Obsah (4)

§ 121§ 65§ 200§ 76

1-18-1393 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Proku

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning karistati 3 kuu vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Anatoli Kaptejevile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.09.2014.a otsusega nr 113-8178 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 7 kuu ja 21 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Anatoli Kaptejevile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 kuud ja 21 päeva vangistust, mille kandmise algust loeti alates 17.02.

1. 25.07.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Anatoli Kaptejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise (ilma elektroonilise valve kohustuseta) võimalus avanes 21.09.
2. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ohtlik vangidele (risk vanglas) ja kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilises ja vaimses vägivallas. Võib kasutada relva. Senini on piirdunud külmrelvaga. Samuti seisneb oht röövide toimepanemises. Oht kõige tõenäolisem, kui isik ei saa oma vaimsest tervisest tulenevalt ravi, on impulsiivne, puudub probleemlahendusoskus, on majanduslikes raskustes (varavastased kuriteod) ning esineb eneseregulatsiooni raskusi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 39%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 61%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Tartu Vangla kinnipeetava Anatoli Kaptejev vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Teine reaalne vangistus ja § 200 ja § 121 eest. Vangis on alates 2014 aastast. Vangistuse jooksul lõpetas 9 klassi, käis programmides, kuidas agressiivsusega hakkama saada, seal on ka sotsiaalsete oskuste arendamine sees. Kasu oli, on nüüd palju rahulikum. Töötanud ei ole, sest ei ole pakutud tööd. Olid tervisega probleemid. Kolm distsiplinaarkaristust on, sest vangla kodukorra järgi on väga raske elada ja tehakse ettekanne, ei saa isegi aru, mille eest. Kui nööp hommikul näiteks ei ole ilusti kinni. Elama läheb kasuema ja isa juurde, saab nendega väga hästi läbi. Seal on ka alaealine ja saab temaga ka hästi läbi, nad käivad kinnipeetavat ka vaatamas. Läheks Töötukassasse. Eriala ei ole ja algul õpib midagi, mis Töötukassa pakub. On 80% töövõimekaotust, aga vanglas ei ole võimalust pikendada. Vaimne tervis ei ole korras, see töötamist ei takista. On laps ja elukaaslane. Nemad elavad xxx. Hakkab nendega ka suhtlema, lapsega on head suhted ja elukaaslasega ka. Algul tulevad kinnipeetava juurde, aga edaspidi xxx. On valmis ülejäänud karistuse veetma elektroonilise valve all. Alkoholi väga ammu tarvitas, aga praegu ei huvita ja narkootikumid ei huvita Vanglas saab ravi gastriidi vastu. Psühhiaatri juures on kunagi käinud ja ravi ei ole määratud. Vabanedes läheb töövõime hindamisele, enne karistusele asumist sai 250 eurot pensioni. Vanglas on väga rikkunud oma tervist ja hakkab käima psühhiaatri juures ja kui ta peab ravi vajalikuks siis hakkan ravimeid võtma. On valmis seda ka kohustusena endale võtma. Ei mäleta, mille eest distsiplinaarmenetlused sai, vangla hindamisel on kõik rikkumised rasked. Peab oluliseks järelevalvet ja kontrollnõuete täitmist. Kriminaalhooldaja saab aidata ja suunata, kuhu vaja. On tutvunud vangla iseloomustusega. On nõus kõiki kohustusi täitma. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Anatoli Kaptejevi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Anatoli Kaptejevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Viimasele karistusele on juurde liidetud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 29.09.2014.a otsusega nr 1-13-8178

§ 200lg 2 p 7, 8 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa.

Isiku puhul on positiivne, et ta osaleb vangla tööhõives ning vabanemise korral on isikul lähedaste toetus ja kindel elukoht. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja tema käitumine ajas on muutunud ohtlikumaks ning viimase kuriteo sooritas isik vanglas. Vangla iseloomustusest ei nähtu, et käesoleval hetkel on isiku elus ja arusaamades toimunud olulised muutused seadusekuulekuse suunas. Antud ajal on isikul viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangla iseloomutuse kohaselt on isik olnud korduvalt vägivaldne eakaaslaste suhtes. Negatiivne on ka asjaolu, et isikul puudub vabanemise korral kindel töökoht. Kui kinnipeetaval on raskusi ka range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega, on tõenäosus, et isiku käitumine ei saa ka vabaduses olema seadusekuulekas, suur. Karistus ei saa olla täitnud oma eesmärki kinnipeetava puhul, kes ei suuda kehtestatud korrast kinni pidada. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Anatoli Kaptejevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Anatoli Kaptejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja palus isik vabastada ennetähtaegselt. Kõik formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Kaitsealune soovib vabaneda kriminaalhooldaja järelevalve alla, lootuses et need tingimused aitavad tal toime tulla iseseisva eluga. 3 kehtivat distsiplinaarkaristust ei ole rasked. Positiivne on see, et kui vangla iseloomustust lugeda, siis üldjoontes on Kaptejevi karistuse aega positiivselt iseloomustatud. Näha on, et kaitsealune ei kiida oma varasemat käitumist ja elustiili heaks, vangistus on muutnud tema hoiakuid positiivselt. On olemas elukoht oma isa juures, lähedaste kontrollitud keskkonnas. On selge, et nii pika vangistuse jooksul ei ole võimalik garantiikirja töökoha kohta saada ja ta on enda vastu aus ja läheb võtab Töötukassasse arvele. Ta on valmis ka ise psühhiaatri poole pöörduma, kes otsustab, kas ta vajab ravi või mitte. Samuti ei ole ta vastu, kui kohus sellise kohustuse määrab. Riskid, mis on iseloomustuses välja toodud, on võimalik maandada kohustustega. Kaptejev teab ka rikkumise tagajärgi. Kui karistus lõppeb, lõppeb ka tema mõjutamine. Ennetähtaegse vabanemise korral oleks isik allutatud veel mõni aeg järelevalve alla, mis oleks positiivne. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Anatoli Kaptejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Anatoli Kaptejev kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Anatoli Kaptejev temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 7 kuud, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil xxx. Eelnimetatud eluase on 2-toaline mugavustega korter, mis kuulub kinnipeetava isa abikaasa N. N. Korteris elab veel N. N. alaealine tütar. Korteri omanik on nõus, et Anatoli Kaptejev saab enda käsutusse korteri väiksema toa. Mõlemad täisealised korteris elavad isikud on andnud kirjaliku nõusoleku selle kohta, et Anatoli Kaptejev võib asuda elama eelnimetatud aadressil. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Anatoli Kaptejevi puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. On positiivne, et vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi ning osaleb tööhõives, mille eest kohus tunnustab kinnipeetavat. Siiski ei kaalu kohtu hinnangul käesoleval hetkel vabastamist toetavaid asjaolud üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Anatoli Kaptejev on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Tema käitumine ajas on muutunud ohtlikumaks. Samuti on ta vangistusasutuses toime pannud uue kuriteo, mis tähendab, et isikul on ka range järelevalve tingimustes raskusi oma käitumise ohjamisega. Kuivõrd kinnipeetav on ka varasemalt olnud vanglas, ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab Anatoli Kaptejev õiguskuulekal rajal hoida. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks ka vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava puhul antud tingimus täidetud. Anatoli Kaptejevil on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Tegemist ei ole kinnipeetava jaoks esimese vangistusega ning isik on teadlik vangla sisekorrareeglitest. Vangistusega kaasneb kohustus järgida vanglas kehtivaid reegleid ning nende eiramine on distsiplinaarkorras karistatav olenemata põhjendustest. Kinnipeetav on just iseenda tegevuse tõttu sattunud vangistusasutusse ning olukorda, kus ta peab järgima vangla reegleid. Samuti on kõnekas asjaolu, et isik on vangla rangetes tingimustes toime pannud uue kuriteo. Kui isik käitub kehtivat korda eiravalt ka range järelevalve tingimustes vangistusasutuses, on risk selleks, et ka vabaduses saab tema käitumine olema kehtivat korda eirav, suur. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral ka kindel töökoht. Kuigi kinnipeetav plaanib ennast arvele võtta Töötukassas, ei ole töökoha leidmine kindel. Isik ei ole omandanud ühtegi eriala ning vabaduses, aga ka vangistuse jooksul osalevad isiku ülalpidamises tugevalt vanemad. Võttes arvesse, et isik on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, püsib hetkel maandamata risk uute kuritegude toimepanemiseks. Samuti on murettekitav kohtu hinnangul seaduskuulekate mõjutajate puudumine kinnipeetava elus. Kinnipeetav on A. K. ja V. N. ainuke laps. Mõlemad vanemad on rikkunud seadust, ema allutatud praegu käitumiskontrollile. Isa lahkus pere juurest 2012 suvel, kuid isaga on kontakt säilinud. Seega ei pruugi ka isiku päritoluperekond olla piisvaks seaduskuulekaks toeks kinnipeetavale. Seda enam, et ka varasemalt olid vanemad isiku elus olemas, kuid isik jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti murettekitav isiku suhtlusringkonna juures on vangla iseloomustuses märgitu, mille kohaselt Anatoli Kaptejev on kuriteod pannud toime grupis eakaaslastega, kellest mitmed on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Anatoli Kaptejev ei ole mõjutatav, vaid eakaaslaste hulgas pigem juhtpositsioonil. Kohtu hinnangul puuduvad isiku elus käesoleval hetkel tugevad seadusekuulekad mõjutajad ja eeskujud, kes mõjutaks teda edaspidi toimima seadusekuulekalt. Olukorras, kus isiku suhtlusringkonna moodustavad kriminaalkorras karistatud isikud, on suur tõenäosus, et isik asub uusi kuritegusid toime panema. Ka nähtub kohtule asja materjalidest, et isik tegelikkuses ei soovigi oma kuritegelikke käitumismalle muuta. Vangla on iseloomustuses märkinud, et Anatoli Kaptejev avaldab kuritegelikke hoiakuid nii vestluses kui ka käitumises. Väärkäitumist isik ei tunnista, seega puudub tal motivatsioon oma käitumist muuta. Kinnipeetava käitumine näitab, et ta ei taha ennast muuta isegi vanglas olles. Kohtule ei nähtu asja materjalidest ega isiku ütlustest istungil, et temas oleks toimunud tegelikult olulised muutused seadusekuulekuse suunas. Kui Anatoli Kaptejev ei teadvusta endale varasema käitumise lubamatust ning vajadust edaspidi oma käitumist muuta, on suur tõenäosus, et isik paneb vabaduses taas toime kuritegusid. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Anatoli Kaptejevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole käesoleval hetkel põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Menetluskulud Anatoli Kaptejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 08.10.2018 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Anatoli Kaptejev. Kaitsja esitas 08.10.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 184,08 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 184,08 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Anatoli Kaptejevilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik