Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on D P ja P P hagiavaldus D Pi vastu elatise väljamõistmise nõudes. 13.09.2018 esitasid hagejad avalduse hagist loobumiseks, milles märkisid, et kostjaga on saavutatud kohtuväline kokkulepe. Kostja vaidles 17.09.2018 esitatud seisukohas hagejate taotlusele vastu, kuna pooled ei ole kokkulepet saavutanud. Kostja märkis, et juhul, kui kohus näeb alust lõpetada menetlus, palub kostja jätta menetluskulud hagejate kanda. Kohtu põhjendused 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada.
kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus selgitab, et nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-63-11 p 14). Käesoleval juhul on kostja esitanud vastuväite, märkides, et pooled ei ole kohtuvälisele kokkuleppele jõudnud. Seega saaks
Samas leiab kohus, et elatise nõudes kostja menetluskulude alaealiste hagejate kanda jätmine on hagejate suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Samuti on kohtu hinnangul käesoleval juhul ebamõistlik jätta menetluskulud ka üksnes kostja kanda (seda juhul, kui pooled oleksid saavutanud kohtuvälise kokkuleppe). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja enne hagi esitamist ja hagi esitamise ajal täitnud oma ülalpidamiskohustust. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus
2 3.
lg 1 kohaselt võib mõjuval põhjusel kohus istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Kuna hagejad on hagist loobunud, siis tuleb 02.10.2018 kella 14.00 määratud istungiaeg tühistada. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.