Obsah (7)
§ 184§ 274§ 418§ 424§ 64§ 68§ 76Kriminaalasi nr 1-17-3839 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 11.10.2018) Kriminaalasja number 1-17-3839
§ 184
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust;
§ 274
lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust;
§ 418
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 8 kuud vangistust;
§ 424
järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel suurendati mõistetavatest üksikkaristustest raskemat, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvestati 1
(3)eelvangistuses viibitud aeg 18.03.2015, 30.06.2015, 20.10.2015, s.o kokku 3 päeva karistusaja hulka, seega kandmisele kuulus 3 aastat 8 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 25.10.
- Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 22.07.
- Tartu Vangla edastas 03.09.2018 kohtule materjalid Erkki Jürgensi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda seisukoha Erkki Jürgensi tingimisi enne tähtaegse vabastamise osas kirjalikult ja leidis, et süüdimõistetut ei peaks vabastama. Prokurör märkis, et kuivõrd kinnipeetav on ka varasemalt olnud vanglas, ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab isikut õiguskuulekal rajal hoida. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Erkki Jürgens avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Süüdimõistetu andis ülevaate oma senisest elukäigust. Ta selgitas, millega on karistuse kandmise ajal tegelenud ning millised on tema plaanid vabaduses. Ta on kursis xxxxxxxxxxxxxxxxxtingimustega. Ta loodab keskuse abile ning usub, et see on ainus võimalus oma elu korda saada. Narkootikumide juurde ta tagasi ei soovi pöörduda. Vabaduses tal toetavat tugivõrgustikku ei ole. Varasemast tutvusringkonnast on ta lahti öelnud. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Erkki Jürgens temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxx. Elukoht on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. xxxxxxxxxxxxxxxx tegevjuht on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Erkki Jürgensi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistuse kandmise ajal on Erkki Jürgensi käitumine olnud hea, kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Süüdimõistetu on läbinud mitmeid individuaalses täitmiskavas ettenähtud kuriteoriske maandavaid tegevusi- osalenud sotsiaalprogrammis „Jõud muutuda“, täitnud töövihikut „Viha ja kriitika“ ning töötanud majandustöödel. Kohtuistungil antud selgitustest saab järeldada, et kinnipeetav mõistab vajadust oma elus muudatusi teha. Vabanemise korral asuks süüdimõistetu elama xxxxxxxxxxxxxxxxx, kus pakutakse lisaks majutus- ja nõustamisteenusele võimalust töötada. Arvestades süüdimõistetu varasemat elukäiku ning asjaolu, et tal puudub vabaduses toetav tugivõrgustik, oleks xxxxxxxxxxxxxxxxx toetusest kindlasti kasu seaduskuulekate eluviiside juurde pöördumisel. Kinnipeetava sõnul abistatakse keskuses viibijaid pärast kohustusliku programmi läbimist elu- 2
(3)ja töökoha leidmisel. Kinnipeetav loodab keskuse abiga leida lahenduse ka oma võlgnevuste tasumiseks. Jätmata tähelepanuta eeltoodud positiivseid asjaolusid on kohus seisukohal, et Erkki Jürgensi vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole siiski põhjendatud. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohus võib jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ka juhul kui süüdimõistetu on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt, saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning tema elutingimused vabaduses on head. Seda põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Erkki Jürgens kannab karistust eriliigiliste süütegude toimepanemise eest, s.o rahvatervisevastase (narkootikumide suures koguses ebaseaduslik käitlemine), avaliku rahu vastase (vägivalla katse võimuesindaja vast), üldohtliku (tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine) ja liiklussüüteo (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) eest. Süüdimõistetut on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt on ta ka vanglakaristust kandnud. Mõistetud karistused ei ole kinnipeetavale soovitud mõju avaldanud, vabaduses on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Seega on tema varasema elukäigu ning kuritegude toimepanemise asjaolude ja rohkuse põhjal alust arvata, et ta võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Kohtu arvates on käesoleva vangistuse ajal kinnipeetava suhtumises ja käitumises toimunud positiivseid muutuseid, kuid kohus ei saa vaid veidi rohkem kui poole karistusaja ärakandmise järel olla veendunud, et toimunud muutused ka püsiva loomuga on. Varasemad karistused, sealhulgas reaalsed vangistused ei ole süüdimõistetule soovitud mõju avaldanud. Sellistel asjaoludel karistust kandva isiku vabastamine esimesel seaduses sätestatud võimalusel oleks ennatlik, vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Erkki Jürgensi tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)