Obsah (7)

§ 603§ 4772§ 172§ 174§ 139§ 179§ 629

Tsiviilasi nr 2-18-10240 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2018, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-10240 Tsiviilasi korteriühist

) § 595 lg 2 p 5 alusel kohtunikule dokumendid korteriühistule Muru 10 (puudutatud isik) likvideerija määramiseks. Korteriühistu Muru 6, korteriühistu Muru 10, korteriühistu Muru 8 ja korteriühistu Muru 12 on loodud ühel kinnisasjal asuvate korteriomanditeks jagatud hoonete majandamiseks ehk ei vasta korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-s 1 ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg-s 4 sätestatud korteriühistu definitsioonile. 01.12.2016 saatis registripidaja korteriühistutele informeerivad kirjad. 12.01.2018 kanti korteriühistute registrisse Tartu linn, Muru tn 6 // 8 // 10 // 12 korteriühistu (registrikood 80474166).

1. 09.07.2018 määrusega algatas kohus menetluse puudutatud isiku sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamiseks. Kohus andis tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks.
2. Kohtule on esitatud Ilona Loos nõusolek likvideerijaks määramiseks. KOHTU SEISUKOHT
3. Kinnistusraamatust ja ehitisregistrist nähtuvalt asub kinnisasjal katastritunnusega 79512:006:0010 (aadress Muru 6 // 8 // 10// 12, Tartu) neli elamut. Kinnisasi on jagatud korteriomanditeks. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris on registreeritud korteriühistu Muru 6, korteriühistu Muru 8, korteriühistu Muru 10 ja korteriühistu Muru 12, mille eesmärk on elamu mõtteliste osade ja elamu teenindamiseks vajaliku maa majandamine ja ühistu liikme ühiste huvide esindamine ning liikmeks vastavalt Muru 6, Muru 8, Muru 10 ja Muru 12 Tartus asuva elamu kõik korteriomanikud. Riigikohus on 16.11.2006 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-101-06 p-s 10 viidanud kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS §-le 2 ja § 16 lg-le 1 ning märkinud, et KÜS mõttes on korteriühistuks korteriomanike, vallasajana erastatud korterite omanike või korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu. 12.10.2011 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-77-11 p-s 15 leidis Riigikohus, et korteriühistu liikmeks on KÜS § 5 lg 1 I lause järgi kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud ning seega on välistatud korteriühistu, mille liikmeks oleks vaid osa korteriomandite omanikest. Määruse p-s 19 oli Riigikohus seisukohal, et samal kinnisasjal olevate elamute valitsemise 2 saab eraldada efektiivselt üksnes kinnisasja jagamise ja eraldi korteriomandite moodustamise teel. 01.01.2018 jõustunud KrtS § 1 lg 4 järgi on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Eeltoodut arvestades ei saanud puudutatud isikut pidada korteriühistuks KÜS mõttes. Samuti ei vasta ta korteriühistu nõuetele 01.01.2018 jõustunud KrtS järgi. Puudutatud isikut tuleb pidada tavaliseks mittetulundusühinguks, mille põhikirjas on puudused nime ja liikmeteks mitteolevatele isikutele kohustuste panemise osas.
4. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 40 lg 1 p 3 järgi lõpetatakse mittetulundusühing kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu huvitatud isiku nõudel muudel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 40 sätestatud alustel. TsÜS § 40 lg 1 p 3 kohaselt on juriidilise isiku sundlõpetamise aluseks põhikirja oluline vastuolu seadusega. TsÜS § 40 lg 1 p 4 kohaselt on sundlõpetamise aluseks asjaolu, et juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele. MTÜS § 7 lg 1 p 1 järgi tuleb põhikirjas märkida mittetulundusühingu nimi. Vastavalt MTÜS § 4 lg-le 2 ei või mittetulundusühingu nimi olla eksitav mittetulundusühingu eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas. Sealhulgas on eksitav näiteks mittetulundusühingu nimes kasutatav sõna "korteriühistu" juhul, kui tegemist ei ole korteriühistuga korteriühistuseaduse tähenduses. Samuti ei loo erinevalt korteriühistu asutamisest tavalise mittetulundusühingu asutamine (asutamisleping ja põhikiri) kohustusi isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed. Kui mittetulundusühingu põhikirja järgi pannakse seoses mittetulundusühingu asutamise ja tegevusega kohustusi isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed, ei vasta mittetulundusühingu põhikiri seadusele. Sellised põhikirja vastuolud seadusega ei ole aga olulised TsÜS § 40 lg 1 p 3 mõttes, sest neid on võimalik kõrvaldada ja kohus peab andma mittetulundusühingule tähtaja põhikirja seadusega kooskõlla viimiseks ning alles rikkumise tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral sundlõpetama mittetulundusühingu (vt ka Riigikohtu 16.11.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1101-06, p-d 11, 14). Seega oleks põhimõtteliselt võimalik viia puudutatud isiku põhikiri vastavusse tavalise mittetulundusühingu nõuetega. Samas ei asendaks selline mittetulundusühing KrtS-s sätestatud korteriühistut ega täidaks seega antud juhul taotletavat eesmärki. Kohtunikuabi andis 01.12.2016 kirjas puudutatud isikule sundlõpetamise vältimiseks võimalike toimingute tegemiseks aega
5. a lõpuni. Kohtunikuabi selgitas, et võimalik on järgmine: ühineda üheks korteriühistuks; likvideerida vabatahtlikult kolm ühistut ja koonduda ühte korteriühistusse; lõpetada korteriomandid, jagada kinnisasi neljaks kinnisasjaks, jagada uued tekkinud kinnisasjad uuesti korteriomanditeks ja jätkata nende majandmist seniste korteriühistute poolt. Tähtaegselt vajalikke toiminguid ei tehtud. KrtS § 67 lg 1 näeb ette, et kui ühe kinnisasja korteriomandite kaasomandi osa valitsemiseks ja majandamiseks on asutatud korteriühistu kuni KrtS jõustumiseni kehtinud KÜS-s sätestatud korras, loetakse olemasolev korteriühistu korteriühistuks KrtS tähenduses. Antud juhul toimus ühe kinnisasja korteriomandite kaasomandi osa valitsemine ja majandamine nelja korteriühistu kaudu, tegemist ei olnud KÜS nõuetele vastavate korteriühistutega ning puudus alus lugeda neid korteriühistuks KrtS tähenduses. KrtS § 66 lg 1 sätestab, et kui korteriomandite kaasomandi osa valitsemiseks ei ole moodustatud korteriühistut kuni KrtS jõustumiseni kehtinud KÜS tähenduses, tekib korteriomandite valitsemiseks KrtS jõustumisel korteriühistu. KrtS § 66 lg 4 järgi avatakse korteriühistu registrikaart korteriühistute registris ametiülesande korras. Seoses KrtS jõustumisega ongi kantud registrisse Tartu linn, Muru tn 6 // 8 // 10 // 12 korteriühistu. Eeltoodut arvestades tuleb korteriühistu Muru 10 sundlõpetada.
6. TsÜS § 41 lg 1 I lause ja MTÜS § 42 lg 1 kohaselt toimub mittetulundusühingu lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS 41 lg 2 I lause kohaselt korraldavad likvideerimise likvideerijad. TsÜS § 41 3 lg 2 II lause, MTÜS § 43 lg 1 II lause alusel määrab sundlõpetamise korral likvideerijad kohus. Vastavalt

§ 603

lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama.

§ 603lg 3 alusel on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.

Nõusoleku enda määramiseks likvideerijaks on andnud puudutatud isiku raamatupidaja Ilona Loos. Äriregistri teabesüstemist nähtuvalt on Ilona Loos tegutsenud nii juhatuse liikme kui likvideerijana, ka praegu on ta kahe osaühingu juhatuse liige ja ühe likvideerija. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et ta ei vastaks likvideerijale esitatavatele nõuetele. Korteriühistu Muru 10 likvideerijaks tuleb määrata Ilona Loos. Likvideerijal tuleb täita kõik seaduses sätestatud ülesanded (sh MTÜS § 45 – § 54). 7.

§ 4772kohaselt teostab kohus enda määratud isikute tegevuse üle järelevalvet.

Seetõttu on likvideerijal aruandluskohustus kohtu ees. 8.

§ 172

lg 6 I lause, § 173 lg-te 1, 4 alusel tuleb menetluskulud jätta korteriühistu Muru 10 kanda. 9.

§ 174

lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Toimiku materjalidest ei nähtu, et käesoleval ajal oleks teistele menetlusosalistele hüvitatavaid menetluskulusid. 10.

§ 139

lg 5 kohaselt ei tasuta riigilõivu menetluse algatamise avalduselt hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas on riigilõiv tasumata. Kohus algatas menetluse Tartu Maakohtu registriosakonna teatise alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tulnuks avalduse esitamisel hagita asjas tasuda riigilõivu 50 eurot.

§ 179

lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot tuleb korteriühistult Muru 10 riigituludesse välja mõista. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

11.

§ 629

lg 4 näeb ette, et sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4