S § 424 lg 1 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes
, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Viacheslav Voloshyn KarS § 424 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) kuu 15 (viisteist) päeva päeva.
S § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 21.09.2018.a. Kohaldada Viacheslav Voloshyn’i suhtes tõkendina vahistamist, vahistada Viacheslav Voloshyn kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel, vastavalt sellele, kumb asjaolu saabub esimesena.
, § 179, § 180 alusel välja mõista Viacheslav Voloshyn’ilt riigituludesse: - sundraha summas – 375 eurot. - kaitsjatasu – 90 eurot - joobeseisundi tuvastamise kulu – 44 eurot Kriminaalmenetluse kulud tasuda 4 (kahe) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse isikule kinnipidamiskohta, kus ta viibib. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 21.09.2018.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. SÜÜDISTUS Viacheslav Voloshyn juhtis tahtlikult 09.09.2018 kella 03.01 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas Mustamäe tee 39 maja juures mootorsõidukit Mercedes Benz reg. nr xxx olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus veres vähemalt 2,38 mg/g), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Süüdistuse kohaselt pani süüdistatav toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 1 järgi. POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Viacheslav Voloshyn tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega kiirmenetluses 2 lühimenetluse sätete järgi. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Ta selgitas, et purjus peaga istus ta autorooli, kuna turvamees käis tema juures 3 korda ning palus tal auto ümber parkida. Eestis viibib ta alates aprilli keskpaigast. Töökoht tal hetkel puudub, sissetulekut ei ole, elab säästudest. Ta kahetseb toimepandut. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis Viacheslav Voloshyn’i süüditunnistamist KarS § 424 lg 1 alusel ning karistamist vangistusega 6 kuud, millest tuleb
S § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust. Kaitsja märkis, et tal on raske prokuröri karistusettepanekule vastu vaielda, kuivõrd prokurör taotles karistada isikut miinimumi lähedase karistusega, kuid palus kohtul karistada isikut vangistusega 3 kuud, millest tuleb
S § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga. Kaitsja palus menetluskulude tasumine ajatada 12 kuu peale. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et Viacheslav Voloshyn tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis on tõendamist leidnud. Viacheslav Voloshyn’i süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka: - süüdistatava kohtus antud selgitused, selle kohta, et ta purjus peaga istus autorooli ja juhtis sõidukit. - kahtlustatava Viacheslav Voloshyn’i ülekuulamise protokoll /tl 11-13/, mille kohaselt on Viacheslav Voloshyn tunnistanud, et 09.09.2018 kella 03.01 ajal juhtis ta Harju maakonnas, Tallinna linnas Mustamäe tee 39 maja juures mootorsõidukit Mercedes Benz reg. nr xxx olles joobeseisundis. Ta on lisanud, et 09.09.2018.a oli ta koos oma elukaaslasega baaris x, mis asub Mustamäe teel. Ta parkis oma kasutuses oleva sõiduki baari juurde ning baaris olles jõi ta rummi coca-colaga. Mõni aeg hiljem tuli tema juurde baari turvamees, kes ütles, et ta auto on valesti pargitud ja ta peab sõiduki ära viima. Ta läks baarist välja koos oma naisega, kellega istus autosse ja hakkas liikuma Neste tankla suunas selleks, et jätta auto parklasse. Sel ajal, kui ta juhtis sõidukit mööda Mustamäe teed pidas teda kinni politseiauto. Kontrollimise käigus tuvastati tal joove, indikaatorvahendi näit oli 0,99 mg/l ning ta toimetati haiglasse, kust talt võeti ekspertiisi teostamiseks verd. Peale uuringuid toimetati ta tagasi auto juurde. Ta selgitas, et talle on Ukrainas väljastatud B-kategooria sõiduki juhtimisõigus. Eestis ta on viibinud 4 kuud elamisloa alusel koos temaga elab Eestis tema elukaaslane. Ta töötab firmas x OÜ automehhaanikuna. - indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll /tl 3-3pö/, millest nähtuvalt 09.09.2018.a kella 03:07 ajal oli Viacheslav Voloshyn’i poolt indikaatorvahendisse puhumise tulemuseks 0,99mg/l, s.o tegu oli positiivse tulemusega. Samuti nähtub, et isiku silmad oli punased, pupillid suured, isiku reaktsioonikiirus oli häiritud, kõne oli aeglane, isiku- koha ja ajatajus esines häireid, isik ei mäletanud viimase 24 tunni sündmusi, isiku koordinatsioonis esinesid kerged häired, ning käitumine oli rahutu ning ärritunud. Samuti tuli isikul suust alkoholilõhna. - saatekiri, joobeseisundi tuvastamise saatekiri, EKEI uuringuakt nr 1271T /tl 5-6/, millest nähtuvalt tuvastati 09.09.2018.a kella 03:31 Viacheslav Voloshyn’ilt võetud vereproovis etanoolisisaldus 2,44±0,06 mg/g. 3 - tunnistaja D L ülekuulamise protokoll /tl 7-9/, mille kohaselt sai ta 09.09.2018.a kella 03:01 ajal väljakutse aadressile Mustamäe tee 43 sisuga, et on arvatavas joobes juht, kes on koos naise ja lapsega ning kavatseb varsti sõitma minna. Sõidukiks oli kutse sisu järgi auto reg nr xx. Tunnistaja koos patrullpolitseinik Karl-Ragnar Saluga saabusid sündmuskohale kell 03:04 ning koheselt märkasid Mustamäe tee 39 suunas liikunud sõidukit, mis sõitis Neste tankla suunas. Nad peatasid sõiduki Mustamäe tee 39 maja juures. Sõidukit juhtis Viacheslav Voloshyn (ik: 39201120074), kellel olid välised joove tunnused – alkoholi lõhn suust, koordinatsiooni häireid. Kasutati indikaatorvahendit, mille tulemuseks oli 0,99 mg/l. Kuna isik ei olnud algul nõus alkomeetrisse puhuma toimetati ta Wismari haiglasse, kus temalt võeti vereproov etanooli sisalduse määramiseks, peale mida juht vabastati Wismari haiglast. Sõidukit ei teisaldatud. Sõiduki salongi kontrollides avastas tunnistaja sõiduki esiistmete vahel olevad tühja veinipudeli ja siidripurgi. Sõidukis viibis veel üks isik. - karistusregistri väljatrükk /tl 14/, mille kohaselt ei ole isikut kantud karistusregistrisse. -Maanteameti liiklusregistri väljavõte /tl 16/, mille kohaselt isikul puuduvad kehtivad juhiload. - juhiloa koopia /tl 17/, millest nähtuvalt on 20.09.2016.a. väljastatud Viacheslav Voloshyn’ile Ukraina juhiluba. - tõend isiku maksustatava tulu kohta, teatis /tl 23-24/, mille kohaselt 2017.a puudusid Viacheslav Voloshyn’il 2017.a tulud. Kohus leiab, et Viacheslav Voloshyn’i tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning Viacheslav Voloshyn’il poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Viacheslav Voloshyn’i süü kuriteos, mis seisneb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises, toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et Viacheslav Voloshyn pani kuriteo toime kavatsetult, kuivõrd ta tarvitas enese sõnul enne juhtima asumist kanget alkoholi (rummi coca-colaga) ning teadis sõidukit juhtima asudes, et ta on alkoholijoobes. Seega oli ta sõidukit juhtima asudes seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemise (juhile keelatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise) ja teadis, et see tema tegevuse tulemusel ka saabub. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. KarS 4. peatüki mõttest ja
lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). 4 Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu KarS § 56 lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14). Süüdistatav Viacheslav Voloshyn pani kavatsetult toime teise astme kuriteo. Kohus rõhutab, et KarS § 424 lg 1 järgi kvaliftseeritav kuritegu on üks ohtlikumaid liiklusalaseid süütegusid. Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud ette karistusena nii rahalise karistuse, kui vangistuse kuni 3-aastat. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse eesmärke arvestades peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada süüdistatava Viacheslav Voloshyn’i suhtes karistusena vangistust. Samas lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Oluline on tähele panna, et süüdistatav Viacheslav Voloshyn enese väitel hetkel ei tööta, sissetulek puudub ning ta elab säästudest (tl 39). Seda arvestades puudub kohtul veendumus, et isik oleks võimeline rahalist karistust täitma. Antud süüteo kontekstis omab tähtsust ka see, et tõenditest nähtuvalt juhtis Viacheslav Voloshyn mootorsõidukit enda väitel tühistel põhjustel, kuna ta soovis auto ümber parkida, kuigi enese sõnul teadis ta, et on joobeseisundis (tl 39). Seega tegi isik teadliku otsuse asuda sõidukit joobeseisundis juhtima. Taolist teguviisi tuleb pidada selliseks, mis näitab isiku eriliselt ükskõikset suhtumist liiklus- ja õiguskorda. Kohus peab vajalikuks kohaldada Viacheslav Voloshyn’i suhtes karistusena vangistust, kuid arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust ja seda, et teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud, on kohtu hinnangul võimalik antud kuriteo puhul kohaldada vangistust minimaalses määras. Kohus peab põhistatuks karistada Viacheslav Voloshyn’it vangistusega 1 kuu 15 päeva, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt
lg-st 2, maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 15 päeva vangistust), seega on Viacheslav Voloshyn’ile mõistetavaks karistuseks 1 kuu vangistust. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Kohus leiab, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid on Viacheslav Voloshyn’i väärtushinnangute muutmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega. Isikut iseloomustava asjaoluna tuleb arvestada, et oma ütluste kohaselt tarvitas ta rummi cocacolaga, kuid kuna turvamees palus tal mootorsõiduk ümber parkida, asus ta sõidukit juhtima teadvalt alkoholijoobes olles (tl 12). Isiku liiklusohtlikkus ei olnud antud juhul mitte ainult teoreetiline, kuivõrd tunnistaja ütlustest nähtuvalt tuli politseile väljakutse seoses infoga, et on arvatavas joobes juht, kes ei olnud autos üksi. Neil põhjustel ei ole alust rääkida ka isiku vähesest süüst. Kõiki nimetatud asjaolusid arvestades on Viacheslav Voloshyn näidanud üles ükskõiksust 5 õiguskorda, kuna tal oli igati võimalik antud liikluskuriteo toimepanemist vältida, kuid ta otsustas siiski käituda enesekeskselt ja teisi ka ohustavalt. Arvestades asjaolu, et isik elab Ukrainas ja enese sõnul ei ole tal Eestis kindlat elukohta, vaid elab üürikorteris, siis ei ole võimalik tema karistuse kandmiselt vabastamine KarS § 74 sätteid kohaldades ega ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga KarS § 69 sätete järgi, kuna isik ei saaks täita registreerimiskohust. Samas ei pea kohus põhjendatuks ka karistuse täies ulatuses tingimuslikult täitmisele pööramata jätmist KarS § 73 lg 1, 3 alusel, s.o isiku suhtes kontrollnõudeid kohaldamata. KarS § 73 lg 1 alusel vangistuse kandmiselt tingimuslikult vabastamine ei avaldaks isikule piisavat mõju, arvestades rikkumise raskust ja asjaolu, et isik ei viibi Eesti Vabariigis püsivalt, selliselt ei toimuks tema karistuslikku mõjutamist. Kohtu hinnangul avaldub Viacheslav Voloshyn’ile mõistetud väga lühiajalise vangistuse kohesele täitmisele pööramisel teataval määral ka vangistuse šokiefekt. Seda põhjusel, et teda ei ole kohtule teadaolevalt varasemalt vangistusega karistatud ning samuti toimub süüteo arutamine lühikese aja jooksul pärast rikkumise toimepanemist, mis kinnistab karistuse mõjusust. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki
§-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Kohus viitab, et
lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul, kui Viacheslav Voloshyn peeti kinni joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisel, ta on välisriigi kodanik, on põhjendatud koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada Viacheslav Voloshyn’i suhtes tõkendina vahistamist. Sel põhjusel tuleb karistusaja algust arvestada Viacheslav Voloshyn’i vahistamisest, s.o alates 21.09.2018.a. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Viacheslav Voloshyn’i tervislik seisund välistaks tema vangistuse, ühtegi sellekohast asjaolu ei ilmnenud ka kohtuistungil. Menetluskulud Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 90 eurot ning joobeseisundi tuvastamise kulud summas 44 eurot.
lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuulub nimetatud menetluskulu süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on
on selle suuruseks 750 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub
Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 375 eurot. Kohtu hinnangul ei esine Viacheslav Voloshyn’il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Tulenevalt asjaolust, et süüdistataval puudub sissetulek (tl 23-24, 39) peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 4 kuud kohtuotsuse 6 jõustumisest. Menetluskulude tasumine on otstarbekas määrata lühemaks ajaks, kui seda taotles kaitsja, kuna ei ole välistatud isiku lahkumine Eesti Vabariigist karistuse kandmiselt vabanemisel. Merle Parts Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.