Obsah (4)

§ 76§ 77§ 73§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 9. november 2018 Tartu Tsiviilasja number 2-17-14880 Tsiviilasi In

§ 76lg 1 võimaldab kohtul anda asja üle kohtualluvuse järgi.

Maakohus jättis samas tähelepanuta,

§ 76lg 4, mille kohaselt peab asja menetleda saanud kohus selle läbi vaatama.

Alluvusvaidlused kohtute vahel ei ole lubatud. Asjaolu, et Tartu Maakohus tegi määruse, millega andis asja tagasi üle Harju Maakohtule, kujutab endast ringkonnakohtu hinnangul sisuliselt alluvusvaidlust kohtute vahel, mis ei ole

§ 76lg 4 teise lause kohaselt lubatud.

Kuna maakohus ei võinud

§ 76

lg-st 4 tuleneva piirangu tõttu asja uuesti kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule üle anda, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta määruskaebuse sisu puudutavas osas, s.o eelkõige hinnata, kas kostja elukoht on Tallinnas või Valgas.

1. Kohtualluvuse üle otsustamiseks vajalikud asjaolud tuleks piisava täpsusega välja selgitada hagi menetluse võtmise otsustamisel. Praegusel juhul esitasid hagejad hagi esmalt Harju Maakohtule lähtudes muuhulgas asjaolust, et kostjale kuulub kinnistusraamatu andmetel elamumaa Tallinnas, aadressil XX. Harju Maakohus leidis rahvastikuregistri andmeid kontrollides, et rahvastikuregistri kohaselt on kostja elukohaks märgitud Valga maakond, Valga linn. Maakohus kontakteerus
2. novembri 2017 kohtumäärusest nähtuvalt telefoni teel kostjaga ning kostja kinnitas kohtule, et tema elukoht on Valgas. Ringkonnakohus leiab, et niisuguses olukorras ei pidanud kohus tegema täiendavaid toiminguid ega järelepärimisi kostja elukoha väljaselgitamiseks. Harju Maakohus keeldus oma 8.11.
3. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ja saatis hagiavalduse kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Maakohtule. Hagejad ei vaidlustanud Harju Maakohtu 8.11.2017.a määrust.
4. Tartu Maakohus võttis hagi oma 29.11.2017 määrusega menetlusse. Eelnenut arvestades tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et maakohus võttis hagi menetlusse õigesti, kuivõrd Harju Maakohtu poolt kontrollitud rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht Valgas ning seda kinnitas kohtule ka kostja ise.

§ 77

järgi lahendab kohus juhul, kui asi on õigesti menetlusse võetud, asja sisuliselt, isegi kui kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud pärast avalduse menetlusse võtmist muutusid. Praegusel juhul ei ole kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud pärast avalduse menetlusse võtmist muutunud. Pigem võib tekkida küsimus, kas kostja elukoha osas oleks pidanud tegema täiendavaid järelepärimisi ja koguma selle kohta tõendeid olukorras, kus hagejate andmetel on kostja elukohaks Tallinn, kostja enda väitel aga Valga. Selline vajadus võinuks tekkida juhul, kui kohtul oleks hagi menetlusse võtmise otsustamisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et kostja poolt oma elukoha kohta avaldatu ei vasta tegelikkusele. Ka esimesena hagiavalduse saanud kohus peaks kohtualluvuse kontrollimisel tegema endast sõltuva, et vältida võimalikke alluvusvaidlusi ning menetlusosalise võimalikke kuritarvitusi, mis võiksid edaspidi põhjustada menetluse venimist ja põhjendamatuid kulutusi. 3 TsÜS § 14 lg 2 järgi võib kostjal olla elukoht ka mitmes kohas. Sel juhul on hagejal õigus valida, millise kohtu poole ta soovib pöörduda. Praeguses asjas ei ole siiski esitatud väidet, nagu oleks kostjal elukoht nii Tallinnas kui Valgas; pigem on hagejad seisukohal, et kostja elabki Tallinnas. 11. Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldu kujunenud menetlusolukorras ka

§ 73

, mille lõike 3 kohaselt määrab kohtualluvuse menetlusosalise taotlusel või avalduse saanud kohtu taotlusel kohtualluvuse kohtuastmelt kõrgema kohtu esimees, kui ühes kohtuasjas on mitu kohut otsustanud, et asi neile ei allu, kuid neist kohtutest võiks üks asja läbi vaadata.

§ 73

lõike 3 kohaldamist on õiguskirjanduses peetud ilmselt üksnes teoreetiliseks (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj. Tallinn, 2017, § 76 komm 3.4, lk 437).

§ 73

lõikes 3 käsitletud alusega võiks tegemist olla juhul, kui on teada, et kostja elab võrdselt kahe kohtu tööpiirkonnas, kumbki kohus on aga leidnud, et kostjal ei ole nende tööpiirkonnas § 79 lg 1 ja TsÜS § 14 lg 1 tähenduses peamist elukohta.

§ 73

lg 3 ei kohaldu nimelt olukorras, kus üks kohus on juba teinud määruse asja teisele kohtule alluvuse üleandmise järgi, vaid pigem juhul, kui hageja on ise pöördunud eri kohtute poole ja kohtud on teineteisest sõltumatult asunud seisukohale, et asi neile ei allu. Pärast Harju Maakohtu poolt asja Tartu Maakohtule üleandmist ei ole Tartu Maakohus asunud seisukohale, et asi ei allu talle, vaid Tartu Maakohus võttis tsiviilasja menetlusse. See on ka kooskõlas

§ 76lõikega 4, mis keelab alluvusvaidlused kohtute vahel.

12. Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab tsiviilasja maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (

§ 173lg 3).

Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (

§ 76lg 2 teine lause).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 4