augusti
lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 349 järgi ja tema karistamist vastavalt kolme aasta vangistusega ning rahalise karistusega 50 päevamäära (päevamäära suurusega 10 eurot). Kokkuleppe kohaselt tuleb mõistetud vangistust
1 lg 2 alusel suurendada varem mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o viie kuu ja kahekümne üheksa päeva võrra, mõistes liitkaristuseks kolm aastat viis kuud ja kakskümmend üheksa päeva vangistust.
lg 1 järgi tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg.
Kokkuleppes lepiti kokku ka selles, et L. Tšernovalt mõistetakse ositi 12 kuu jooksul kohtuotsusega välja kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1250 eurot, narkootilise aine ekspertiiside ja DNAekspertiiside kulu 1365 eurot ja kaitsjatasu 420 eurot. 2. Harju Maakohtu 28. augusti 2018. a otsusega tunnistati L. Tšernova kokkuleppemenetluses süüdi
lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 349 järgi ja teda karistati vastavalt kolme aasta vangistusega ning rahalise karistusega 50 päevamäära (päevamäära suurusega 10 eurot). Mõistetud vangistust suurendas maakohus
lg 2 alusel varem mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o viie kuu ja kahekümne üheksa päeva võrra, mõistes liitkaristuseks kolm aastat viis kuud ja kakskümmend üheksa päeva vangistust.
lg 1 järgi arvas maakohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja.
Maakohtu otsusega mõisteti L. Tšernovalt kriminaalmenetluse kuludena ositi kaheteist kuu jooksul välja sundraha 1250 eurot, narkootilise aine ekspertiiside ja DNA-ekspertiiside kulu 1365 eurot ja kaitsjatasu 420 eurot, seega kokku 3035 eurot.
lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja kolme aasta vangistusega ning
Kohtuistungil jäid nii prokurör kui süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud. Maakohtu otsusest nähtuvalt vastab L. Tšernovale mõistetud karistus kokkulepitule. Süüdistatava taotlus tema ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt on selline, mida kohus ei saaks parima tahtmise juures rahuldada, sest karistuse mõistmisel ei ole kehtivas karistusõiguses kohtule antud võimalust otsustada kellegi karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Kui süüdistatava taotlus on aga üksnes ebaõnnestunult sõnastatud ja seda tuleb mõista kui taotlust jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata, siis ka sellise taotluse rahuldamiseks puudub alus. Kohus on kokkuleppemenetluses süüdimõistvat otsust tehes seotud kokkuleppega, sh kokkuleppes sisalduva karistuse liigi, määra ja karistuse individualiseerimisega. Kui kohus peab võimalikuks kokkuleppe kinnitada, siis KrMS § 248 lg 1 p-st 5 tulenevalt saab süüdistatavale mõista üksnes sellise karistuse, mis on ette nähtud kokkuleppes. Ka süüdistatava märgitu tema alaealise lapse olemasolu kohta ja lubadus sõltuvusravile minna on ses kontekstis asjakohatud, sest need asjaolud ei võimalda kohtul kokkuleppele vastava karistuse mõistmisest irduda. 7. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse. Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebustes ei ole viidatud KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta L. Tšernova kaebus läbi vaatamata. 8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390, § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.