonorovi kaebus Keskkonnainspektsiooni 19.04.2018 otsusele väärteoasjas nr 9400,18,000231 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: Aleksandr Nikonorov (isikukood 36001190263; elukoht: xxxx ) Kohtuväline menetleja: Keskkonnainspektsioon (asukoht: Roheline 64, 80010 Pärnu) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Keskkonnainspektsiooni 19.04.2018 otsus ning lõpetada Aleksandr Nikonorovi suhtes kalapüügiseaduse (KPS) § 75 lg 1 järgi alustatud väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
2. 19.04.2018 otsusega väärteoasjas nr 9400,18,000231 määrati Aleksandr Nikonorovile karistuseks kalapüügiseaduse (KPS) § 75 lg 1 järgi rahatrahv 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. Väärteoasja otsuse kohaselt püüdis A. Nikonorov 11.03.2018 kella 14.25 ajal kolme harrastuspüügivahendit kasutades xxxx järvel kala harrastuspüügiõiguse eest tasu maksmata. Sellise tegevusega rikkus A. Nikonorov KPS § 22 lg 1 sätestatud nõuet.
3. Aleksandr Nikonorov oma kaebuses kohtule palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada, sest ta ei teadnud kalapüügiõiguse loa lõppemisest ning mõistetud rahatrahv on tema jaoks liiga suur. Tal ei ole varem olnud trahve. Ta on igal aastal maksnud kalapüügi eest, viimane kalapüügiluba kaotas kehtivuse kaks nädalat enne arutatavat tegu. Saanud oma veast teada, ostis 1 ta järve peal inspektorilt uue aastase loa. Nimetatud väite tõendamiseks esitas kaebaja 11.03.2018 püügiloa arve. Kaebaja soovib, et tema asja vaadatakse läbi Harju Maakohtus ning võimalusel tema kohalolekuta.
4. Kohtuväline menetleja oma vastuses teatas, et on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning jääb otsuses märgitud seisukohtadele. Aleksandr Nikonorov on toime pannud KPS § 75 lg 1 tunnustele vastava väärteo. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohtuväline menetleja juhib kohtu tähelepanu kaebaja ebaõigetele väidetele. Nimelt lõppes Aleksandr Nikonorovi harrastuspüügiõigus mitte kaks, vaid neli nädalat enne arutatavat juhtumit. Lisaks on kaebajat
5. aastal karistatud kalapüüginõuete rikkumise tõttu. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
6. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 9400,18,000231 materjale, leiab et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
7. Vaidlus puudub selle üle, et Aleksandr Nikonorov püüdis 11.03.2018 kella 14.25 ajal xxxx järvel kolme harrastuspüügivahendiga kala. Kahtlusi ei ole ka selles, et A. Nikonorovil puudus kontrollimise hetkel kalastusluba. Aleksandr Nikonorovi rikkumine on tõendatud 11.03.2018 kella 14.30 paiku xxxx järvel toimunud sündmuskoha vaatlusega, mille protokollist nähtuvalt on A. Nikonorov järvejääl ja tema läheduses asuvad kalastustarvete kast, õngpüünis, jääpuur ja kaks ahvenat. Lisaks sellele tõendavad toimepandut A. Nikonorovi ja Keskkonnainspektsiooni juhtivinspektori Jaanus Põldma ütlused, milles nad selgitavad rikkumist ja toimunud menetlust. Keskkonnainspektsiooni andmebaasi (KKIMOBK) kohaselt A. Nikonorovil kehtivat püügiluba 11.03.2018 kell 14.26 ei olnud. Teo on kaebaja toime pannud hooletusest, st ehkki ta lootis, et teavitatakse püügiloa lõppemisest SMSi teel, pidanuks ta kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral enne järvejääle minemist veenduma kalastusloa olemasolus. Tegu on õigesti kvalifitseeritud, kuivõrd KPS § 75 lg 1 sätestab karistuse kalapüügi eest püügiõigust omamata, A. Nikonorovil aga vastav luba puudus. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastatud.
8. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel hinnanud A. Nikonorovi süüd keskmisest väiksemaks ja arvestanud tema puhtsüdamliku kahetsusega, mistõttu pidas võimalikuks määrata rahatrahvi alla sanktsiooni keskmist määra. Samas on menetleja otsuses rõhutanud karistuse üldpreventiivset tähendust, kuivõrd tegemist on massiliselt toimepandava rikkumisega ning tasu maksmisest laekuvat raha kasutab riik looduslike kalavarude taastootmiseks ja kaitseks. Kohus on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas on võimalik menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel, arvestades menetlusaluse isiku süü väiksust ning seda, et tema karistamine ei ole vajalik ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi arvestades. Keskkonnaministeeriumi andmebaasi kohaselt on A. Nikonorovi alates
9. aastast hankinud endale aastase harrastuspüügiõiguse. Ta on mitmel korral loa soetanud telefoni teel, mistõttu on eluliselt usutav, et ootas
10. aastal, et püügiloa lõppemisest teavitatakse teda nagu varem 2 SMSi teel. Seega ei ole A. Nikonorov süstemaatiline rikkuja, ehkki püügiluba tal kontrollimise hetkel puudus. Kaebaja ostis järvel teda kontrollinud inspektori käest uue aastase püügiloa. Seega võis ta juba tund aega hiljem taas kala püüda ning mingit ohtu ta ühiskonnale ei kujutanud. Kohtul ei ole alust kahelda kaebaja väites, et ta kahetseb toimepandut, mida kinnitab juba üksnes asjaolu, et rikkumisest teadasaamisel soetas ta endale koheselt uue püügiloa. Karistusregistri andmetest tulenevalt ei ole kaebajat varem taoliste tegude eest karistatud. Kuivõrd A. Nikonorov hankis kalapüügiloa veel samal päeval ja see kehtib üks aasta, ei ole tõenäoline, et kaebaja lähiajal paneks toime samalaadseid tegusid. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast ei omista kohus kaebaja ebatäpsetele väidetele, mis puudutavad tema varasema litsentsi kehtivusaega ja varasemat karistust, määravat tähelepanu. Esitatud materjalidele tuginedes luges kohus tõendatuks, et kaebajal oli veel 10.02.2018 aastane püügiluba ja 11.03.2018 kontrollimise hetkel ta ei teadnud, et see on lõppenud. Kas püügiloa viimane kehtivuspäev oli kaks või neli nädalat enne toimepandut, ei ole niivõrd oluline ei kaebaja ega ka kohtu jaoks. Kaebaja on ka kohtuvälisele menetlejale saadetud vastulauses selgitanud, et püügiluba lõppes kaks nädalat enne arutatavat juhtumit. Seega on võimalik, et ta mäletab püügiloa lõppemisaega valesti. Mis puudutab isiku varasemat karistatust, siis nähtub KKI andmekogu väljavõttest, et isik maksis talle määratud rahatrahvi juba 28.06.
11. Seega on isiku karistus karistusregistrist kustutatud ning KarRegS § 5 lg-st 1 tulenevalt puudub sel edaspidi õiguslik tähendus. Ka Riigikohus on leidnud, et registrist kustutatud karistusandmed ei saa olla aluseks isikule mõistetava karistuse individualiseerimisel, kuna see ei arvesta süüdistatava vahepealset õiguskuulekat käitumist ja kaugeneb KarS § 56 lg 1 aluseks olevast teosüü põhimõttest (RKKKo 3-1-1-70-16, p 10). Iseäranis ilmne peaks see olema praegusel juhul, kus kohtuvälise menetleja meenutatud A. Nikonorovi rikkumine pärineb Eesti krooni käibeloleku ajast. Sellest tulenevalt oleks isiku karistamine antud väärteoasjas esinevate asjaolude valguses ilmselgelt ebamõõdukas, eriti kui juhinduda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt väljendatust, mille kohaselt peab karistamine olema õigusriigis ultima ratio ja riik võib rakendada seda alles siis, kui teised, kergemad vahendid ei kaitse õigushüve küllaldaselt (RKKKo 3-1-1-81-14). Kohtu hinnangul peaks käesoleva väärteoasja kohtueelne menetlus ja ka kaebemenetlus kohtus motiveerima menetlusalust isikut tegema enda õigusvastasest teost vajalikud järeldused. Tulenevalt sellest täidab otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamine käesolevas asjas kohtu hinnangul sama eesmärki, mida karistamine ehk siis peaks panema menetlusalust isikut edaspidiselt sarnaste rikkumiste toimepanemisest hoiduma. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Keskkonnainspektsiooni otsuse väärteoasjas nr 9400,18,000231 ja lõpetab väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Menetlusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
12. /allkirjastatud digitaalselt/ Julia Vernikova Kohtunik 3