Obsah (7)

§187§ 444§ 407§ 173§ 162§ 174§ 178

2-17-18563 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 15.01.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-18563 Tsiviilasi XX

§187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 12.12.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse. Hageja palub muuta Tartu Maakohtu 03.12.2012 kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-11-44245 kostjalt välja mõistetud elatise summat (145 eurot) ja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast.
2. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 22.12.2017 (tl 14,15). Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
3. Kuivõrd kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud, teeb kohus tagaseljaotsuse. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

1. Kohus peab põhjendatuks märkida, et hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ning seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Tartu Maakohtu 03.12.2012 lahendiga (tsiviilasjas nr 2-11-44245) on varasemalt kostjalt välja mõistetud igakuiselt hageja ülalpidamiseks 145 eurot alates 01.12.
2. Käesolevas asjas palub hageja väljamõistetud elatise suurendamist ning palub kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimummääras. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 18.12.2015 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 139, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt oli alates 01.01.2017 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja
3. a moodustas see summa 235 eurot. 21.12.2017 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 189, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2018 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seega käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal on igakuise elatise miinimumsumma 250 eurot. Kuna hageja elatise suurendamise nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud, siis kuulub hagi põhjendatud ulatuses rahuldamisele tagaseljaotsusega 2 2-17-18563 (

§ 407lg 1).

5.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas hagejal menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3