Obsah (6)

§187§ 444§ 173§ 162§ 174§ 178

2-17-16845 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 15.01.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-16845 Tsiviilasi XX

§187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 10.11.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas alates oktoobrist
3. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 07.12.2017 (tl 13). Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
4. Kuivõrd kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud, teeb kohus tagaseljaotsuse. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

1. Kohus peab põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 18.12.2015 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 139, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt oli alates 01.01.2017 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja
2. a moodustas see summa 235 eurot. 21.12.2017 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 189, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2018 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seega käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal on igakuise elatise miinimumsumma 250 eurot. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates kohtule hagiavalduse esitamisest 10.11.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga 2 2-17-16845 alammäära muutumisega.
3. Käesolevas asjas palub hageja kostjalt välja mõista elatise alates oktoobrist
4. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et hageja nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele. Kohus toob välja, et tagasiulatuvat elatist ajavahemiku 01.10.2017 kuni kohtule hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani 09.11.2017 (sealhulgas) on hageja õigustatud saama summas 305,50 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 01.10.
5. a. kuni 31.10.
6. a. 235x1=235 eurot; 01.11.
7. a. kuni 09.11.
8. a. 235/30x9=70,5 eurot). 6.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas hagejal menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3