) § 131 lg 1 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda
ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja.
lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit ning p 2 järgi ei või sõlmida pärandvara jagamise lepingut. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 28 lg-st 1 tuleneb, et osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale. Sama sätte teine lõige näeb ette, et pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. KoPS § 31 lg-st 11 tuleneb, et kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse tema seaduslik esindaja, kellel peab olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul kohtu nõusolek.
lg 1 p 8 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid.
lg 2 kohaselt tuleb lapse varalt saadavast kasust esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Vanemad peavad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades (
lg 1).
lg 1 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Kohus on seisukohal, et avalduses taotletud tehingu tegemine – pärandvara jagamise lepingu sõlmimine, on põhjendatud ja vastab alaealise lapse huvidele, kohus nõustub avaldaja poolt esitatud põhjendustega, eeskosteasutuse arvamusega ning määratud esindaja seisukohtadega. Kohtule esitatud tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Kohus leiab, et taotletavad tehingud lähtuvad eestkostetava huvidest ja avaldus tuleb rahuldada. TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 tulenevalt jätab kohus eestkostetavale riigi kulul määratud õigusabi kulud riigi kanda, kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.