KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-109737 Määruse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2018. a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Gaida Kivinurm, Ka

§ 487

lg 3 alusel, kuna hageja ei esitanud nõude põhjendust 14 päeva jooksul Harju Maakohtu 16.07.2018 määruse kättesaamisest. Menetluskulud jättis kohus

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Määruskaebus

1. 03.09.2018 esitas hageja määruskaebuse Harju Maakohtu 21.08.2018 määrusele. Hageja palus ennistada Harju Maakohtu 16.07.2018 määrusega määratud tähtaeg oma nõude ja põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamiseks ning tühistada Harju Maakohtu 21.08.2018 määrus. Määruskaebuses märgib hageja, et ei ole tahtlikult lasknud mööda menetlustähtaega. Hageja seadusliku esindaja nutiseadmetes puudub digitaalallkirjaga varustatud dokumentide avamise programm, mistõttu ei saanud ta dokumente avada. Lisaks ei valda hageja seaduslik esindaja eesti keelt. Hageja seaduslik esindaja on pöördunud abi saamiseks Tallinna Naiste Kriisikodu poole, kus 02.09.2018 tõlgiti talle määruse sisu. Asja menetlemine on määruskaebuse esitajale väga oluline, kuna tegemist on elatise nõudega. Edasine menetluse käik
2. 21.09.2018 määrusega jättis Harju Maakohus tähtaja ennistamise avalduse rahuldamata ja puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja ennistamata. Kohtu hinnangul ei ole eesti keele oskamatus tähtaja ennistamise aluseks ning kuna id-tarkvara programm on tasuta kättesaadav kõikidele soovijatele, ei saa pidada tarkvara puudumist menetlusosalisest sõltumatuks asjaoluks, mis takistas dokumentidega tutvumist.
3. 26.09.2018 esitas hageja määruskaebuse Harju Maakohtu 21.09.2018 määrusele, paludes määrus tühistada ning ennistada puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg.
4. Harju Maakohus edastas 01.10.2018 kirjaga nii hageja 03.09.2018 kui 26.09.2018 esitatud määruskaebused

§ 663lg 5 kohaselt Tallinna Ringkonnakohtule lahendamiseks.

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.09.2018 esitatud määruskaebuse Harju Maakohtu 21.09.2018 tähtaja ennistamata jätmise määrusele 18.10.2018 määrusega rahuldamata, nõustudes täielikult maakohtu põhjendustega. 2

§-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 10. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatisnõudes. Võlgnik esitas nõudele vastuväite.

§ 494

lg 6 sätestab, et kui vastuväide välistab täielikult või osaliselt elatisnõude rahuldamise maksekäsu kiirmenetluses, jätkub nõude lahendamine hagimenetluses, kui avaldaja ei ole soovinud sel juhul menetluse lõpetamist. Pärnu Maakohus lõpetas 11.07.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

§ 487

lg 1 tulenevalt kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele.

§ 487

lg 3 kohaselt kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kohustas maakohus hagejat 16.07.2017 määrusega esitama kohtule määruses nimetatud nõuetele vastava hagiavalduse 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hageja seaduslik esindaja sai määruse e-toimiku kaudu kätte 17.07.

1. Eelnimetatud asjaolu tõendab Tallinna Ringkonnakohtu päringu vastus Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, kes on E-toimiku haldaja (e-toimikus dokument nr 12ˢ). Harju Maakohus on jätnud 21.09.2018 määrusega puuduste kõrvaldamise tähtaja ennistamata ning Tallinna Ringkonnakohus on 18.10.2018 määrusega jätnud Harju Maakohtu 21.09.2018 määrusele esitatud määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Seega pidanuks hageja puudused kõrvaldama hiljemalt 31.07.
2. Kuna hageja ei ole esitanud tähtaegselt oma nõuet ja selle põhjendust hagiavaldusele ettenähtud vormis, on maakohus kolleegiumi arvates põhjendatult

§ 487

lg 3 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldunud ning puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et iga avaldaja jaoks on tema algatatud menetlus oluline, mistõttu ei saa kohtu poolt seaduse alusel avalduse menetlusse võtmise keeldumist pidada põhjendamatuks ainuüksi seetõttu, et hageja toob esile asja tähtsuse tema jaoks. 11. Ringkonnakohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

See tähendab, et hagejal on õigus pöörduda elatise saamise nõudega uuesti kohtu poole, seda nii maksekäsu kiirmenetluses kui ka hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetluses ei saa elatist nõuda tagasiulatuvalt. See ei välista elatise tagasiulatuvalt nõudmist seaduses sätestatud ulatuses hagimenetluses (

§ 491lg 1).

12. Menetluskulude jaotuse kohta märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 173

lg 1 alusel märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus 3

§ 171lgst 1 määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohus märgib, et kuna kostja ei ole määruskaebuse menetluses osalenud, puuduvad ka käesolevas kohtuastmes menetluskulud, milliste väljamõistmist saaks kostja hagejalt nõuda. Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 4