← Eesti

1-15-10113/78

Obsah (6)§ 209§ 68§ 69§ 73§ 78§ 202

1-15-10113 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juunil 2018. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-10113 (kohtueelses menetluses 1

§ 209lg 2 p-de 1, 2 ja 3 (alates 01.01.2015.

a

§ 209

lg 2 p-de 1, 3 ja 4) järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Andrei Voronin Süüdistatav MARGE PUNT, isikukood: 47409095710, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: kesk-eri haridus, töökoht: XXX, elukoht: XXX, kehtivaid kriminaalkaristusi 1 ja kehtivaid väärteokaristusi 1, kahtlustatavana kinni peetud 15.10.

  1. a, tõkendit ei ole kohaldatud; Kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p-d 3, 4 ja 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg-d 1 ja 3, 248 lg 1 p 5, 249, 311 ning 313 kohus otsustas:
  2. Mõista MARGE PUNT (isikukood: 47409095710)

§ 209lg 2 p-de 2 ja 3 (alates 01.01.2015.

a

§ 209

lg 2 p-de 3 ja 4) järgi esitatud süüdistuse osas õigeks, s.t kelmuse toimepanemises suures ulatuses ja grupis. 2. Tunnistada MARGE PUNT (isikukood: 47409095710)

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata Marge Pundi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 15.10.2014. a-l, s.o 1 (üks) päev vangistust ning KrMS § 202 lg 6 ja

§ 69

lg 1 alusel Marge Pundi tehtud 120 (ükssada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd ehk 120 (ükssada kakskümmend) päeva vangistust, s.o 4 (neli) kuud vangistust ning lõplikuks ärakandmata karistuseks mõista 7 (seitse) kuud 1-15-10113 ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 4.

§ 73

lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Marge Pundi suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 15.06.2018. a. 5. Kr

MS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Marge Pundilt välja riigituludesse menetluskuludena:  1/2 käekirja ekspertiisi maksumusest, s.t 282 eurot,  määratud kaitsja tasu summas 300 eurot ning  sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest osaliselt, s.t summas 645 eurot, s.t kokku 1227 eurot.

  1. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Marge Pundil tasuda menetluskulud kokku summas 1227 eurot ositi 10 (kümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
  2. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda sundrahast osa, s.t 105 eurot.
  3. Asitõenditeks olevad X OÜ nimel esitatud saatelehed ja töövõimetuslehed, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures eraldi ümbrikus – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Eesti Haigekassale. Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile või kinnipidamisasutusse. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS
  4. peatüki
  5. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. MENETLUSE KÄIK 30.11.
  6. a esitati Marge Pundile süüdistus

§ 209lg 2 p-de 1, 2 ja 3 (alates 01.01.2015.

a

§ 209lg 2 p-de 1, 3 ja 4) järgi.

06.01.

  1. a Harju Maakohtu määrusega anti Marge Punt temale esitatud süüdistuses kohtu alla. 05.04.
  2. a esitas prokuratuur asja menetlevale kohtukoosseisule taotluse lõpetada kriminaalmenetlus Marge Pundi suhtes KrMS § 202 alusel. Samal kuupäeval rahuldas kohus 2 1-15-10113 prokuratuuri taotluse ning lõpetas Marge Pundi suhtes menetluse otstarbekuse kaalutlustel. Kohus määras Marge Pundile tähtajaga 05.10.
  3. a järgmised kohustused: teha 120 tundi üldkasulikku tööd, tasuda riigituludesse 1500 eurot, hüvitada menetluskulud osaliselt summas 282 eurot. 30.03.
  4. a esitas Põhja Ringkonnaprokuratuur Harju Maakohtule taotluse kriminaalmenetluse uuendamiseks Marge Pundi suhtes, kuna Riigi Tugiteenuste Keskuse andmeil ei olnud Marge Punt täitnud kohustust tasuda riigituludesse 1500 eurot ning hüvitada menetluskulusid summas 282 eurot. 05.04.
  5. a uuendas Harju Maakohus kriminaalmenetluse Marge Pundi suhtes. 21.04.
  6. a on määratud Marge Pundi kriminaalasja üldmenetluses süüdistuses

§ 209lg 2 p-de 1, 2 ja 3 (alates 01.01.2015.

a

§ 209lg 2 p-de 1, 3 ja 4) järgi arutama uus kohtukoosseis.

17.05.

  1. a määras uus kohtukoosseis Marge Pundile riigi õigusabi, kuivõrd eelnevalt Marge Punti kaitsnud kokkuleppelise kaitsjaga oli kliendileping süüdistataval lõpetatud. Eesti Advokatuur määras Marge Pundi määratud kaitsjaks 17.05.
  2. a vandeadvokaadi Natalia Lausmaa. 12.07.
  3. a kohtu alla andmise määrusega andis kohus Marge Pundi süüdistuses

§ 209lg 2 p-de 1, 2 ja 3 (alates 01.01.2015.

a

§ 209

lg 2 p-de 1, 3 ja 4) järgi kohtu alla ning määras, et kriminaalasja arutatakse 11.-13., 15.,

  1. ja
  2. juunil
  3. a kõikidel päevadel algusega kell 10:
  4. 11.06.
  5. a kohtuistungil taotlesid prokurör, kaitsja ja süüdistatav kokkuleppemenetluse kohaldamist. Kohtuistungil osales ka kannatanu esindaja, kes avaldas lisaks eelnevalt antud kirjalikule nõusolekule ka kohtuistungil suuliselt, et ta on nõus kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluseks. Kohus rahuldas poolte taotluse menetleda kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Pooled andsid kohtule üle kokkuleppe ning kriminaalasja materjalid. Kokkulepet arutati 11.06.
  6. a ja 12.06.
  7. a toimunud kohtuistungitel. 12.06.
  8. a kohtuistungil esitasid pooled kohtule uue täiendatud kokkuleppe. KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU Marge Punti süüdistatakse

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, s.o kelmuses isiku poolt, kes on varem pani toime kelmuse. Marge Punt on ja oli allpool kirjeldatud tegude toimepanemise ajal Riho Kartau elukaaslane. Marge Punt oli füüsilise isiku tuludeklaratsioonide Maksu- ja Tolliametile esitades ning Eesti Haigekassale töövõimetuslehti esitades teadlik sellest, et ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks võtab Eesti Haigekassa aluseks ravikindlustatu suhtes tema tööandja poolt Maksu – ja Tolliametile deklareeritud väljamaksed ja nendelt arvutatud sotsiaalmaksu. Marge Punt võimaldas Riho Kartaul esitada Maksu- ja Tolliametile valeandmeid Marge Pundile justkui tehtud sotsiaalmaksuga maksustatavate väljamaksete kohta. Lisaks sellele hoidis ta Maksu- ja Tolliametit ning sellest tulenevalt ka Eesti Haigekassat eksimuses tema eest makstud sotsiaalmaksu suuruses, kinnitades Riho Kartau poolt esitatud valeandmete õigust enda füüsilise isiku tuludeklaratsioonides.

  1. aasta tulu-ja sotsiaalmaksu deklareerimine Riho Kartau XX juhatuse liikmena deklareeris nimetatud mittetulundusühingu nimel
  2. aastal sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid Marge Pundile kokku summas 8000 eurot, kuigi tegelikult väljamakseid ei toimunud. Riho Kartau XX2 juhatuse liikmena deklareeris nimetatud mittetulundusühingu nimel
  3. 3 1-15-10113 aastal sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid Marge Pundile kokku summas 2000 eurot, kuigi tegelikult väljamakseid ei toiminud. Kokku deklareeris Riho Kartau
  4. aastal Marge Pundile sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid summas 10 000 eurot. Sellelt summalt pidi tasuma sotsiaalmaksu kokku 3330 eurot. Tegelikult nimetatud MTÜ-d Marge Pundi eest sotsiaalmaksu ei maksnud. Kinnitamaks nimetatud mittetulundusühingute poolt enda kohta esitatud andmete õigsust esitas Marge Punt Maksu – ja Tolliametile 17.07.2012
  5. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsioonis nr 39201021 valeandmed selle kohta, et tema teenis brutotöötasu 2000 eurot XX2-s ja 8000 eurot XX-s . Eespool toodud andmed võttis Eesti Haigekassa aluseks Marge Pundile töövõimetushüvitiste arvutamisel
  6. aastal esitatud töövõimetuslehe alusel.
  7. aasta tulu- ja sotsiaalmaksu deklareerimine Riho Kartau XX juhatuse liikmena deklareeris
  8. aastal nimetatud mittetulundusühingu nimel sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid Marge Pundile kokku summas 6000 eurot, kuigi tegelikult töötasu väljamakseid ei toimunud. Riho Kartau XX3 juhatuse liikmena deklareeris
  9. aastal nimetatud mittetulundusühingu nimel sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid Marge Pundile kokku summas 6000 eurot, kuigi tegelikult töötasu väljamakseid ei toimunud. Riho Kartau XX4 juhatuse liikmena deklareeris
  10. aastal nimetatud mittetulundusühingu nimel sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid Marge Pundile kokku summas kokku 15 000 eurot, kuigi tegelikult töötasu väljamakseid ei toimunud. Kokku deklareeris Riho Kartau
  11. aastal Marge Pundi eest sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid kogusummas 27 000 eurot. Tegelikult ükski eespool nimetatud MTÜ-dest Marge Pundi eest sotsiaalmaksu ei tasunud. Sotsiaalmaksu tasus summas 132 eurot vaid OÜ X. Kinnitamaks nimetatud mittetulundusühingute poolt enda kohta esitatud andmete õigsust esitas Marge Punt 10.07.2013 Maksu – ja Tolliametile
  12. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsioonis nr 39123861 valeandmed selle kohta, et tema teenis brutotöötasu 6000 eurot Xx-s , 6000 eurot XX3-s , 15 000 eurot XX4-s ning 400 eurot X OÜ-s . Nimetatud deklareeritud andmed võttis Eesti Haigekassa aluseks Marge Pundile töövõimetushüvitiste arvutamisel
  13. aastal esitatud töövõimetuslehtede alusel.
  14. aasta tulu- ja sotsiaalmaksu deklareerimine Riho Kartau XX juhatuse liikmena deklareeris nimetatud mittetulundusühingu nimel
  15. aastal Marge Pundile sotsiaalmaksuga tasustatavaid väljamakseid kokku summas 6000 eurot, kuigi tegelikult väljamakseid ei toimunud. Riho Kartau XX5 juhatuse liikmena deklareeris nimetatud mittetulundusühingu nimel
  16. aastal Marge Pundile sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid kokku summas 8000 eurot, kuigi tegelikult väljamakseid ei toimunud. Riho Kartau XX6 juhatuse liikmena deklareeris nimetatud mittetulundusühingu nimel
  17. aastal Marge Pundile sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid kokku summas 8000 eurot, kuigi tegelikult väljamakseid ei toimunud. Riho Kartau XX7 juhatuse liikmena deklareeris nimetatud mittetulundusühingu nimel
  18. aastal Marge Pundile sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid kokku summas 3000 eurot, kuigi tegelikult väljamakseid ei toimunud. Riho Kartau XX8 juhatuse liikmena deklareeris nimetatud mittetulundusühingu nimel
  19. 4 1-15-10113 aastal sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid Marge Pundile kokku summas 8000 eurot, kuigi tegelikult väljamakseid ei toimunud. Riho Kartau XX9 juhatuse liikmena deklareeris nimetatud mittetulundusühingu nimel
  20. aastal Marge Pundile sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid kokku summas 3000 eurot, kuigi tegelikult väljamakseid ei toimunud. Kinnitamaks nimetatud mittetulundusühingute poolt enda kohta esitatud andmete õigsust esitas Marge Punt 24.02.2014 Maksu – ja Tolliametile 2013 aasta füüsilise isiku tuludeklaratsioonis nr 15465021 valeandmed selle kohta, et tema teenis brutotöötasuna 6000 eurot XX-s , 8000 eurot XX5-s , 8000 eurot XX6-s , 3000 eurot XX7-s , 8000 eurot XX8-s , 3000 eurot XX9-s ja 100 eurot X OÜ-s . Kokku deklareeris Riho Kartau
  21. aastal Marge Pundile põhjendamatult sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid summas 36 000 eurot. Tegelikult ükski eespool nimetatud MTÜ-dest Marge Pundi eest sotsiaalmaksu ei tasunud. Eespool toodud andmed võttis Eesti Haigekassa aluseks Marge Pundile töövõimetushüvitiste arvutamisel
  22. aastal esitatud töövõimetuslehe alusel. Marge Punt, olles teadlik sellest, et Riho Kartau juhitavad mittetulundusühingud deklareerivad põhjendamatult temale justkui tehtud sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid, esitas Eesti Haigekassale töövõimetuslehed enda juhitava äriühingu OÜ X (registrikood xxxxxxxx, juhatuse liige alates 04.09.2012 Marge Punt) nimel järgnevalt: 1)
  23. aastal ühe töövõimetuslehe nr 00192187 (hooldusleht), mille alusel maksti hüvitist 268,71 eurot. MTA andmeil oli Marge Pundi eest arvestatud sotsiaalmaks eelneva aasta sotsiaalmaksuga maksustatavate väljamaksete põhjal 3658,00 eurot, faktiliselt makstud oli vaid 358,00 eurot; 2)
  24. aastal neli töövõimetuslehte: - nr 00195012, mille alusel maksti töövõimetushüvitist 332 eurot; - nr 00198020, mille alusel maksti töövõimetushüvitist 664,22 eurot; - nr 00208589, mille alusel maksti töövõimetushüvitist 664,22 eurot; - nr 00215445, mille alusel maksti töövõimetushüvitist 332,11 eurot. MTA andmeil oli Marge Pundi eest arvestatud sotsiaalmaks eelneva aasta sotsiaalmaksuga maksustatavate väljamaksete põhjal 2012,22 eurot, faktiliselt makstud oli vaid 132,00 eurot; 3)
  25. aastal ühe töövõimetuslehe nr 159095, mille alusel maksti töövõimetushüvitist 254 eurot. MTA andmeil oli Marge Pundi eest arvestatud sotsiaalmaks eelneva aasta sotsiaalmaksuga maksustatavate väljamaksete põhjal 2455,22 eurot, faktiliselt makstud oli vaid 473,00 eurot. Juhul kui isik on ravikindlustatud, kuid tema eelneva aasta sissetulek on vähem kui Eesti Vabariigi poolt kehtestatud miinimumpalk, lähtutakse temale töövõimetushüvitise arvutamisel sotsiaalmaksu miinimumsummast. Tööandja sotsiaalmaksu minimaalset kohustust sätestavad Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõiked 2, 3 ja 4 koosmõjus §-ga 21, mille kohaselt „sotsiaalmaksu makstakse töötajale või ametnikule kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui käesoleva seaduse §s 21 nimetatud kuumääralt." Aasta Palga alammäär kuus eurodes Sotsiaalmaksu kehtestatud kuumäär 2011 278,02 91,75 2012 290 95,7 2013 320 105,6 5 1-15-10113 Hoolduslehe puhul toimub Ravikindlustuse seaduse § 54 lg 1 1 alusel hüvitise maksmine esimesest päevast alates 80% ulatuses isiku eelmise aasta keskmisest tulust lähtuvalt. Sellest tulenevalt Marge Pundile alusetult suuremat töövõimetushüvitist järgnevalt: 1) Töövõimetusleht nr 00192187 (hooldatav isik X), mille alusel maksti hüvitist 268,71 eurot, kuid tegelikult arvestades töövabastusperioodi 20.11.2012 – 03.12.2012, fakti, et kuni 12 aastat vana lapse hoolduslehe alusel makstakse hüvitist 80% ulatuses esimesest päevast alates, ning hüvitisest peetakse kinni tulumaks, tulnuks maksta 14 x 9,26 = 129,64 x 0,8 = 103,71 - 20% = 82,96 eurot. Alusetult maksti kõnealuse töövõimetuslehe alusel välja 185,75 eurot. 2) Töövõimetusleht nr 00195012 (hooldatav isik X), mille alusel maksti 332 eurot, kuid tegelikult arvestades töövabastusperioodi 07.01.2013-13.01.2013, fakti, et kuni 12 aastat vana lapse hoolduslehe alusel makstakse hüvitist 80% ulatuses esimesest päevast alates, ning hüvitisest peetakse kinni tulumaks, tulnuks maksta 7 x 9,66 = 67,62 x 0,8 = 54,09 - 20% = 43,27 eurot. Alusetult maksti kõnealuse töövõimetuslehe alusel välja 288,73 eurot. 3) Töövõimetusleht nr 00198020 (hooldatav isik X), mille alusel maksti 664,22 eurot, kuid tegelikult arvestades töövabastusperioodi 07.02.2013-20.02.2013, fakti, et kuni 12 aastat vana lapse hoolduslehe alusel makstakse hüvitist 80% ulatuses esimesest päevast alates, ning hüvitisest peetakse kinni tulumaks, tulnuks maksta 14 x 9,66 = 135,24 x 0,8 = 108,19 - 20% = 86,55 eurot. Alusetult maksti kõnealuse töövõimetuslehe alusel välja 557,67 eurot. 4) Töövõimetusleht nr 00208589 (hooldatav isik X), mille alusel maksti 664,22 eurot, kuid tegelikult, arvestades töövabastusperioodi 27.06.2013-10.07.2013, fakti, et kuni 12 aastat vana lapse hoolduslehe alusel makstakse hüvitist 80% ulatuses esimesest päevast alates, ning hüvitisest peetakse kinni tulumaks, tulnuks maksta 14 x 9,66 = 135,24 x 0,8 = 108,19 - 20% = 86,55 eurot. Alusetult maksti kõnealuse töövõimetuslehe alusel välja 557,67 eurot. 5) Töövõimetusleht nr 00215445 (hooldatav isik X), mille alusel maksti 332,11 eurot, kuid tegelikult arvestades töövabastusperioodi 04.11.2013-10.11.2013, fakti, et kuni 12 aastat vana lapse hoolduslehe alusel makstakse hüvitist 80% esimesest päevast alates, ning hüvitisest peetakse kinni tulumaks, tulnuks maksta 7 x 9,66 = 67,62 x 0,8 = 54,09 - 20% = 43,27 eurot. Alusetult maksti kõnealuse töövõimetuslehe alusel välja 288,84 eurot. 6) Töövõimetusleht nr 159095 (hooldatav isik X), mille alusel maksti hüvitist 254 eurot, kuid arvestades töövabastusperioodi 10.02.2014-14.02.2014, fakti, et kuni 12 aastat vana lapse hoolduslehe alusel makstakse hüvitist 80% ulatuses esimesest päevast alates, ning hüvitisest peetakse kinni tulumaks, tulnuks maksta 5 x 10.66 = 53,3 x 0,8= 42,64 - 20% = 34,11 eurot. Alusetult maksti kõnealuse töövõimetuslehe alusel välja 219,89 eurot. Kokku maksti Marge Pundile töövõimetushüvitistena välja 2515,26 eurot, kuid tegelikkuses pidanuks välja maksma 387,53 eurot. Seega alusetult maksti välja töövõimetushüvitis kokku summas 2127,73 eurot. Seega Marge Punt esitas füüsilise isiku tuludeklaratsioonides tegelike asjaolude ehk enda töötasude kohta valeandmed. Sellega hoidis ta Eesti Vabariiki Maksu- ja Tolliameti kaudu ja ka Eesti Haigekassat jätkuvalt eksimuses, justkui oleks Riho Kartau juhitavad mittetulundusühingud tõepoolest tasunud Marge Pundi eest sotsiaalmaksu deklareeritud ulatuses. Selliselt talitas Marge Punt eesmärgiga saada alusetult suuremaid 6 1-15-10113 töövõimetushüvitisi. Varalise kasu saamiseks esitas Marge Punt aastate 2012-2014 jooksul kokku kuuel korral Eesti Haigekassale töövõimetuslehed, milliste alusel eksimuses olev Eesti Haigekassa tegi Marge Pundile alusetult suuremaid töövõimetushüvitise väljamakseid ja kandis selle tagajärjel kahju kokku 2127,73 eurot. Ülalkirjeldatuga pani Marge Punt toime varalise kasu saamise tegelike asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse (faktiline retsidiiv), s.o

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Marge Pundi tegevus on alates 01.01.2015 jätkuvalt karistatav sama sätte alusel teisele isikule varalise kahju tekitamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Marge Pundi ülalkirjeldatud tegevus on jätkuvalt kvalifitseeritav

§ 209lg 2 p 1 järgi. Kr

MS § 14 lg 2 alusel prokuratuur loobub süüdistusest Marge Pundi suhtes

§ 209lg 2 p-de 2 ja 3 järgi (alates 01.01.2015.

a

§ 209lg 2 p-de 3 ja 4), s.o kelmuse toimepanemine suures ulatuses ja grupi poolt.

12.06.2018. a sõlmisid ringkonnaprokurör Andrei Voronin, süüdistatav Marge Punt ja tema kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa alljärgneva kokkuleppe. Karistus Võttes arvesse toimepandud kuriteo raskust ja laadi, toimepandud kuriteoepisoodide arvu, süüdistatava poolt täidetud üldkasuliku töö tundide arvu, soovi lahendada kriminaalasi kokkuleppemenetluses ning kolme alaealise ülalpeetava olemasolu, leiab prokurör, et Marge Pundile tuleb mõista karistus järgnevalt:

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest vangistus 1 aasta.

§ 202

lg 6 alusel arvatakse Marge Pundi poolt tehtud üldkasulikku tööd ulatuses 120 tundi karistusest maha.

§ 69lg 1 alusel vangistuse ühele päevale vastab üks tund üldkasulikku tööd.

Seega tuleb maha arvata karistusest 120 X 1 = 120 päeva.

§ 68

lg 1 alusel tuleb lugeda kantuks kahtlustatavana kinnipidamises viibitud aeg, milleks on üks päev. Kokku arvatakse karistusest maha 4 kuud ja üks päev. Lõplikuks karistuseks on vangistus 7 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 73

sätete alusel jätta mõistetav karistus täies ulatuses tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Marge Punt on tekitanud Eesti Vabariigile Eesti Haigekassa kaudu otsese varalise kahju summas 2127,73 eurot. Tsiviilhagi ei ole Eesti Haigekassa esitanud. Menetluskulud KrMS § 179 lg 1 alusel on II astme kuriteo puhul 750 eurot. Kokkuleppe kohaselt kuulub tasumisele 645 eurot. Sundraha summas 105 eurot jäetakse riigi kanda. KrMS § 178 lg 1 p 4 alusel mõista Marge Pundilt välja ekspertiisitasu 50% ulatuses, s.o summas 282 eurot, ning määratud kaitsja tasu, milline kokkuleppe sõlmimise aja seisuga moodustab 300 eurot. Menetluskulud kokku kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga moodustavad 582 eurot. Menetluskulude suurus muutub seoses eelseisva kohtumenetlusega. 7 1-15-10113 KrMS § 180 lg 3 alusel taotlevad pooled, et kohus määraks menetluskulude hüvitamise ositi 10 kuu jooksu. Asitõendid 1. OÜ X nimel esitatud saatelehed ja töövõimetuslehed, tuleb tagastada Haigekassale. 2.Kriminaaltoimikusse lisatud CD ja DVD plaadid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.