lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 2, 3 järgi lühimenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Igor Mändonen, isikukood 37405132216, kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel vene keel, ei tööta ega õpi, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral, neist viimati: 11.04.2016 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt
lg 2 p 3 alusel 1 kuu vangistust;
lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 22.12.2014 otsusega mõistetud karistus – 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust- ning mõisteti liitkaristus 2 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 03.10.2014. Vabanes karistuse kandmiselt 30.12.2016 Kahtlustatavana kinni peetud 16.05.-17.05.2018, s.o 2 päeva Tõkend, vahistamine, alates 05.06.2018 Kaitsja vandeadvokaat S Politšev Juhindudes KrMS § 238, § 306, § 309 lg 1, 2,3, § 311, § 313, § 314, § 315, § 312 kohus O T S U S T A S: Igor Mändonen süüdi tunnistada
Mõista karistuseks
1 Igor Mändonen
lg 2 p 2, 3 järgi esitatud süüdistuses ( 15.05.2018 ja 05.06.2018 episoodid) õigeks mõista kuriteo tõendamatuse tõttu. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendada Igor Mändonenile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 2 aasta 4 kuu võrra, mõistes karistuseks 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.
alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aega 16.05.-17.05.2018, s.o 2 päeva. Kandmisele kuulub lõplikult 4 (neli) aastat 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) oäeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 05.06.2018 Tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Asitõendid: Kööginuga rohelist värvi käepidemega (akti nr 5187J, tl 35), mis asub PPA Ida prefektuuri hoidlas, hävitada kohtuotsuse jõustumisel § KrMS 126 lg 3 p 4 alusel. Halli värvi jope (pakk nr 6 – akti nr 5242J, tl 170), mis asub PPA Ida prefektuuri hoidlas, tagastada Igor Mändonenile kohtuotsuse jõustumisel, vastuvõtmisest keeldumise korral hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Spordijalatsid (pakk nr 4), mis asub Ida prefektuuri hoidlas, tagastada Igor Mändonenile kohtuotsuse jõustumisel, vastuvõtmisest keeldumise korral hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Tooli pink (pakk nr 2), tooli jalad (pakk nr 3) – (akti nr 5191J tl 191), mis asuvad PPA Ida prefektuuri hoidlas, hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. DNA-proovid 4tk ja sündmuskohajälgede kaart (pakk nr 5) – (akti nr 5219J tl 195), hävitada kohtuotsuse jõustumisel. CD-R plaat, mis asub kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde. Rahuldada vandeadvokaat S Politševi taotlus ja määrata tema poolt Igor Mändonenile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 240 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 200 eurot, käibemaks 40 eurot). Menetluskulud: 2411 eurot ekspertiiside tegemise kulud (isiku ekspertiisiakt nr 18E-IDI0043, DNAekspertiisiakt nr 18E-GE0610); 300 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses; 240 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest - jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Välja mõista Igor Mändonenilt riigituludesse menetluskulud: - 500 eurot ekspertiiside tegemise kulud (isiku ekspertiisiakt nr 18E-IDI0043, DNAekspertiisiakt nr 18E-GE0610); - 270 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses; - 600 eurot sundraha. 2 KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude 1370 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) jooksul. Menetluskulud Igor Mändonenil tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700045798 ning selgitus „Igor Mändonen 118-6692 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni (välja arvatud prokuratuur) Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 17.09.2018 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 02.10.2018 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 18.10.2018 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus Igor Mändoneni süüdistatakse selles, et tema, 05.06.2018 kella 17.00 paiku, korteris aadressil xxx lõi mitu korda K K rusikate, jalgade ning puidust taburetiga pea- ja keha piirkonda. Selle tegevusega tekitas I. Mändonen kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Vastavalt isiku ekspertiisiaktile nr. 18E-IDI0043, esinesid K K’l xxx. xxx kinnine tömp trauma põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Seega pani Igor Mändonen toime raske tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega oli põhjustatud oht elule, s.t pani toime
Peale selle süüdistatakse Igor Mändoneni selles, et olles varem, 11.04.2016 karistatud Viru Maakohtu poolt
alusel, pani 05.06.2018 kella 17.00 paiku korteris, aadressil xxx, oma elukaaslase Y G kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et lõi üks kord lahtise käega kannatanut vastu põske. Seejärel haaras Igor Mändonen Y G’l juustest kinni ning tiris teda. Sellise tegevusega tekitas Igor Mändonen Y G’le füüsilist valu . Peale selle süüdistatakse Igor Mändonen´i selles, et tema , pani 15.05.2018 kella 23.00 paiku korteris aadressil xxx, oma elukaaslase Y G kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et haaras kannatanul kätest ning hakkas teda mööda voodit tirima. Seejärel haaras Igor Mändonen kahe käega Y G’l kaelast ning hakkas seda pigistama ja kägistama. Sellise tegevusega tekitas Igor Mändonen Y Gle füüsilist valu ja kehavigastusi-hematoomid vasakul ja paremal käel. 3 Seega Igor Mändonen, kasutas temaga lähisuhtes oleva isiku suhtes korduvalt füüsilist vägivalda, pani toime
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus.
lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süütekooseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KrMS § 306 alusel lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel mh järgmised küsimused: 1) kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse; 2) kas teo on toime pannud süüdistatav; 3) kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida; 4) kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et ta ei taotle enda ülekuulamist. Samas avaldas süüdistatav, et ta tunnistab ennast osaliselt süüdi. 05.06.2018 tervisekahjustuse tekitamine, kvalifitseeritud (
lg 1 p 1), kannatanu K K Kaitsja ega süüdistatav ei ole selles episoodis esitatud süüdistuse faktilisi asjaolusid ega õiguslikku hinnangut vaidlustanud. Kohtueelse uurimise algstaadiumil eitas süüdistatav kannatanu peksmist ja avaldas, et ta ei ole selliust kuritegu toime pannud. Kahtlustatava 06.06.2018 ülekuulamisprotokollist tlk 106-107 nähtub, et süüdistatava tunnistas, et 05.06 2018 tarvitas ta J, Pi ja Kiga ( kannatanu ) alkohoolseid jooke, kuid kannatanu suhtes vägivalda ei ole kasutanud. Kahtlustatava 20.06.2018 ülekuulamisprotokollist tlk 204-205 nähtub, et ta tunnistab ennast süüdi kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamises süüdi täielikult. Tema, J ja kannatanu olid P L korteris, kus kõik tarvitasid alkoholi. J ja K olid väga purjus. Süüdistatava ja L käisid ühe teise meesterahva juures, kelle nimi on I, korteri üürimise küsimuses. Ära olid umbes 30 minutit. Kui tulid tagasi, avastasid, et korter on lahti ja Jt ja kannatanut ei ole. Otsustati, et mõlemad võivad viibida kannatanu korteris ja suundusid sinna. Kannatanu elukoht oli Lle teada. Saabudes kohale, avastati, et korteri uks on lahti. Sees viibisid paljas kannatanu ja poolpaljas kannatanu. Süüdistataval tekkis viha. Süüdistatav tunnistab, et ta lõi kannatanut mitu korda järjest rusikaga vastu keha, pea ja nägu. Kannatanu ei kaitsnud ennast. Löökidest kukkus kannatanu maha. Kui kannatanu püüdis üles tõusta, lõi süüdistatav jalaga vastu kannatanu jalga. Kannatanu jälle kukkus. Süüdistatav võttis tabureti ja lõi sellega kannatanut, kaela piirkonda tagant. Taburett läks katki, jalad jäid eraldi. Kannatanu ei rääkinud midagi. Koos Jga lahkus süüdistatav korterist. L jäi korterisse ja kutsus kiirabi kohale. 4 Samuti on süüdistatava poolt kuriteo toimepanemine tõendatud kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditega. Kannatanu ülekuulamise protokollist tlk 129-130 nähtub, et süüdistatavat ta tunneb kuu aega, nägi teda ja Jt L korteris. 05.06.2018 kannatanu, L, süüdistatav ja J viibisid L korteris ja tarvitasid seal alkoholi. J rääkis, et ta tahab minna koos kannatanuga tema korterisse. Kannatanu algul ei tahtnud. Kannatanu oli väga purjus. Koos Jga läksid kannatanu korterisse. Kannatanu sõnul mäletab ta, et L ja süüdistatav jäid L korterisse. Kannatanu selgitas, et korteris suudles J teda. Ta ei mäleta, kas nad olid riidest lahti või ei ole, kuid ta kuulis, et keegi sisenes korterisse. Ta hüppas diivanilt püsti ja suundus esiku poole. Korteris olid L ja süüdistatav. Nähes, et oleme korteris kahekesi Jga, hakkas süüdistatav karjuma, solvama ja süüdistava, et kannatanu tikkus tema naisele külge. Kannatanu mäletab, et süüdistatav võttis tabureti ja lõi sellega talle vastu pead.. kannatanu kukkus põrandale. Rohkem ei mäleta ta midagi. Ta toibus alles Tartus haiglas. Kui 09.06.2018 saadeti ta Puru haiglasse, tuli L teda külastama. L rääkis kannatanule, et süüdistatav peksis kannatanut. Tlk 152, kannatanu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et kannatanul esineb aju-kolju kinnine tömp trauma, rindkere tömp trauma. Aju-kolju kinnine tömp trauma on eluohtlik tervisekahjustus ja võis tekkida tömbi vägivalla toimel löökidest, näiteks rusika ja/või kängitsetud jalaga või muu sarnase esemega. Süüdistatava ja kannatanu ütlused ühtivad omavahel. Kannatanu ja süüdistatava ütlustest nähtub, et L, J, süüdistatav ja kannatanu viibisid algul L korteris, siis suundusid kannatanu ja J mõlemad kannatanu korterisse, kuhu tulid L ja süüdistatav ja süüdistatav peksis kannatanut, muuhulgas lõi taburetiga kas pea või kaela piirkonda. Süüdistatava ja kannatanu kirjeldatud faktilised asjaolud leiavad kinnitust ka tunnistaja L ja Y G ütlustega. Tlk 49-51 andis tunnistaja L ütlusi, et 05.06.2018 läksid tema ja süüdistatava viina ostma. L korterisse tagasi tulles, avastasid, et Jt ja kannatanut ei ole. Läksid mõlemad kannatanu korterisse. Korter oli lahti, sisenesid ja neile vastu tuli kannatanu, kes oli paljas. Toas voodis lamas J teki all. Oli selge, et kannatanu ja J olid vahekorras. Süüdistatav ärritus ha hakkas kannatanut peksma. Süüdistatav lõi kannatanu rusikate ja jalgade vastu pead ja keha. Kannatanu kukkus maha. Süüdistatav võttis tabureti ja lõi sellega kannatanut mitu korda vastu pead. Tunnistaja püüdis sõnadega rahustada süüdistatavat. Süüdistatav lõpetas peksmise. Tunnistaja helistas kiirabisse, kuid süüdistatav võttis telefoni ära ja viskas selle vastu seina. Süüdistatav ja J lahkusid korterist. Tlk 210-21 andis Y G ütlusi, et 05.06.2018 viibisid tema, süüdistatav L ja viimase sõber K L korteris ja tarvitasid alkoholi. K (kannatanu) olid neile ka varem tuttav. Süüdistatav ja L käisid korduvalt viina ostmas. Tema ja kannatanu olid väga purjus. Kannatanu pakkus talle minna tema korterisse. Ta sai aru, et kannatanul on tema vastu seksuaalne huvi. Ta läks koos kannatanu tema korterisse. Ta ei mäleta, kas seal juhtus midagi nende vahel. Ühel hetkel tulid korterisse L ja süüdistatav. Ta mäletab halvasti, mis juhtus edasi. Kui ta ei eksi, peksis süüdistatav kannatanut. 5 Asitõendi vaatlusprotokolliga tlk 52-52 on tõendatud asjaolu, et telefonilt xxx 05.06.2018 kl 17.25 ja 17.38 saabub häirekeskusesse kõne, mille meesterahvas teatab, et korteris on pekstud inimene, kes on verine. Kõnest nähtub, et helistaja suhtleb paralleelselt kellegagi, kes viibib helistaja kõrval. Helistaja selgitab kõrvalviibijale, et teeb seda selleks, et inimene ei sureks. Kõnest on tuvastatav helistaja tõsine mure abivajava inimese elu pärast. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga, koostatud 05.06.2018 toimingu algus kl 20.00, on tõendatud, et sündmuskoht on aadressil xxx. Korteriuks on lahti, vanade sissemurdmise jälgedega. Ruumides koridori juures on avastatud verekahtlane määrdumine põrandal ja selle kõrval on tabureti osa. Tabureti osa on verekahtlase määrdumisega. Voodil on verekahtlasi määrdumisi. Verekahtlasi määrdumisi on veel avastatud diivanil. Avastatud on katkised tabureti jalad verekahtlase määrdumisega. Tabureti osad on ära võetud ja pakendatud, pakendid nr 2 ja 3. Protokollile on lisatud fotod tlk 59-70. Asitõendi ja sündmuskoha vaatlusprotokollides fikseeritud asjaolud on vastavuses kannatanu, süüdistatava ja tunnistaja L ütlustega, et süüdistatav lõi kannatanut taburetiga vastu pead või kaela, et kannatanu oli verine. Dokumentaalsed tõendid kinnitavad süüdistust, et peksmine toimus korteris aadressil xxx. Tlk 86, tunnistaja S andis ütlusi, et olles politseinik sõitis ta kutsele aadressile xxx, sest sealt on inimene toimetatud pekstuna haiglasse. Naabrite küsitluse ja uurimisgrupi arutluse tulemusena sõitis politsei aadressile xxx, kus peeti kinni Igor Mändonen. Sisulist tõenduslikku materjali tunnistaja ütlustest ei ole. Tlk 157-167 DNA ekspertiisi aktist ei ole tuvastada konkreetset tõenduslikku materjali, mõnedest proovidest ei ole välistatud kannatanu bioloogilise materjali esinemine. Süüdistatava, kannatanu, tunnistajate ütlustega, samuti sündmuskoha vaatlusprotokolli, kohtuarstliku ekspertiisi akti ja asitõendi vaatlusprotokolliga on usaldusväärselt tuvastatud, et: 05.06.2018 kella 17.00 paiku, korteris aadressil xxx lõi süüdistatav mitu korda K K rusikate, jalgade ning puidust taburetiga pea- ja keha piirkonda, mille tagajärjel tekkisid kannatanul xxx. xxx kinnise tömbi traumaga põhjustas süüdistatav kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Tahtlus Subjektiivsest poolest omab tähtsust asjaolu, kas eluohtlik tervisekahjustus on tekitatud tahtlikult või ettevaatamatuses ning kas tegu tuleb sel juhul kvalifitseerida
lg 1 p 1 või § 119 alusel.
Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüdistatav ega tema kaitsja ei vaidlustanud süüdistuses toodud teo kvalifikatsiooni
Kohus leiab, et süüdistatav pani toime teo, tegutsedes vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtlusega oli hõivatud nii teo olemus, rusikate, jalgade ja taburetiga pea- ja keha piirkonda korduv löömine ehk peksmine, kui ka saabuv tagajärg – xxx tömp trauma. Kohtu hinnangul, kui süüdistatav peksis kannatanut vastu pead ja keha rusikate, jalgade ja 6 taburetiga, pidas ta võimalikuks ja möönis, et tema tegevuse tagajärjel võib järgneda ka eluohtlik kehavigastus. Pea piirkonnas asuvad elutähtsad organid, näiteks aju, mis saidki antud juhul vigastada. Lööke oli mitu, rusikate ja taburetiga. Taburetiga löök oli selline, et iste eraldus tabureti jalgadest. Sündmuskoha vaatlusprotokollist on nähtav, et tabureti jalad on metallist, iste kas puidust või plastikust. Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud ühtki asjaolu, millele tuginedes oleks võimalik jõuda järeldusele, et süüdistatav lootis vältida eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist, seda tuginedes elukogemusest tulenevatele asjaoludele, ehk oleks tegutsenud eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel ettevaatamatusest. Kohus tuletab meelde, et tahtlus tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise hetke seisuga (3-11-111-16 p 11). Isiku teole eelnenud või teojärgnev käitumine on abipakkuvad kriteeriumid, mis aitavad siduda isiku suhtumist teosse ja tagajärge vahetult teo toimepanemise ajal. Antud juhtumis käitus süüdistatav teojärgselt selliselt, mis võiks tegelikult veelgi ohustada kannatanu elu. Asitõendi vaatlusprotokollist ja tunnistaja L ütlustest nähtub, et süüdistatav püüdis takistada tunnistajale helistada kiirabisse, visates telefoni vastu seina, ja sekkus tunnistaja kõnesse, olles mures, et tunnistaja paljastab süüdistatavat ( asitõendi vaatlusprotokollist, kus on fikseeritud L kõne häirekeskusesse, nähtub, et tunnistaja rahustab süüdistatavat, et ta ei anna teda välja, vaid ainult kutsub abi, inimene ju sureb). Süüdistatava käitumine annab kohtule täiendava informatsiooni järelduseks, et süüdistatav mööniski eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamist kannatanule. Kohtupraktikas on rõhutatud (3-1-1-111-16 p 13), et välise teopildi alusel üldise elukogemuse põhjal peab isik võimalikuks, et tema teost tuleneva kausaalahela katkemiseta kulgemine võib lõppeda raske tervisekahjustuse koosseisupärase tagajärjega ( oht elule). Kohus leiab, et Igor Mändoneni süüdistuse puhul võib küll väita, et oma elukogemuse põhjal pidi ta võimalikuks, et lüües teist inimest korduvalt rusikate ja taburetiga pea piirkonda, võib ta põhjustada eluohtliku tervisekahjustuse. Sellise vägivalla potentsiaalne eluohtlikkus on selge keskmiste teadmistega kõrvaltvaatajale. Seega pani süüdistatav toime
lg 1p1 alusel kvalifitseeritava kuriteo, teisele inimesele eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamise. 05.06.2018 kannatanu Y G episood
lg 2 p 2,3 järgi Süüdistatav andis selles episoodis ütlusi 12.07.2018 ülekuulamisel tlk 217-218, millest nähtub, et ta ei eita, et ta võiks lüüa Yt ( kannatanut) lahtise käega vastu nägu, sest oli vihane kannatanu peale, kes pettis teda K Kga. Kohus tuletab meelde, et süüdistus on esitatud selles, et süüdistatav , viibides korteris xxx( K korter), lõi ühe korra lahtise käega kannatanut vastu põske, seejärel haaras juustest ja tiris teda. Sellise tegevusega tekitas kannatanule füüsilist valu. Tervisekahjustust ei ole kannatanule põhjustatud. Seega tuleb tuvastada, milles seisnes kehaline väärkohtlemine, milline oli tegu, ja kas tegu põhjustas kannatanule füüsilist valu. Kehaline väärkohtlemine on
Süüdistatava ütlustest, antud kohtueelse uurimise käigus, ei nähtu, et ta teadvustaks endale, et vastu nägu ühekordse löömisega tekitas ta kannatanule füüsilist valu ja ilmselt see küsimus ei olnudki isikule esitatud. 7 Kannatanu Y G andis selle episoodis järgmisi ütlusi tlk
järgi kuriteokoosseisu obligatoorne tunnus puudutab vastu põske löömist lahtise käega. Kohus analüüsib, kas tuleb lahtise käega ühe korra vastu põske löömise puhul jaatada füüsilise valu tekitamist. Kõigepealt kohus märgib, et sellist kohtupraktikat, mille kohaselt tähendaks kehaline väärkohtlemine löögi korral alati ja obligatoorselt valu tekitamist, ei ole välja kujunenud. Vastupidi, lahendis 3-1-1-50-13, p 11 on rõhutatud, et „…oleks valu tekitamine ka löömise puhul sobiv kriteerium, mille alusel piiritleda kriminaalkorras karistatav tegu väljapoole karistusõiguse reguleerimiS jäävast käitumisest.“ Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et: - „Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis tuleb kolleegiumi arvates üldjuhul asuda seisukohale, et valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis on tuvastamata. Ei saa aktsepteeritavaks pidada seda, et tervel inimesel aistingu olemasolu loetakse tuvastatuks tema enda ütlusi arvestamata jättes.“ 3-1-1-29-15 p 11.1; - „Kuid kuna
§-s 121 ettenähtud kuriteo menetlemisel on tegemist tavalise avaliksüüdistusliku kriminaalasjaga, siis tuleb erandina eelmises alapunktis nimetatud üldreeglist pidada võimalikuks kannatanul valu põhjustamise tuvastamist ka ilma, et kannatanu oleks seda ütlustes kinnitanud. Nii on olukord teistsugune näiteks siis, kui 9 - eraldi on tõendatud kannatanu patoloogiliselt kõrge valulävi või valutundetus või kui kannatanu ei saa mingil põhjusel ütlusi anda.“ 3-1-1-29-15, p 11.2 „Nimelt tuleb kohtupraktika kohaselt käsitletaval juhul täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu. Sellise lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetu süüditunnistamine kuriteos olukorras, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse valu tekkimise võimalikkust.“ 3-1-1-29-15, p 11.3 Kohus märgib, et probleemile sellist lähenemist on kohtud kinnitanud nii varasemas praktikas 3-1-1-50-13, p 12, kui ka värskemas praktikas 1-16-10326/51, p 27. Käesoleva juhtumis andis kannatanu ütlusi, et pigem ei tundnud ta valu käega vastu põske ühekordsest löömisest, kuna oli šokis ja väga purjus. Šoki esinemist, mille puhul oleks võimalik tõdeda kannatanu valutundetust, ei pea kohus tõendatuks, sest nö „šoki“ tekkimiseks ei ole kohus tuvastanud ühtki mõistlikku ja reaalselt asjaolu. Kogu „šokile“ eelnev olukord seisnes selles, et purjus kannatanu viibis intiimses olukorras koos võõra samuti purjus mehega, kui korterisse asusid mõlemad joobesolekus tunnistaja L ja süüdistatav. Kohus ei näe siin midagi šokeerivat selles mõttes, et selline nö „šokk“ tekitataks kannatanule valutundetust. Ei ole saadud andmeid, et kannatanul esineks eriline valulävi või valutundetus või kannatanu ei saa mingil põhjusel ütlusi anda ( kannatanu andis ütlusi sündmuse kohta oma mälu järgi. Järelikult, peab kohus kontrollima, kas kannatanule valu tekitamine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Kohtupraktika kohaselt tuleb seda teha kõrvaltvaataja seisukohalt, hinnates, kas kõrvaltvaataja seisukohast lähtudes, tuleb eitada või jaatada tuvastatud füüsilise kontakti puhul valu tekkimise võimalikkust. Kohus on seisukohal, et sõltumatu kolmanda isiku rollis olles, oleks kõrvaltvaataja pidanud jõudma hinnangule, et iseenesest lahtise käega vastu põske ühekordne löök ei loo alati võimalust kannatanule valu tekitamiseks ega tekita kannatanule ilmtingimata füüsilist valu. Käesolevas juhtumis on kõrvaltvaatajale esitatud andmed, et meesterahvas lõi lahtise käega ühe korra vastu põske naisterahvale. Kannatanul ei tekkinud naha punetust või muu valule reageerimise iseloomulikku nähtust. Kannatanu ei palunud süüdistatavalt lõpetada tegevust ega reageerinud löögile kuidagi selliselt, et oleks võimalik tuvastada, et kannatanu tundis tegelikult valu. Mis jõuga lõi süüdistatava kannatanu, kas tegemist oli loomult löögi või kergema füüsilise mõjuga. Mis kohta tabas löök konkreetselt, kas lahtise käega löömine tähendaks ainult sõrmedega nägu puudutamist, või kogu käsi oli kontaktis näo põse piirkonnaga, kas löögi tugevuse kindlustamiseks on süüdistatav käe kuidagi eriliselt tõstnud? Sellistele küsimustele ei ole võimalik vastata ja kahtlusi kõrvaldada.
kuriteokoosseis ei näe obligatoorse tunnusega ette löögi tugevust, intensiivsust. Samas antud konkreetses olukorras pole võimalik tuvastada, kas süüdistatava füüsiline ühekordne mõju kannatanule, mida kannatanu nimetas löögiks - lahtise käega vastu põske, oli potentsiaalselt valu tekitav tegevus ja seega süüdistatavale objektiivselt omistatav. Kohus tuletab meelde, et löök iseenesest ei ole selline füüsiline mõju, mille puhul on valu tundmine eeldatav, 3-1-1-5013, p 11. Arvestades ülaltoodud jõuab kohus seisukohale, et süüdistatava teo puhul ei ole valu tekitamine talle objektiivselt omistatav ja süüdistatava kuulub antud episoodis kannatanu G 10 väärkohtlemises õigeksmõistmisele, kuna puudub obligatoorne tunnus – valu tekitamine.
järgi kuriteokoosseisu 15.05.2018 kannatanu Y G episood
lg 2 p 2,3 järgi Selles episoodis on süüdistatavale ette heidetud tegu, mis seisnes selles, et ta haaras kannatanut kätest ja hakkas teda mööda voodit tirima, seejärel haaras kahe käega kannatanut kaelast ja hakkas teda pigistama ja kägistama, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi - hematoomid vasakul ja paremal käel. Algul tuvastab kohus faktilised asjaolud. Süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi ja andis selles episoodis kohtueelsel uurimisel ütlusi tlk 43-44, et 15.05.2018 viibis ta üürikorteris xxx. päeva jooksul tarvitati alkoholi koos S S, A L ja elukaaslase Y Gga. Õhtul tekkis tema, G ja S vahel sõnaline vaidlus, olles purjus urineeris voodi ja süüdistatava soovis, et ta lahkuks, S G tahtis ära minna koos Sga korterist ära, süüdistatava aga soovis, et S läheks üksi ära, ja G läheks magama. G hakkas vaidlema ja süüdistatav võttis kannatanult kätest kinni ja pani ta voodi teki alla. G jäigi magama, sest oli väga purjus. Sel ajal viibis S korteris, istus toolil ja vestles Lga. Pärast seda pakkus ta S korterist lahkuda ja pani ukse lukku. L jäi korterisse. Hiljem tuli politsei ja ta oli kinni võetud. Kannatanu andis ütlusi tlk 20-21, mille kohaselt lisaks talle, süüdistatavale, A Lle ja S Sle viibis korteris ja tarvitas koos alkoholi S L. Kannatanu kinnitas, et S magades urineeris voodi ja süüdistatav nägi seda. Ta pakkus Sle istule toolile. Süüdistatav ei ähvardanud St. Kannatanu kinnitas süüdistatava ütlusi, et võimalik, et süüdistatav võttis teda kätest ja aitas teda voodile, kuigi tegelikult kannatanu ei mäletagi midagi. Kuid tüli ei olnud. Süüdistatav ka läks koos kannatanuga magama. S ja Ld jäid korterisse. Ühel hetkel tuli korterisse politsei ja S hakkas süüdistama süüdistatavat, et too ähvardas noaga ja kägistas. Sellist asja ei olnud. Süüdistatav ei ole kannatanu suhtes füüsilist vägivalda kasutanud. Sinikad on vanad, ta on varem purjus olekus maha kukkunud. Seega ei kinnita kannatanu ütlused isikule esitatud süüdistust. Kannatanu eitab kuriteo toimepanemist tema suhtes. Tema ütlused ühtivad süüdistatava ütlustega, välja arvatud S L juuresviibimise kohta. Tunnistaja A L andis ütlusi tlk 4-5, millest nähtub, et 15.05.2018 tema ise, tema vend S L, süüdistatav, kannatanu G ja S S tarvitasid alkoholi. Õhtul hakkas süüdistatava kannatanu peale karjuma põhjusel, et kannatanul on paha tuju, kui ta räägib igasuguseid asju. Kannatanu oli voodis. Süüdsitatav haaras kannatanut kahe käega ja hakkas voodi mööda tirima. Kannatanu palus süüdistatavat, et too ei hakkas kannatanut peksma. Süüdistatav võttis kannatanult kahe käega kaelast ja hakkas kägistama. S püüdis takistama süüdistatavat ja kaitsta kannatanut. Süüdistatav võttis noa ja hakkas St ähvardama. Pärast seda võttis süüdistatav S kaelast ja hakkas kägistama. Tunnistaja ja tema vend hakkasid paluma süüdistatavalt, et too lõpetaks ära. Süüdistatav rahunes. Alkohol lõppes. Süüdistatav läks ka magama. Korteri uks oli lukus ja võtmeid ei ole võimalik leida. Võti pidi olema süüdistataval. Tahtsid teise korruse kõrguselt välja hüpata. G püüdis äratada süüdistatavat, kuid tulemuseta. G ütles, 11 et kui süüdistatav ärkab üles, ei tea ta mida süüdistatav võib teha. Siis S helistas politseisse ja ütles, et neile ähvardab oht ja et politsei tuleks kohale. Politsei lubas ust lõhkuda seestpoolt, nii oligi tehtud. Politsei võttis süüdistatava kinni. Süüdistatav kasutab perioodiliselt kannatanu suhtes vägivalda ja kannatanu ei pöördu politseisse. Tunnistaja annab ütlustes menetlejale teada veel kahest G suhtes vägivalla kasutamisse juhtumist. Tunnistaja S L andis ütlusi tlk 24-26, et tema ise, vend A L, S S, süüdistatav ja kannatanu tarvitasid alkoholi. Aega ta ei tea, ühel hetkel jäi ta magama ja ärkas karje peale. Ta nägi, et kannatanu on voodis ja süüdistatav seisab voodi juures. Ta ei näinud, et süüdistatav oleks midagi teinud, vaid sai aru, et süüdistatav kas või juba lõi kannatanut või oli valmis seda tegema. S ja A hakkasid süüdistatavaga rääkima, et too laseks kannatanu lahti. Nuga ta süüdistataval ei näinud. Mingi nuga oli laual toas. Ta ei näinud, et süüdistatav oleks kasutanud vägivalda S suhtes. Tunnistaja tuikus. Hiljem kui süüdistatav läks magama, rääkis S, kuidas süüdistatav kogu aeg kasutab kannatanu suhtes vägivalda. Sl kehavigastusi ei olnud ja ta ei esitanud kaebusi kellelegi peale. Edasi kinnitab tunnistaja S L tunnistaja A L ütlusi, et süüdistatav magas ja mis juhtus edasi kuni politsei saabumiseni. S tahtis koju minna, kuid võtmeid ei olnud kuskil, arvati, et võtmed on süüdistataval. G ütles, et kui süüdistatav ärkab, tule pahandusi. S helistas politseisse ja hüsteerilise häälega rääkis, kuidas ei ole võimalik korterist lahkuda, neid hoitakse korteris vägisi, ja korteri peremees pussitab korteris olijaid. Tunnistaja leiab, et S liialdas asjaoludega, et politsei tuleks kohale ja lõhuks ukse. Nii juhtuski. Politsei tuli kohale. Tunnistaja koos vennaga lõhkusid ukse. Politsei võttis süüdistatava kinni. Tunnistaja S andis ütlusi tlk 30-31, et tema ise, vennad Ld, süüdistatava ja kannatanu tarvitasid koos alkoholi. Ühel hetkel tekkis kannatanu ja süüdistatava vahel konflikt, mille käigus lõi süüdistatav kannatanut käega vastu nägu. Tunnistaja püüdis kaitsta kannatanut, mille peale süüdistatav haaras tunnistajat kaelast, kuid ei pigistanud, ei kägistanud ja valus ei olnud. Edasi tunnistaja tunnistab, et kuna ei olnud võimalik korterust välja saada, võtmed olid kuskil tundmatus kohas ja süüdistata magas, helistas ta politseisse ja rääkis asju, mida tegelikkuses polnud, et politsei saabuks kohale ja teeks ukse lahti. Kuigi ta uskus sellesse, et kui süüdistatav ärkab üles, tuleb pahandusi. Tulemuseks tuli politsei kohale, nad sai korterist välja ja politsei võttis süüdistatava kinni. Nende ütluste alusel on võimalik tuvastada 4 versiooni juhtunust. Esineme. Süüdistatava ja kannatanu ütluste kohaselt, et ole süüdistatav kannatanu suhtes vägivalda kasutanud, vaid pani ta voodile teki alla. Teine. A L versioon juhtunust, et süüdistatav tiris kannatanut mööda voodi, haaras kahe kätega kaelast ja kägistas, oli nähtav, et kannatanuil ei jätku õhku. Veel jätkas süüdistatava vägivallatsemist juba nuga kasutades, ähvardas sellega St ja kägistas teda Kolmas. S S versioon juhtunust, et süüdistatav lõi kannatanut käega vastu nägu. Ei tirinud, ei kägistanud kannatanut. Süüdistatav võttis hoopis tunnistaja kaelast kinni, kuid valus ei olnud, ei kägistanud. Neljas. Tunnistaja S L versioon, et ta kuulis kuidas keegi karjus, ta nägi, et kannatanu oli voodis, süüdistatav seisis tema kõrval ja ta sai aru, et süüdistatav on kannatanut löönud või on valmis seda tegema. See versioon võib olla osa S versioonist, ehk tunnistaja nägi momenti, kui süüdistatav on juba kannatanut löönud. 12 Süüdistus on esitatud tuginedes tekstoloogiliselt tunnistaja A L ütlustele. Prokuröri kohtukõnest ega kriminaalasja materjalidest ei ole kohtule selge, milles alusel on süüdistuse esitamise aluseks valitud just tunnistaja A L ütlused. Põhjuseks võib olla see, et A L ütlused on teo asjaolude poolest hirmuäratavamad. Ainukesena annab tunnistaja A L ütlusi süüdistatava poolt noa kasutamise kohta. Seda ei kinnitanud ükski teine tunnistaja ( S ja S L, rääkimata kannatanust, kes üldse eitab kuritegu). Kohus jõuab järeldusele, et tõenditele, mis on omavahel vastuolus ja vastuolusid ei ole kohtuliku arutamise käigus kõrvaldatud, ei ole võimalik tugineda süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel. Kohus ei saa anda faktilistele asjaoludele õiguslikku hinnangut ehk sellele kuidas tegu kvalifitseerida, sest kohtule esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada, millised on faktilised asjaolud, milline tegu oli süüdistatava poolt toime pandud. Käesolevas juhtumis tähendab kohtu eelnev märkus seda, et kohtul ei ole võimalik usaldusväärselt tuvastada, kas vägivalda kannatanu suhtes ei esinenud ( nagu väidab kannatanu), milline tegu siiski oli toime pandud ( näiteks kannatanu voodile panemine) või süüdistatav tiris kannatanut mööda voodit ja kägistas teda ( nagu väidab A L) või süüdistatav lõi kannatanut käega vastu nägu ( nagu väidab S). Kohus leiab, et tunnistaja S ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest tema enda ütlustest nähtub, et korterist lahkumise soovi täitmiseks oli ta valmis helistama politseisse ja esitama andmeid, mis ei vastanud tegelikkusele. Seega võib tunnistaja anda kergekäeliselt mistahes ütlusi. S L kinnitusel rääkis S politseile sellest, et korteri peremees võib korteris olijaid pussitada ja neid hoitakse seal vägisi. Tema ütlusi, et süüdistatav lõi kannatanut käega vastu nägu ei kinnitanud ükski teine tunnistaja ega kannatanu. Kohus leiab, et tunnistaja A L ütlustesse kannatanu suhtes kohaldatud vägivalla kohta tuleb suhtuda kriitiliselt. Tunnistaja oli üle kuulatud 16.05.2018, kohe järgmisel päeval pärast juhtumit. Iseenesest reeglina tähendab isiku vahetult või võimalikult kiiresti pärast sündmust läbiviidud ülekuulamine tunnistaja paremat mäletamist asjaoludest. Antud juhul leiab kohus, et see nii ei ole. Tunnistaja ütlus sisaldab ilmselt väljaotsitud tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid, mis oli tuletatud vajadusest õigustada, miks 15.05.2018 kutsuti kohale politsei ja lõhuti korteri uks. Tunnistaja asuski 16.05.2018 ülekuulamisel rääkida noaga ähvardamisest, kannatanu ja S kägistamisest ja mööda voodi tirimisest. Tunnistaja kirjeldatud asjaolud ühtivad S andmetega, mille S on edastanud politseile telefonikõnes – et neid hoitakse korteris vägisi ähvardatakse ja peremees võib pussitada korteris olijaid. Tunnistaja A L ütlusi ei kinnitanud tunnistaja S L, kes selgitas, et kuulius karje, ja nägi, et süüdistatava seisab voodi kõrval kannatanu oli voodis, mööda voodi tirimist, kägistamist ta ei näinud. Kohus leiab, et tunnistaja S L ütlused on tõend, millega saab kohus arvestada kohtuotsuse tegemisel ja tuvastada selle alusel faktilised asjaolud. Selle tunnistaja ütlustest ei nähtu, et ta oleks asjaolusid juurde mõelnud või varjanud. Kohus leiab, et tunnistaja annabki ütlusi selle kohta, mis on tunnistaja mälus ja nii palju nagu tema joobeseisund võimaldas mällu jäädvustama. Kohus arvestab, et kõrvale tuleb jätta tunnistaja hinnangud faktilistele asjaoludele ( nimelt tunnistaja kuulis karje, ärkas ja nägi, et süüdistatav seisis voodi kõrval, voodis oli kannatanu ja tunnistaja sai aru, et süüdistatav on kannatanut löönud või on valmis seda tegema). 13 Kohus leiab, et süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja S L ütlused ei ole omavahel vastuolus. S L ütlused kinnitavad tegelikult süüdistatava ütlusi selle kohta, et kannatanu vaidles süüdistatavaga ja süüdistatava selle peale võttis kannatanu kätest kinni ja pani voodi teki alla. Kannatanu eitab tülitsemist süüdistatavaga, kuid lisab, et tegelikult ta ei mäletagi, kuid ei välista, et süüdistatav pani ta voodile. Sellest lähtudes ei saa olla välistatud, et kannatanu oli süüdistatavaga sõnalises kontaktis oli voodis, see sõnaline kontakt oligi tunnistaja S. L poolt tajutud kui kannatanu karje, ja see võiski olla karje, kui kannatanu tõesti vaidles süüdistatavaga nagu viimane väidab. S. L ütlustest nähtub veel, et A L ja S ütlesid sel hetkel süüdistatavale, et too laseks kannatanu lahti. See annab aluse teha järelduse, et tegemist ei olnud löömisega, vaid kannatanu võis olla süüdistatavaga füüsilises kontaktis ja selline kontakt võis oma loomult olla kas kinnihoidmine, pigistamine, kägistamine, tirimine. Loetletud tegevuste puhul sobib, kui nende lõpetamiseks öeldakse „ lase lahti“. Samas S. L väidab, et ta ei näinud, et süüdistatav oleks kannatanut kuidagi füüsiliselt mõjutanud. Tunnistaja S L ütlustega ei ole võimalik ümber lükata süüdistatava ütlusi, et ta kasutas tegelikult sundi, mis on loomult ka vägivald, ehk pani kannatanu voodi teki alla, kuigi kannatanu ei tahtnud seda, vaidles ja soovis koos Semjonoviga ära minna. Arvestades analüüsitud tõendeid, jääb kohtul põhjendatud kahtlus, milline tegu oli süüdistatava poolt kannatanu suhtes toime pandud – kas kätest kinnivõtmine ja voodile panemine või kätest kinnihoidmisega mööda voodi tirimine ja kaelast kahe käega kägistamine. Kõik tõendid, mis on kohtule selles episoodis esitatud, on kohtu poolt analüüsitud ja kohtul tekkinud kahtlust süüdistatava teo olemuses ei ole võimalik kõrvaldada. Kohus osutab KrMS § 7 lg 3 sättele, mille kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus süüdistatava kasuks. Järelikult süüdistatava teo olemuse tuvastamisel tuleb lähtuda süüdistatava ja kannatanu ütlustest. Kohus leiab, et antud episoodis on kindlaks tehtud, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas kasutas süüdistatav kannatanu suhtes vägivalda, mis seisnes selles, et võttis kannatanult kätest kinni ja pani ta voodi teki alla. Süüdistuses on teona küll kirjeldatud kätest haaramine ja tagajärjeks füüsilise valu tekitamine ja kehavigastused – hematoomid mõlemal käel. Kehavigastuste kohta on kannatanu ütlusi andnud, et need on vanad sinikad varasematest kukkumistest joobesolekus. Need ütlused ei ole millegagi kriminaalasjas ümber lükatud. Kannatanu ei olnud läbi vaadatud arsti ega menetleja poolt. Ükski teine tõend ( tunnistaja ütlused) ei sisalda informatsiooni kannatanu kehavigastuste kohta. Seega on kohus arvamusel, et kannatanu kehavigastused ei ole põhjuslikus seoses süüdistatava teoga antud episoodis ega neid saa lugeda kuriteokoosseisule vastaks tagajärjeks. Nüüd tuleb lahendada, kas tegu – kannatanul kätest kinni võtmine ja voodile panemine tekitas kannatanule füüsilist valu ja kas see tagajärg on süüdistatav teole objektiivselt omistatav. Kohtu vastu sellele õiguslikule küsimusele on eitav. Põhjendused on järgmised. Kannatanu andis ütlusi, et kätest kinnivõtmisest ja voodile panemisest ei tundnud ta valu. Kohus on 05.06.2018 sama kannatanuga kehalise väärkohtlemise episoodis osutanud kohtupraktikale füüsilise valu küsimuses. Järgides sama skeemi eesmärgil kontrollida, kas süüdistatava teole, kannatanu kätest kinnivõtmine ja voodile panemine, on füüsiline valu 14 objektiivselt omistatav, jõuab kohus arvamusele, et selline tegevus on sellise loomuga, et ka kõrvaltvaataja seisukohalt ei loo selline tegu potentsiaalselt füüsilise valu tekkimise võimalikkust. Kätest kinnivõtmine ja voodile panemine olukorras, kui sellele ei kaasne valule loomulikke nähtusi ( näiteks valukarjeid, palveid lõpetada teha haiget, naha punetust või ärritust vms), ei ole see tegu, mis peaks olema ilmtingimata kaetud karistusõigusliku vastutusega. Tunnistaja S. L ütlustest nähtub, et ta kuulis kannatanu karje, justkui hirmust. Iga karje puhul ei saa öelda, et see on reaktsioon ainult valule. Kannatanu karjed võivad olla seotud erinevate emotsioonide ja tunnetega, muuhulgas ka hirmuga. Kohus leiab, et süüdistatav kuulub 15.05.2018 kannatanu G kehalise väärkohtlemise episoodis õigeksmõistmisele, kuna ei ole tuvastatud kuriteokoosseisu obligatoorne tunnusfüüsilise valu tekitamine. Kohus ei tuvastanud süüdistatava puhul tema tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid
alusel saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.
alusel on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kohus leiab, et süüdistatav on talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi arvestades
Süüdivuse kohta ei ole kohtul kahtlusi. KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Riigikohtu otsuse nr.3-1-1-58-13 p.7 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sama otsuse p.8 selgitatakse, et lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeskätt märgib kohus, et lühimenetluses mõistetakse karistust täpselt samadel põhimõtetel nagu üldmenetluses (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-77-11). Tegemist ei ole nö konsensusliku 15 karistuse mõistmise ega kompromissiga. Lühimenetluses on ainuke eelis süüdistatavale, et mõistetud karistust vähendatakse ühe kolmandiku võrra. Teine märkus on see, et kohus ei ole seotud kaitsja ega prokuröri karistustaotlustega ja lahendab karistuse küsimuse seaduse alusel ning oma siseveendumusel (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-99-13). Ja kolmandaks, varem korduvalt karistatud isikuid, kes on korduvalt toime pannud isikuvastaseid kuritegusid, ootab kohtu poolt rangem kohtlemine karistuse mõttes (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-13-11). Kohtumenetluse käigus väljendas süüdistatav vähemalt sõnalist kahetsust. Kohus arvestab kahetsust karistust kergendava asjaoluna
Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Kohus leiab, et süüdistatava süü suurus
Tegemist on esimese astme isikuvastase üheepisoodilise ühe kannatanuga kuriteoga. Eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel kasutas süüdistatav taburetti kannatanu pea piirkonda löömiseks, mis suurendab isiku süüd, sest eseme kasutamine füüsilises vägivallas on potentsiaalselt ohtlikum, võrreldes näiteks olukorraga, kui isik lööb kannatanut rusikaga. Eset kasutataksegi selleks, et suurendada vägivalla kahjulikku toimet. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka kannatanu käitumist. Ühine alkoholi tarvitamine kannatanu ja süüdistatava poolt soodustab seadusevastaste tegude toimepanemist ja suurendab muuhulgas isikuvastaste kuritegude toimepanemise riski, sest mõlema poole käitumine võib olla häiriv ja koguni provokatiivne. Kannatanu, tarvitades alkoholi jätkuvalt ja ohtralt, viib ennast seisundisse, millal ei ole ka tema võimeline tegema õiged valikud käitumises. Purjus kannatanu on näidanud seksuaalset huvi süüdistatava joobeolekus elukaaslase vastu, mis ühise alkoholi tarvitamise pinnal võis põhjustada süüdistatavale armukadedust ja viha. Samas märgib kohus, et armukadeduse tunde esinemine iseenesest ei vähenda süüdistatava süüd. Kohus arvestab süüdistatava isikut. Süüdistatav on varasemalt korduvalt karistatud, kahel korral isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Arvestades isiku elukäiku ja tema poolt korduvalt isikuvastaste kuritegude toimepanemist, ei saa kohtu poolt mõistetav karistus olla sanktsiooni alammääras või sellele lähedases määras. Samas soovib kohus siiski korrata, et karistuse aluseks on eeskätt isiku süü suurus, süüdistatava isik ja tema eelmine elukäik ei saa olla karistuse määra valimisel prevaleeriva tähendusega. Arvestades ülaltoodud asjaolusid ja
järgi ettenähtud karistuse määrasid 4-12 aastat vangistust, keskmine on 8 aastat, leiab kohus, et karistuse ehk vangistuse põhjendatud määr on sanktsiooni alammäärast suuremas määras ehk 7 aastat vangistust. Kohus leiab, et sellise karistuse määra kohaldamisel osutatakse süüdistatavale piisavalt mõju, et edaspidi hoiduks ta uute süütegude toimepanemisest, samuti on õiguskord kaitstud esimese astme isikuvastase kuriteo toimepanemine on kohtulikult hukka mõistetud ja toimepanijale on mõistetud süü suurusele ja süüdistatava isikule vastav karistus. 16 Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra ja mõista karistusena 4 aastat 8 kuud vangistust. Karistusaja hulka tuleb arvestada 2 päeva eelvangistuses viibitud aega – 16.05-17.05.2018. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda 06.05.2018 – isiku kinnipidamise kuupäev. TÕKEND Kohus leiab, et süüdistatava suhtes varem valitud tõkendi, vahistamine, muutmiseks alust ei ole. Isiku vahistamise aluseks oli asjaolu, et isik võib jätkata kuritegude toimepanemist. Isik pani toime korduvalt isikuvastased kuriteod, varasemalt kohtulikult karistatud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest vangistusega, mistõttu tuleb jätta tõkend muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. KRIMINAALMENETLUSE KULUD Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 on kuludeks ekspertiisitasu, kaitsjatasu, sundraha. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatav. Kohus on teinud süüdistatava suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Järelikult kannab menetluskulusid süüdistatav ise. KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik jätta osa menetluskulusid riigi kanda arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, kui kohtukulude summa käiks isikule ilmselt üle jõu ja võib takistada tema resotsialiseerimist. Kohus leiab, et kuna isik on süüdi tunnistatud ja karistatud vangistusega ja kuigi vanglas on isik kohustatud töötama kui ta on tööle määratud, reaalne olukord on selline, et kinnipidamisasutuses ei ole kõik vangid tööga hõivatud või tööst saadavad sissetulekud on madalad. Isik on varasemalt vangistuses viibinud, tal puudusid sissetulekud ja kindel töökoht. Seega isiku varaline seis on pikaajaliselt kehv. Sellises olukorras leiab kohus põhjendatuks jätta menetluskuludest mõistlik osa riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Menetluskuludest osaline vabastamine on põhjendatud, kuna kohtukulude täielik summa on isikule ilmselt üle jõu. Lõplikult leiab kohus, et riigi kanda on põhjendatud jätta kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi tasu 300 eurot, kohtumenetluses osutatud õigusabi tasu 240 eurot, osaliselt DNA ja kannatanu ekspertiisitasud 2411 eurot. DNA ekspertiisitasu osaliselt riigi kanda jätmist põhjendab kohus muuhulgas ka asjaoluga, et sellest mahukast, aeganõudvast ja kallist tõendist on tõendusbaasi täiendamiseks tulnud vähe uut informatsiooni. Kõik asjaolud, mis olid tuvastatud isikute ülekuulamise ja sündmuskohavaatlusprotokolliga sai järjekordse kinnituse DNA ekspertiisiga. Eksperdi ülesande püstitamisel ( vt menetleja küsimused eksperdile) ei olnud kohtu arvates selge, millist konkreetset uut infot soovib menetleja hankida. Süüdistatav on kahes teise astme episoodis õigeks mõistetud. Sel juhul kannab kulusid riik ise. Kohus leiab, et kogu süüdistusest, arvestades selle sisulist poolt ( süüdi tunnistatud on ühes episoodis, kuid esimese astme teos) ja nö kvantitatiivset külge ehk paljudes episoodides on isik õigeks mõistetud, on isik süüdi tunnistatud mitte vähem kui 35% ja mitte rohkem kui 17 50% süüdistusest. Seega kokkuvõtlikult oleks põhjendatud, et isik kannaks ise vähem kui 50% tekkinud kuludest. Esimese astme kuriteo puhul on sundraha 1250 eurot. Kohus peab võimalikuks vähendada sundraha summat 600 euroni, tuginedes KrMS § 180 lg 3 sätestatule. Kohus leiab, et süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele 600 eurot sundraha, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 270 eurot, ja 500 eurot ekspertiisitasud osaliselt DNA ja kannatanu ekspertiisid KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata menetluskulude 1370 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) jooksul. ASITÕENDID Kohus leiab, et asitõendite osas tuleb otsustada järgnevalt: Kööginuga rohelist värvi käepidemega (akti nr 5187J, tl 35), mis asub PPA Ida prefektuuri hoidlas, hävitada kohtuotsuse jõustumisel § KrMS 126 lg 3 p 4 alusel. Halli värvi jope (pakk nr 6 – akti nr 5242J, tl 170), mis asub PPA Ida prefektuuri hoidlas, tagastada Igor Mändonenile kohtuotsuse jõustumisel, vastuvõtmisest keeldumise korral hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Spordijalatsid (pakk nr 4), mis asub Ida prefektuuri hoidlas, tagastada Igor Mändonenile kohtuotsuse jõustumisel, vastuvõtmisest keeldumise korral hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Tooli pink (pakk nr 2), tooli jalad (pakk nr 3) – (akti nr 5191J tl 191), mis asuvad PPA Ida prefektuuri hoidlas, hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. DNA-proovid 4tk ja sündmuskohajälgede kaart (pakk nr 5) – (akti nr 5219J tl 195), hävitada kohtuotsuse jõustumisel. CD-R plaat, mis asub kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.