KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-17691 Ts

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaalis või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. 4. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste nõude osas 0,44 euro ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 31,41 eurot. Hageja on viivise määra arvestamisel lähtunud arvutusest (8%+0%):360=0,02222%. Kohtu hinnangul puudub alus lähtuda viiviste arvestamisel 365-päevase aasta asemel 360-päevasest aastast. Kohtu arvutuste kohaselt moodustab viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras summalt 379,95 eurot perioodi 19.11.

1. a kuni 25.11.
2. a eest kokku kokku 30,97 eurot. Seega ei ole hageja nõue hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste nõude osas 0,44 euro ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta nimetatud ulatuses rahuldamata. Esitatud hagiavalduses palub hageja jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 260 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 100 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ja õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 140 eurot. Esmalt juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et käesolevas tsiviilasjas ei ole maksekäsu kiirmenetlust toimunud, mistõttu ei ole põhjendatud hageja taotlus kostjalt maksekäsu kiirmenetluses kantud õigusabikulu väljamõistmiseks.

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja 2

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses. Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 190 eurot, so riigilõiv hagiavalduselt 100 eurot ning õigusabikulud summas 90 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3