← Eesti

2-18-16002/2

Obsah (5)§ 477§ 371§ 372§ 173§ 172

2-18-16002 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-18-16002 Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2018, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi A L kaebus Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova

) § 371 lg 1 p 3 alusel.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 371lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks 1

(3)2-18-16002 kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kohus leiab, et avaldaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. 4. Kohtule esitatud kaebusest ei nähtu, et avaldaja oleks eelnevalt esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale kohtutäituritele ja kohtutäiturid oleks kaebuse lahendanud oma otsusega, millega mittenõustumisel saaks kaebuse esitaja alles esitada kaebuse maakohtule. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (TMS § 218 lg 1). Kuna kaebuse esitaja ei ole eeltoodut teinud (esitanud kaebuseid kohtutäituritele), siis ei ole kaebuse esitaja pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ning kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 371lg 1 p 3 alusel.

Kuna kohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest, ei pea kohus vajalikuks anda avaldajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ja lahendada menetlusabi taotlust. 5. Kohus selgitab, et juhul kui kaebuse esitaja leiab, et kohtutäitur/id on täitemenetluse läbiviimisel toiminud õigusvastaselt, tuleb kaebuse esitajal esitada kõigepealt kaebus kohtutäiturile järgides TMS § 217 lg 1 sätestatud tähtaega, peale mida lahendab kohtutäitur esitatud kaebuse oma otsusega, millega mittenõustumisel saab kaebuse esitaja esitada alles kaebuse maakohtule järgides TMS § 218 lg 1 sätestatud tähtaega. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale on hagita asi, kus ei lahendata kahju hüvitamise nõudeid. Sellised nõuded tuleb esitada eraldi hagina, mitte kaebuses. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud alustel ja ulatuses. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Ühtegi RVastS § 9 lg 1 sätestatud eeldust mittevaralise kahju hüvitamiseks kaebusest ei nähtu nagu ka eelduseid varalise kahju hüvitamiseks, sh. mida kaebuse esitaja peab varaliseks kahjuks. Kaebuse esitaja nõuet kohustada kohtutäiturit tagastama ebaseaduslikult kinni peetud summad ei ole võimalik rahuldada, st. selline nõue on perspektiivitu. Eksliku arestimise korral on kohtutäitur raha juba sissenõudjale üle kandnud, st. kohtutäituril seda raha enam ei ole. Lisaks ei muudaks see ka olukorda, kuna kohtutäiturite tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamine ei muuda olematuks võlgniku täitedokumentide järgseid kohustusi ja tagastatud summa arvelt rahuldataks nagunii sissenõudja nõuded. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-e 5 ja 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene ning seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus tutvunud kaebusega ja seal toodud nõuetega, leiab, et kaebuse esitaja nõuded oleks perspektiivitud ja seega tuleb õigusabi andmisest keelduda. Riigi õigusabi andmiseks puudub ka vajadus, kuna kaebuse esitaja on kaebuse juba kohtule esitanud.

§ 372

lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. 2

(3)2-18-16002

§ 372

lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (

§ 173

lg 3).

§ 172

lg 2 alusel kui menetluses osaleb üksnes avaldaja, kannab avaldaja ise menetluskulud. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.