1-18-6066 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Tõlk Kohtuistungi sekretär Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja Harju Maakohus 30. juuli

§ 25

lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Sergei Koldunov (isikukood 36401263719, elukoht: xxx, EV kodanik, keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: xxx, ehitaja, karistatus: kriminaalkorras karistatud 28.02.2018 Harju Maakohtu poolt KarS §

§ 25lg 2 järgi vangistusega 2 kuud, Kar

S § 68 lg 1 alusel lõplikult vangistusega 1 kuu 27 päeva, mis KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jäeti täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta (28.02.201827.02.2019), kinnipidamine ja tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 28.07.2018 kell 10.05) Gennadi Kull Juhindudes KrMS § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 238 lg 2, § 2561, § 2565 lg 2, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Sergei Koldunov KarS §

§ 25lg 2 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Sergei Koldunov´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

1. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.02.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-18-1071 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva võrra ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 28.07.
4. KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada Sergei Koldunovi suhtes tõkendina vahistamist süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks.
5. Asitõendid: CD-plaat turvakaamera videosalvestusega, mis on tehtud 28.07.2018 Balti jaama Turu Selveri kaupluses ja mis asub kinnises ümbrikus kriminaalasja materjalide juures - jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
6. Tsiviilhagi puudub.
7. Sergei Koldunov´ilt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 2565 lg 2 alusel: sundraha 352,50 eurot ja määratud kaitsja kaitsjatasu kokku summas 60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Pank. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis ( makseinfo/maksegraafiku leht). Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebekord Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
8. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 17.08.2018.a. Süüdistus Sergei Koldunov´it süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 28.02.2018 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-18-1071 süstemaatilise varguse toimepanemises süüdi mõistetud ja karistatud, jätkas varguste toimepanemist ja uuesti 28.07.2018 kella 09.11 ajal viibides Tallinnas Kopli 1 asuvas Balti Jaama Turu Selveri kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Selver AS-le kuuluva pudeli viina Russki Standart 1L maksumusega 22.90 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli peetud kinni turvatöötaja poolt. Seega Sergei Koldunov pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, see on KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 Kohtuistungil süüdistatav Sergei Koldunov selgitas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Tõendid lubatavad ja küllaldased. Kohus uuris järgmiseid kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: - Selver AS avaldus koos õigusvastase teo toimepanemise aktiga /tl 2-3/; - Tunnistaja V P ütlused /tl 1/; - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /tl 7-11/; - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 13); - Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 14-16/; - Sergei Koldunov´i kahtlustatavana antud ütlused /tl 28/; Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused ja uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: Süüdistatava Sergei Koldunovi süü 28.07.2018.a varguse katse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtuistungil tunnistas Sergei Koldunov end temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Ühtlasi kinnitas, et jääb varem antud ütluste juurde. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt tunnistas ta oma süüd samuti täielikult, selgitades, et 28.07.2018.a. kella 9.00 ajal oli Balti jaama turul ja läks Selverisse. Ta oli tarbinud alkoholi ja täpseid asjaolusid ei mäleta. Poes pidas turvamees ta kinni ja toimetas turvaruumi, kus ta andis välja ühe pudeli viina „Russkiy Standart“. Seda ta ei mäleta, kuidas ta viinapudeli endale kotti pani. Poodi minnes tal raha ega pangakaarti ei olnud. Viina varastas ilmselgelt iseenda otstarbeks. Süüdistatava kohtuistungil süüd tunnistavad ütlused on kokkulangevad ka teiste kriminaalasjas olevate tõenditega. Tunnistaja V P ütluste kohaselt oli ta tööl 28.07.2018.a. Balti jaama Turu Selveris, aadressil Kopli 1 Tallinn turvatöötajana, kui kell 09:04 nägi, kuidas meesterahvas alkoholiosakonnas võttis viina pudeli „Russkiy Standart“ 1 liiter maksumusega 22,90 eurot. Seejärel läbis meesterahvas kassaliini kauba eest tasumata. Isik toimetati turvaruumi, kus tema kotist avastati varastatud kaup, mis tagastati kauplusele. Süüdistatava süüd kinnitab ka kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt peeti 28.07.2018 kell 10:05 Kopli 1 Tallinn kinni Sergei Koldunov ning tal tuvastati ka alkoholijoove 0,83 mg/l kohta. Samuti kinnitab Sergei Koldunov´i süüd süüteos kahtlustatava isiku politseile üleandmise akt, mille kohaselt on 28.07.2018 politseile üle antud Sergei Koldunov, kes peeti turvatöötaja poolt kinni Tallinnas, Kopli 1 28.07.2018 kell 09:11. Teo toimepanemise asjaolusid kinnitab Selver AS-i avaldus, mille kohaselt palutakse võtta vastutusele kodanik, kes 28.07.2018 kella 9:11 ajal pani Balti Jaama Turu Selver toidupoes aadressil Kopli 1, Tallinn toime õigusvastase teo 22,90 euro väärtuses, läbides kaupluse kassaderivi/turvaväravad ilma, et oleks kauba (s.o viin „Russkiy Standart 1 liiter) eest tasunud. Kaup tagastati kauplusele. 3 Seega on nii tunnistaja kui ka süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, Selver AS avaldusega, süüteos kahtlustatava isiku politseile üleandmise lehega, kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga tõendamist leidnud Sergei Koldunov poolt 28.07.2018.a võõra vallasasja (viin) äravõtmise katse. Sergei Koldunov´i objektiivsest käitumisest ning tema ütlustest – võttis kauplusest alkoholi (viina), pani endale kotti, peale kassadest möödumist peeti kinni – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Kohtueelses menetluses on süüdistatava Sergei Koldunov´i käitumine kvalifitseeritud KarS §

§ 25lg 2 järgi.

Sergei Koldunov´i süüdistatakse varguse katse toimepanemises 28.07.2018.a. Riigikohus on selgitanud (3-1-1-66-13), et kvalifitseerimaks isiku tegu süstemaatiliseks varguseks, tuleb eelkõige tuvastada, et tegusid on toime pandud vähemalt kolm ning et teod on omavahel seotud. Seotud on teod omavahel aga eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks. Inimese elustiiliks on varastamine, kui ta hangib endale varastades elatist, varastamine on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või ta paneb toime süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Kohus leiab, et varastamine on kujunenud Sergei Koldunovile elustiiliks. Nimetatud järeldust kinnitab karistusregistriväljavõte, mille kohaselt on Sergei Koldunovi ka eelnevalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud, viimati Harju Maakohtu 28.02.2018.a kohtuotsusega KarS §

§ 25lg 2 alusel.

Samuti on Sergei Koldunov ka väärteokorras korduvalt karistatud, sh viimati 18.08.2017.a ja 17.08.2017.a otsusega KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 1 alusel. Käesolevas kriminaalasjas on Sergei Koldunov temale esitatud süüdistuse kohaselt varguse katse toime pannud 28.07.2018.a. Varguse katsete toimepanemine ning järjekindel soov varastada näitab ilmekalt, et Sergei Koldunovil on harjumus varastada igal juhul, kui see talle sobivaks osutub. Kõigest eelnevast johtuvalt on Sergei Koldunovi käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS §

§ 25

lg 2 järgi kui süstemaatiliselt võõraste vallasjade äravõtmise katse nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Sergei Koldunov on süüvõimeline ning KarS

1. ptk.
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (RKKKo 3-11-113-12). KarS § 199 lg 2 p 9 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava 4 süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 31-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-7612, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Sergei Koldunovi karistust kergendavaks asjaoluks võib lugeda puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Süüdistatava süü suurust hinnates, arvestab kohus, et antud kriminaalasja menetlusesemeks on üks kuriteoepisood, tegu jäi katse staadiumisse, kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, kuna kaup tagastati kauplusele. Seega on Sergei Koldunovi süü suurus keskmisest väiksem. Hinnates Sergei Koldunovi isikut, tuleb arvestada, et teda on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning seda varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Teda on ka väärteokorras karistatud väheväärtusliku asja varguse toimepanemise eest. Sellest hoolimata ei ole süüdistatav enda jaoks varasematest karistustest järeldusi teinud ning on jätkanud kuritegelikku käitumist, mis on kujunenud talle elustiiliks. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteo toime kavatsetult. Süüdistataval on küll kindel sissetulek, kui ka elukoht, kuid ta jätkab kuritegude toimepanemist. Võib arvata, et isik paneb teod toime alkoholijoobes, kus ta ei kontrolli oma käitumist ning hiljem ka ei mäleta. Eelnevalt väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid on isikul tasumata. Sergei Koldunovi karistati viimati Harju Maakohtu 28.02.2018.a kohtuotsusega KarS §

§ 25lg 2 alusel ning karistuseks mõisteti 1 kuu ja 27 päeva vangistust, mis Kar

S § 73 lg 1,3 alusel jäeti täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta (28.02.2018 – 27.02.2019). Seega Sergei Koldunov on arutatava kuriteo toime pannud katseajal. Sergei Koldunovi väärteokorras karistatud viimati 18.08.2017.a ja 17.08.2017.a otsusega KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 1 alusel. Sellest tulenevalt ja arvestades karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Sergei Koldunovi edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Sergei Koldunovi puhul ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Arvestades Sergei Koldunovi süü suurust, tuleb isikut KarS §

§ 25lg 2 järgi karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistustega (3 kuud), mida vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust. Kuivõrd süüdistatav pani antud varguse toime katseajal, tuleb KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.02.2018.a. kohtuotsusega kriminaalasjas 118-1071 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu ja 27 päeva võrra ning mõista liitkaristuseks 3 kuud ja 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda KarS § 68 lg 1 alusel 28.07.2018.a. Kohtuistungil prokurör taotles süüdistatavale karistuseks vangistust, mis jätta KarS § 74 alusel täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud. Antud karistuse mõistmist toetas ka kaitsja. Kohus ei saa prokuröri karistusettepanekuga nõustuda. KarS § 74 lg 5 kohaselt mõistetakse katseajal uue kuriteo toime pannud süüdlasele liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel ning liitkaristusest tingimisi vabastamist võib uuesti kohaldada, kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest. Antud juhul pani Sergei Koldunov teo toime tahtlikult ning tema ei ole 5 taotlenud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ega andnud nõusolekut elektroonilisele valvele allumiseks (KarS § 75 lg 2 p 9). Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha, mida KrMS § 2565 lg 2 tulenevalt kohus vähendab poole võrra, s.o 375 eurot (kolmsada seitsekümmend viis) ja KrMS § 180 lg 1 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses kokku 60 (kuuskümmend) eurot. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid CD-plaat turvakaamera videosalvestusega, mis on tehtud 28.07.2018 Balti jaama Turu Selveri kaupluses ja mis asub kinnises ümbrikus kriminaalasja materjalide juures - jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohtunik Julia Vernikova /allkirjastatud digitaalselt/ 6