Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (
). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (
ASJAOLUD 06.07.2018 esitas N A avalduse J Pi pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ei kata pärandvara väärtus kohustusi ning võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Riigilõiv on seaduses sätestatud määras avaldaja poolt tasutud. 15.08.2018 kohtumäärusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Andres Tootsmani. Ajutine haldur esitas 04.09.2018 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi 3 311,08 eurot ja vara ca 1 831 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku pärandvara maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku surm. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ajutise halduri hinnangul puuduvad. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. 07.09.2018 kohtuistungil kuulas kohus ära avaldaja ja ajutise pankrotihalduri. Avaldaja jäi esitatud avalduse juurde. Ajutine haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankroti. Ajutine haldur on seisukohal, et deposiiti nõuda vaja ei ole, sest kulud saab kanda pensioniosakute arvelt. Pankrotihaldur Andres Tootsman on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada J Pi pärandvara pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsmani. Pankrotiseaduse (
) § 9 lg 2 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi 3 311,08 eurot ja vara ca 1 831 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku pärandvara maksejõetuse põhjuseks on võlgniku surm. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on 2 tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu
Ajutise halduri hinnangul puuduvad tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise võimalused.
lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (
lg 1 p 3).
lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt
lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi.
Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 540 eurot (1 h on 90 eurot), millele lisandub käibemaks 108 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 540 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot.
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Väljamakse tuleb teostada AT Kontor OÜ-le.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.