← Eesti

2-12-24747/180

Obsah (8)§ 613§ 475§ 6§ 198§ 614§ 232§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-12-24747 Otsuse kuupäev Tartu, 14. november 2018. a Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn

) § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 6

(12)2-12-24747
  1. Kolleegium käsitleb esiteks küsimust, kas hageja nõuded tuleb lahendada hagi- või hagita menetluses (I), teiseks hageja kahju hüvitamise nõuet kostja I vastu (II), seejärel hageja katuse taastamise nõuet kostja II vastu (III) ning viimaks lahendab menetluslikud küsimused (IV). I
  2. Kostja I leidis maakohtu menetluses, et hagi tuleb lahendada hagita menetluses. Maakohus leidis, et hageja nõue on suunatud tema korteriomandi kaitsele ning ei puuduta kaasomandi valitsemist ega muid

§ 613lg-tes 1 ja 2 loetletud nõudeid.

Kolleegium peab siinjuures vajalikuks selgitada järgmist.

  1. Hageja on esitanud kaks nõuet: esiteks nõue kostja I vastu kahju hüvitamiseks ning teiseks nõue kostja II vastu rikkumisele eelnenud olukorra taastamiseks. Hagi esitamise ajal (
  2. juunil 2012) ning kostja II menetlusse kaasamise ajal (
  3. juunil 2015) kehtinud

§ 475

lg 1 p 13 järgi olid hagita asjadeks muuhulgas ka korteriomandi ja kaasomandi asjad.

§ 613

lg 1 p 1 järgi lahendas kohus hagita menetluses muuhulgas korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tulenes korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest ning puudutas korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõuded, mis tulenesid ühisuse lõpetamise erisusest, ja nõuded, mis olid esitatud korteriomandit võõrandama kohustamiseks.

§ 613

lg 2 järgi lahendas kohus hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused

§ 613

lg-s 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamise või valitsemisega või kaasomanike otsustega. Lähtudes

§ 613

lg 1 p 1 sõnastusest ning Riigikohtu varasemast praktikast, ei tulnud hagi esitamise ajal kehtinud seaduse kohaselt teise korteriomaniku vastu esitatud hagi kahju hüvitamiseks lahendada hagita menetluses (vt nt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15). Samuti ei tulnud hagita menetluses lahendada ka hageja nõuet rikkumisele eelnenud olukorra taastamiseks, kuivõrd tegemist oli omandi kaitse nõudega ning hageja eesmärk ei ole korteriomandi kasutamise korra kindlaksmääramine (vt Riigikohtu
  3. märtsi
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-12, p-d 11–12;
  5. märtsi
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14).
  7. Kohtumenetluse ajal,
  8. jaanuaril 2018 jõustunud

§ 613

lg 1 p 1 uue redaktsiooni järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. Kehtiv

§ 613

lg 1 p 1 on sõnastatud varasemast laiemalt, hõlmates sätte sõnastuse kohaselt asju, mis tulenevad korteriomandist ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Kolleegiumi arvates tuleb seetõttu hagita menetluses lahendada muu hulgas rikkumisele eelnenud olukorra taastamise nõue, mille alusena on hageja tuginenud sellele, et kostja II vastutab kostja I kui korteri 16 endise omaniku teiste korteriomanike, sh hageja, nõusolekuta tehtud kaasomandi eseme olulise muutmise tagajärgede likvideerimise (st endise olukorra taastamise) eest. Samuti tuleb kehtiva

§ 613

lg 1 p 1 sõnastuse kohaselt hagita menetluses lahendada ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale). 17. Seadusandja ei ole sätestanud üleminekusätteid juhuks, kui varem hagimenetlusse kuulunud nõuded tuleb edaspidi lahendada hagita menetluse sätete kohaselt. Kolleegiumi arvates on praegusel juhul ringkonnakohtul võimalik lahendada asi lõpuni hagimenetluses. 7

(12)2-12-24747

§ 6

kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kolleegiumi arvates on aga käesolevas olukorras võimalik analoogia korras lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (

RS) § 2 lg 3 teises lauses sätestatust, mille järgi tuli enne

  1. aasta
  2. jaanuari alustatud asi lahendada lõpuni hagi- või hagita menetluses, sõltumata sellest, kas hiljem kehtinud seaduse järgi on menetlusliiki muudetud. Seetõttu võib kolleegiumi arvates ka praegusel juhul asja lõpuni vaadata hagimenetluses. Sealjuures juhib kolleegium tähelepanu sellele, et osal juhtudel võib olla vajalik menetlusliiki siiski muuta. Näiteks siis, kui Riigikohus maa- ja ringkonnakohtu lahendid täielikult tühistab ning saadab asja algusest peale uueks läbivaatamiseks (vt nt Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-7999/68, p 18).

RS § 2 lg 3 teine lause ei välista samuti maakohtus menetlusliigi muutmist (vt Riigikohtu

  1. mai
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p 22), nt kui seda taotlevad menetlusosalised. Menetlusliigi muutmist tuleb maakohtul aga kindlasti pooltega enne arutada.
  3. Obiter dictum’i korras peab kolleegium vajalikuks selgitada ka menetlusosaliste ringi olukorras, kus hagita menetluses lahendatakse käesolevas asjas esitatud nõuetega samasuguseid nõudeid.

§ 198

lg 1 p-i 2 kohaselt on hagita menetluses menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud.

§ 614

lg 1 täpsustab

§ 613

alusel esitatud nõuete kohta, et korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul kuuluvad menetlusosaliste hulka korteriomanikud ja korteriühistu. Kolleegiumi arvates tuleb

§ 614

lg-t 1 ja § 198 lg 1 p 2 koosmõjus tõlgendada selliselt, et korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul kuuluvad menetlusosaliste hulka üksnes asjast puudutatud korteriomanikud.

§ 614

lg 1 ei eelda, et asja lahendamisse peavad alati olema kaasatud kõik korteriomanikud. Näiteks kui üks korteriomanik esitab teise korteriomaniku vastu nõude esimese eriomandile tekitatud kahju hüvitamiseks, on puudutatud korteriomanikeks eelduslikult vaid vaidlevad korteriomanikud. Samas kui üks korteriomanik nõuab teiselt kaasomandi osa muutmist või taastamist, siis on puudutatud kõik korteriomanikud, kuivõrd kaasomandist kuulub osa kõigile korteriomanikele. Sellisel juhul peab kohus kaasama teised korteriomanikud menetlusse omal algatusel (vt

§ 198lg 3).

Sealjuures, kui korteriomand kuulub abikaasade ühisvara hulka, tuleb tulenevalt perekonnaseaduse § 29 lg-st 1 puudutatud isikutena menetlusse kaasata mõlemad abikaasad. II

  1. Kohtud on tuvastanud järgmised olulised asjaolud, mida kumbki pool ei ole kassatsioonimenetluses vaidlustanud:  korterelamu ehitas ning selle omanikuks 1990ndatel oli Lico; 
  2. märtsil 1999 kanti korteriomandid kinnistusraamatusse; 
  3. oktoobril 2000 kohustus Lico tegema korteri 16 väljaehituse Lico ja kostja I vahelise lepingu ning selle lisa kohaselt; ehitustöödega laiendati korterit 16 oluliselt elamu pööningu arvel;  kostja I oli korteri 16 omanik alates
  4. detsembrist 2000 kuni
  5. jaanuarini 2015;  hageja on korteri 14 ühisomanik alates
  6. veebruarist 2002;  alates
  7. a-st on korteris 14 esinenud läbijookse, mis on tekitanud veekahjustusi mh korteri lagedele, seintele, põrandatele ja sisustusele;  kostja II on korteri 16 omanik alates
  8. jaanuarist
  9. 8

(12)2-12-24747
  1. Hageja on esitanud kostja I kui korteri 16 endise omaniku vastu nõude 25 000 euro suuruse kahjuhüvitise saamiseks. Kohtute tuvastatud asjaoludel olid hageja ja kostja I sama korterelamu korteriomanikud kuni
  2. jaanuarini
  3. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja korteris esinesid läbijooksude tõttu veekahjustused. Maakohus tuvastas selle asjaolu oma otsuses (vt IX kd, tl 14), ringkonnakohus selles osas maakohtu otsust ei muutnud ning kostjad seda asjaolu ka ei vaidlusta.
  4. Kolleegium selgitab, et korteriomanike ühisusest tuleneb seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu
  5. detsembri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 19). Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel (vt Riigikohtu eelviidatud otsuse p 21). Kolleegium on varem selgitanud, et korteriomanik võis KOS § 10 lg 1 järgi korteriomandi reaalosa kasutada omal äranägemisel, välja arvatud siis, kui kasutus läks vastuollu seaduse või kolmanda isiku õigustatud huvidega. KOS § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (samuti AÕS § 72 lg 5 esimesest lausest) järeldus, et nii reaalosa kui ka kaasomandi eset tuli kasutada seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt, nende puudumisel aga korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomanik oli KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik oli KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiksid ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud (vt Riigikohtu eelviidatud otsuse p 20). Kolleegium jääb eeltoodu juurde ning lisab, et sarnased kohustused tulenevad korteriomanikule ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg-st 2, § 30 lg-st 2 ja § 31 lg 1 p-st
  7. Eeltoodust järeldub, et korteriomaniku kohustuseks on hoida talle kuuluva korteriomandi reaalosa (KrtS § 1 lg 1 järgi eriomand) korras ning teiste korteriomanike huvisid mitte kahjustada. Korteriomaniku selline kohustus hõlmab nii kohustust kahju mitte tekitada (nt kahju tekitavat ümberehitust mitte teha) kui ka kohustust jätkuv kahju tekitamine kõrvaldada, st korteriomandist lähtuvate kahjulike mõjude peatamist. Samas võib korteriomanik teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest vastutada ka siis, kui kahju lähtus kaasomandiosast (vt nt Riigikohtu
  8. detsembri
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 43;
  10. oktoobri
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 14).
  12. Maakohus tuvastas, et hageja korteris on veekahjustused ning et need on tingitud korteri 16 omaniku tellitud ja tehtud ümberehitustöödest (vt IX kd, tl-d 14–16). Ringkonnakohus hindas asjas kogutud tõendid ümber ja tuvastas, et kostja I tellitud ja pärast tema omanikuks saamist tehtud tööd ei saanud põhjustada hageja korteri kahjustumist (ringkonnakohtu otsuse p 13). Sellest järeldas ringkonnakohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja I pani toime teo, mis oleks põhjustanud hageja omandile kahjuliku tagajärje (ringkonnakohtu otsuse p 14). Kuivõrd hageja kahju hüvitamise nõude aluseks ei ole ümberehituste tegemine ja nende õiguspärasus, ei ole määravat tähendust sellel, kas ümberehituse tellis või tegi kumbki kostjatest või kas ümberehitus oli õigusvastane. Kolleegium selgitab, et nende asjaolude tõendamine ei ole praegusel juhul vajalik. Oluline on, kas kostja I rikkus oma kohustust mitte kahjustada oma reaalosa kasutamisega hageja omandit. Juhul kui ringkonnakohus ka asja uuel läbivaatamisel leiab, et hageja korteris on veekahjustused ning et neid kahjustusi põhjustanud vesi tungis hageja korterisse kostja I korterist, tuleb kostja I lugeda eelduslikult oma kohustusi rikkunuks. Kostja I vabaneb sellisel juhul 9
(12)2-12-24747 KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi vastutusest juhul, kui ta tõendab, et ta rikkus oma kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (vt Riigikohtu
  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 37;
  3. detsembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 22 ja 25;
  5. oktoobri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 11). Seega on ekslik ringkonnakohtu etteheide maakohtule, et tõendatud ei ole kostja I tegu, mis oleks hagejale kahju tekitanud. Eeltoodust tuleneb ka see, et isegi kui kostja I ei oleks ümberehitust teinud, ei pruugiks kahju hüvitamise hagi tema vastu olla põhjendamatu.
  7. Kuna ringkonnakohus on jätnud kahju hüvitamise nõude puhul asja lahendamise seisukohalt olulised materiaalõiguslikud küsimused analüüsimata, tuleb kostja I vastu esitatud nõude osas ringkonnakohtu otsus tühistada. Kuna ka maakohus ei ole analüüsinud seda, kas kostja I toime pandud oma kohustuste rikkumine on vabandatav, siis ei ole kolleegiumil võimalik teha uut otsust, millega jätta jõusse maakohtu otsus. Seetõttu tuleb asi tühistatud osas saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kindlaks teha, kas kahju põhjustanud mõjutused lähtusid kostja I korteriomandi reaalosast (KrtS-i järgi eriomandist) või korteriomanike kaasomandiosadest. Kostja I peab juhul, kui tuvastatakse, et ta on oma kohustusi rikkunud ning see oli hageja kahju põhjuseks, kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav KOS § 11 lg 3 järgi (vt käesoleva otsuse p 22 ja Riigikohtu
  8. detsembri
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 22–25). Eeltoodu tähendab, et kohustuse rikkumise ja sellega hagejale kahju põhjustamise korral peab kostja I kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama kahju tekkimise asjaolud, mille alusel saab ringkonnakohus hinnata, kas need asjaolud vabandavad kohustuse rikkumist või mitte.
  10. Kolleegium selgitab, et kõnealust liiki kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel tuleb kohaldada ka kahju hüvitamise nõude ulatust reguleerivaid üldsätteid, eelkõige VÕS § 127 ja §
  11. Sealjuures tuleb kontrollida, kas hageja kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (vt Riigikohtu
  12. detsembri
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 22 ja 23).
  14. Maakohus leidis, et kuivõrd katusekonstruktsiooni ümberehitamine ja katuseterrassi rajamine on toimunud enne
  15. juulit 2002, siis tuleb kohaldada tsiviilkoodeksi kahju hüvitamise sätteid. Kolleegiumi arvates ei ole maakohtu seisukoht põhjendatud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 22 lg 1 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast
  16. juulit
  17. Kolleegium leiab, et see säte kohaldub analoogia alusel ka korteriomanike vahelisest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisega kahju tekitamise korral. Kohtute tuvastatud asjaoludel hakkasid läbijooksud
  18. a-st. Seega toimus kohtute tuvastatud asjaolude järgi hageja korteri kahjustamine pärast VÕS-i jõustumist. Kuivõrd praegusel juhul on hageja väidetav kahju tekkinud pärast VÕS-i jõustumist, siis kohalduvad kahju hüvitamise nõude lahendamisel VÕS-i sätted. III
  19. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohtu otsuse põhjendused ekslikud ka kostja II vastu esitatud nõude lahendamisel. 10
(12)2-12-24747
  1. Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd kostja II ei teinud vaidlusaluseid ümberehitusi, siis ei saa kostjalt II nõuda selle kahju hüvitamist, mida ta ei ole põhjustanud. Kolleegiumi arvates ei ole alust jätta hageja nõuet kostja II vastu rahuldamata üksnes põhjusel, et kostja II ei teinud vaidlusaluseid ümberehitusi. Arusaamatuks jääb ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt saaks praeguselt korteriomanikult nõuda üksnes õigusvastaste muudatuste likvideerimistööde talumist, mitte õigusvastaselt tehtud muudatuste likvideerimist.
  2. Kolleegium selgitab, et juhul kui kostja I tegevus, mille tõttu hageja nõuab kostjalt II endise olukorra taastamist, kujutab endast kaasomandiosa olulist muutmist AÕS § 74 lg 1 mõttes, on hagejal tulenevalt KOS § 11 lg 1 p-st 1 (või KrtS § 31 lg 1 p-st 1) ja AÕS § 72 lg-st 5 õigus nõuda kostjalt II endise olukorra taastamist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  3. oktoobri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-13, p 14). Sealjuures, kui kaasomandis olevat asja on oluliselt muutnud asja omanike õiguseellased, on teised kaasomanikud õigustatud tulenevalt AÕS §-st 74 nõudma endise olukorra taastamist ka õigusjärglaselt (vt Riigikohtu
  5. märtsi
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12).
  7. Vaatamata eeltoodule võib olla põhjendatud kohtute järeldus, et hageja esitatud kujul ei pruugi katuse taastamise nõude rahuldamiseks alust olla. Hageja on nõudnud katuse taastamist
  8. a projekti alusel. Juhul kui
  9. a projekti muutmiseks oli kõigi kaasomanike nõusolek, ei saa hageja nõuda
  10. a projekti järgi ehitise taastamist. Maakohus on tuvastanud, et ehitusloa saamiseks esitatud elamu projekti on ehitustööde käigus muudetud, sh ka hagejale kuuluva korteri 14 osas (maakohtu otsuse lk 12). Korteriomandid moodustati alles
  11. märtsil
  12. Hageja sai korteri 14 omanikuks
  13. veebruaril 2002 ning kostja I korteri 16 omanikuks
  14. detsembril
  15. Korteri 16 ümberehitus toimus
  16. a-l ning laiendus oli kooskõlastatud korterelamu autori, arhitekti ja Licoga (maakohtu otsuse lk 13). Kolleegium märgib, et eelnimetatud asjaoludel võib olla võimalik, et
  17. a projekti muutmiseks oli olemas kaasomanike nõusolek. Asjaõigusseadus ei sätesta kaasomanike nõusolekule vorminõuet. Seega ei ole tingimata vajalik kaasomanike kirjalik kokkulepe.
  18. Kolleegium märgib veel seda, et juhul, kui kostja I tehtud ümberehitused ei kujuta endast korteriomanikele kaasomandina kuuluva ehitise osa olulist muutmist AÕS § 74 lg 1 mõttes, võib hagejal kostja II vastu ikkagi olla endise olukorra taastamise kui kahju hüvitamise nõue VÕS § 136 lg 5 järgi (vt Riigikohtu
  19. märtsi
  20. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-12, p 11). Kolleegium selgitab, et eelnimetatud kahju hüvitamise nõue saab hagejal olla kostja II vastu juhul, kui kostja I on oma kohustust rikkunud ja see rikkumine ei ole vabandatav (vt käesoleva otsuse p-d 22 ja 28) ning hagejal oleks endal võimalik korteriomanikele kaasomandina kuuluvale ehitise osale tekitatud kahjustused kõrvaldada. Tuvastatud asjaolusid arvestades (ümberehitatud katus on kostja II valduses) oleks mõistlik hagejale rahalise kahjuhüvitise väljamõistmise asemel kohustada kostjat II kahjustatud asja korda tegema. Samuti võib hagejal kostja II vastu olla KOS § 11 lg 1 p-st 1, KOS § 12 lg-st 3, AÕS § 72 lg-st 5, KrtS § 30 lg-st 2 ja AÕS §-st 89 tulenevalt kahju tekitamise lõpetamise või sellest hoidumise nõue juhul, kui kõik korteriomanikud küll andsid nõusoleku eelnimetatud ümberehituseks (vt käesoleva otsuse p 29), kuid lubatud ümberehitust ei ole tehtud nõuetekohaselt, mistõttu see on toonud kaasa hagejale kahju tekkimise ning kahju tekkimine on jätkuv või kui kahju tekkimine võib korduda, samuti juhul, kui kahju ei ole küll tekkinud, kuid on oht, et see võib tulevikus tekkida (vt selle kohta Riigikohtu
  21. oktoobri
  22. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-7999/68, p 16). Kahju tekitamise lõpetamise või sellest hoidumise nõue võib mh tähendada kostja II kohustamist muuta ümberehitus nõuetekohaseks. Samasugune nõue võib hagejal olla ka siis, kui ümberehitus on tehtud küll 11
(12)2-12-24747 nõuetekohaselt, kuid vaatamata sellele tekitab kostja II hagejale oma kohustuste rikkumisega kahju ning kahju tekkimine on jätkuv või kui kahju tekkimine võib korduda (vt selle kohta käesoleva otsuse p 21). Lisaks eeltoodule märgib kolleegium, et korteriomanikul on alati KOS § 10 lg-st 1 ja § 12 lg-st 3 tulenevalt õigus nõuda, et teine korteriomanik kasutaks kaasomandit seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt (vt Riigikohtu
  1. oktoobri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-13, p 14;
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-15, p-d 12–15). Samasugune nõue on korteriomanikul ka KrtS § 30 lg-st 2 tulenevalt, mis sätestab, et korteriomanik võib nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Praeguses asjas ei ole hageja tuginenud asjaoludele, mis annaksid aluse eelnimetatud sätteid kohaldada. IV
  5. Hageja leiab sarnaselt maakohtule, et tunnistaja N. Vasjutini ütlused on ebausaldusväärsed ning tuleks jätta kõrvale. Kuivõrd asi saadetakse tervikuna tagasi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, on ringkonnakohtul õigus tõendeid uuesti hinnata ning sealjuures arvestada hageja vastuväiteid tunnistaja ütluste arvestamisele. Hageja kassatsioonkaebuse väited ei anna alust järeldada, et ringkonnakohus oleks tunnistaja ütluste hindamisel rikkunud menetlusõiguse norme, mis iseenesest oleks andnud alust kohtuotsuse tühistamiseks.
  6. Ka eksperdi täiendava seisukoha vastuvõtmise ja hindamise osas ei ole kassatsioonkaebuses esitatud väidete järgi alust tuvastada olulist menetlusõiguse normide rikkumist. Ringkonnakohus on otsustanud tõendi vastuvõtmise kooskõlas

§-ga 652 ning hinnanud tõendit koosmõjus teiste tõenditega

§ 232lg 1 järgi.

Sealjuures ei andnud kohus eksperdi täiendavale seisukohale ka määravat tähendust. Vastuseks hageja kassatsioonkaebuses esitatud väitele märgib kolleegium, et üksnes tunnistaja ütlustele viitamist ja nendele tuginemist ei saa pidada eksperdiarvamust ebausaldusväärseks muutvaks asjaoluks, sest kohus esitaski küsimused viitega tunnistaja ütlustele (VIII kd, tl 75). 33. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

Menetluskulud määrab kindlaks ringkonnakohus. 34. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet Tampuu 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.