Obsah (5)

§ 184§ 65§ 68§ 64§ 349

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Prokurör Kaitsja Tallinna Ringkonnakohus 27. s

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 349 järgi Harju Maakohtu 28.

augusti

1. a otsus, kokkuleppemenetlus Süüdistatav Larissa Tšernova (ik: 47702260222); elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud; kinni peetud
2. märtsil ja
3. juunil 2015 ning 7.-
4. märtsil 2018; vahistatud
5. märtsil 2018 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Leelo Känd Vandeadvokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON Jätta Larissa Tšernova apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. juunil 2018 sõlmisid süüdistatav Larissa Tšernova, tema kaitsja Toomas Bekker ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Leelo Känd kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus L. Tšernova süüditunnistamist

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 349 järgi ja tema karistamist vastavalt kolme aasta vangistusega ning rahalise karistusega 50 päevamäära (päevamäära suurusega 10 eurot). Kokkuleppe kohaselt tuleb mõistetud vangistust

§ 65

1 lg 2 alusel suurendada varem mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o viie kuu ja kahekümne üheksa päeva võrra, mõistes liitkaristuseks kolm aastat viis kuud ja kakskümmend üheksa päeva vangistust.

§ 68

lg 1 järgi tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg.

§ 64lg 2 alusel tuleb rahaline karistus viia täide iseseisvalt.

Kokkuleppes lepiti kokku ka selles, et L. Tšernovalt mõistetakse ositi 12 kuu jooksul kohtuotsusega välja kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1250 eurot, narkootilise aine ekspertiiside ja DNAekspertiiside kulu 1365 eurot ja kaitsjatasu 420 eurot. 2. Harju Maakohtu 28. augusti 2018. a otsusega tunnistati L. Tšernova kokkuleppemenetluses süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 349 järgi ja teda karistati vastavalt kolme aasta vangistusega ning rahalise karistusega 50 päevamäära (päevamäära suurusega 10 eurot). Mõistetud vangistust suurendas maakohus

§ 65

lg 2 alusel varem mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o viie kuu ja kahekümne üheksa päeva võrra, mõistes liitkaristuseks kolm aastat viis kuud ja kakskümmend üheksa päeva vangistust.

§ 68

lg 1 järgi arvas maakohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja.

§ 64lg 2 alusel jättis maakohus rahalise karistuse iseseivalt täideviimiseks.

Maakohtu otsusega mõisteti L. Tšernovalt kriminaalmenetluse kuludena ositi kaheteist kuu jooksul välja sundraha 1250 eurot, narkootilise aine ekspertiiside ja DNA-ekspertiiside kulu 1365 eurot ja kaitsjatasu 420 eurot, seega kokku 3035 eurot.

1. L. Tšernova on maakohtu otsuse peale esitanud apellatsiooni, taotledes otsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas. Süüdistatav taotleb enda ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. Süüdistatav märgib, et tal on alaealine laps, kes vajab ema hoolt ning ta lubab minna sõltuvusravile. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
2. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja seda alljärgnevatel kaalutlustel.
3. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku
4. peatüki
5. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
6. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud, mistõttu kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted ja kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele (vt RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1-5.3). 2
8. juulil 2018 süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör maakohtult L. Tšernova karistamist

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja kolme aasta vangistusega ning

§ 349järgi rahalise karistusega 50 päevamäära (päevamäära suurusega 10 eurot).

Kohtuistungil jäid nii prokurör kui süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud. Maakohtu otsusest nähtuvalt vastab L. Tšernovale mõistetud karistus kokkulepitule. Süüdistatava taotlus tema ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt on selline, mida kohus ei saaks parima tahtmise juures rahuldada, sest karistuse mõistmisel ei ole kehtivas karistusõiguses kohtule antud võimalust otsustada kellegi karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Kui süüdistatava taotlus on aga üksnes ebaõnnestunult sõnastatud ja seda tuleb mõista kui taotlust jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata, siis ka sellise taotluse rahuldamiseks puudub alus. Kohus on kokkuleppemenetluses süüdimõistvat otsust tehes seotud kokkuleppega, sh kokkuleppes sisalduva karistuse liigi, määra ja karistuse individualiseerimisega. Kui kohus peab võimalikuks kokkuleppe kinnitada, siis KrMS § 248 lg 1 p-st 5 tulenevalt saab süüdistatavale mõista üksnes sellise karistuse, mis on ette nähtud kokkuleppes. Ka süüdistatava märgitu tema alaealise lapse olemasolu kohta ja lubadus sõltuvusravile minna on ses kontekstis asjakohatud, sest need asjaolud ei võimalda kohtul kokkuleppele vastava karistuse mõistmisest irduda. 7. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse. Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebustes ei ole viidatud KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta L. Tšernova kaebus läbi vaatamata. 8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390, § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3