← Eesti

2-18-1433/15

Obsah (7)§ 633§ 187§ 404§ 3141§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2018, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-1433 Tsiviilasi D.B.i hagi A.B.i vastu

§ 633lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale 2-18-727 Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Menetluse käik ja menetlusosaliste seisukohad

  1. Hageja esitas 29.01.2018 kohtule hagi elatise väljamõistmiseks, mida täpsustas 16.09.
  2. Kostja ei ela lapsega koos alates
  3. aasta aprillist. Elatist on maksnud oktoobris ja novembris 2017 ning juunis, juulis ja septembris 2018 igakordselt 235 eurot. Hageja nõuab tasumata jäänud elatist 235 eurot kuus aprillist 2017 kuni detsembrini 2017 ning 250 eurot kuus alates jaanuarist
  5. Kostja vaidles hagile vastu ning teatas, et on maksnud lapsele võimalusel miinimumelatist.
  6. Kohus määras asjas eelistungi 10.09.2018, kuhu ilmus hageja seaduslik esindaja. Kostja istungile ei ilmunud. Kohus määras asja lahendamise kirjalikus menetluses vastavalt

§ 404

lg 1 sätestatule ning andis pooltele tähtajad seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kohus edastas kostjale hageja 16.09.2018 hagi täpsustuse. Kostja hagi täpsustusele ei vastanud ning sellele vastuväiteid ei esitanud. 4. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostjale ei olnud võimalik hagi kätte toimetada rahvastikuregistris registreeritud aadressil ega ka muul kohtule teatavaks tehtud aadressil. Hageja taotlusel toimetas kohus kostjale hagiavalduse kätte avalikult. 01.08.2018 esitas kostja oma vastuväite hagile e-posti aadressilt (tl 26-27), mis on ainus kohtule teadaolev kostja tegelik kontakt. Kohus on menetluses kasutanud seda e-posti aadressi kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks ning lugenud menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks vastavalt

§ 3141lg 2 sätestatule.

Kohtuotsuse põhjendused

  1. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning analüüsinud tõendeid, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
  2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 3 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
  3. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ järgi on
  4. jaanuarist 2018 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot, millest 50% on 250 eurot.
  5. aastal oli vastavalt kuutasu alammääraks 470 eurot, millest 50% on 235 eurot (Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“).
  6. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt Riigikohtu otsus 3-2-1-35-17). Selle eest, et laps 2

(4)2-18-727 saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu otsus 3-2-1-118-12, p 13).
  1. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes tulenevalt PKS § 100 lg 1 ja lg 2 (vt nt Riigikohtu otsus 3-2-1-165-13, p 12).
  2. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt nt Riigikohtu otsus 3-2-1-160-12, p 16).
  3. Hagi on esitatud elatise maksmiseks kostja alaealisele lapsele seaduses sätestatud miinimumsummas, mis vastab 235 eurole kuus
  4. aastal ning 250 eurot kuus alates 01.01.
  5. Sisuliselt nõuab hageja elatist tagasiulatuvalt alates aprillist
  7. Asjas ei ole vaidlust ja kohus loeb tõendatuks, et hageja on kostja alaealine laps (tl 6) ning kostja ei ela lapsega koos alates aprillist
  8. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, mille kohaselt kostja on maksnud alates aprillist 2017 lapsele elatist ebaregulaarselt ning hageja väiteid selle kohta, et ajavahemikul aprill 2017 kuni september 2018 on kostja maksnud elatist 5-l korral, seda 235 eurot kuus. Seega esineb kohtu hinnangul alus kostjalt elatise väljamõistmiseks.
  9. PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
  10. Kohus leiab, et kostjal tekkis hageja ülalpidamiseks talle igakuise elatise maksmise kohustus alates aprillist 2017, mil kostja ei ela enam lapsega koos.
  11. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt vabatahtlikult tehtud elatise makseid.
  12. Kohtu hinnangul tuleb hagi rahuldada ning mõista kostjalt välja hageja ülalpidamiseks elatis alates aprillist 2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimumi ulatuses. Menetluskulude jaotus 17.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 18.

§ 164lg 1 tulenevalt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

19. Menetlusosalised ei ole esitanud kohtu antud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirju. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes

§ 164lg jätab kohus poolte võimalikud menetluskulud poolte endi kanda 20.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. 3

(4)2-18-727 /allkirjastatud digitaalselt/ Roman Levin Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.