1-16-805/140

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuli 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-16-805 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Liis Vainola Kaitsja Argo Küünemäe (määratud korras) Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrei Matsali vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu ANDREI MATSAL, isikukood 37704303711, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 17.08.2015 ja lõpp 04.04.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.07.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta ANDREI MATSAL vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista Andrei Matsalilt menetluskuluna riigituludesse 96 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Argo Küünemäe poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank), nr EE873300333499990003 (Danske Bank) viitenumbriga 99917700057787, selgitusse märkida: „1-16-805, Andrei Matsal, menetluskulu“. 1 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid kasuks 96 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Argo Küünemäe poolt süüdimõistetu Andrei Matsali kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Andrei Matsalile ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.06.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Matsali vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Andrei Matsal on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 06.09.2017 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning kohus mõistis talle karistuseks 3 aastat ja 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 30.07.2013 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra, s.o 2 aastat 6 kuud ja 18 päeva vangistust ning mõistis liitkaristuseks 5 aastat 7 kuud ja 18 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning Andrei Matsali karistuse kandmise alguseks luges kohus 17.08.
4. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 12 korda, neist kehtivaid kriminaalkaristusi on
5. Vanglas viibib isik üheksandat korda. Kõik kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Varasemalt on toime pannud varguseid, viimased neli karistust on olnud seotud narkootikumidega. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on sõltuvus narkootikumidest ning majandusliku toimetuleku probleemid. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Andrei Matsal avaldas, et tal läheb tütar esimesse klassi ja laps on üldse suureks motivaatoriks tema elus. Ta on suhelnud emaga ja vanaemaga, tütrega suhtleb telefonitsi iga päev, aga töökoha kohta tal konkreetseid plaane pole, samas on tal keevitaja kutse. Kinnitas, et saab vanglas metadooni asendusravi ja veel mingit ravi, kuid kuhugi programmi saada ei ole tal võimalik, ka ei ole tal uue kontaktisikuga koostööd. Selgitas, et kui ta peaks vabanema, siis ema saab teda majanduslikult abistada ja narkoravile võib ta ka vabaduses minna. Lähedasteks on ema, õde oma perega, vanaema ja onupoeg. Lapse emaga küll konflikte ei ole, aga häid suhteid ka mitte. Kriminaalhooldusel on ennem olnud. Prokurör Liis Vainola asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. 2 Kaitsja Argo Küünemäe palus kohtul tähelepanu pöörata neljale asjaolule: isik kinnitas, et ta soovib tööle asuda keevitajana, kuid majanduslik tugi vajadusel on ema poolt olemas, teiseks ta kinnitas, et on olemas sotsiaalne keskkond sugulaste näol, kolmandaks teda motiveerib õiguskuulekale käitumisele tema laps ja neljandaks soovib ta vabaduses jätkata metadooni asendusravi. Vaatamata sellele, et vangla ja prokuratuur ei toeta isiku vabastamist palus kaitsja kohtul kaaluda Andrei Matsala ennetähtaegset vabastamist eeltoodud põhjustel. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Isikut on kriminaalkorras karistatud 12 korda, neist 2 on kehtivad karistused ja vanglas viibib isik üheksandat korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Andrei Matsala käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on käesoleval juhul see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama ema juurde xxxx. Korter sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja ema on vastavad nõusolekud andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Isiku lähedaseks on ema, kellega on suhted head ning toetavad. Endise elukaaslasega kinnipeetav peale vabanemist ühist tulevikku ei näe. Küll aga soovib isik ühist last aidata ja toetada. Seega on kinnipeetavat positiivselt toetavaid lähedasi vähe. Samas ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Andrei Matsalil puudub vabanemise korral töökoht. Enne vangistust oli isikul majandusliku toimetulekuga raskusi ja isik on varastanud materiaalse kasu saamise eesmärgil ning selleks, et hankida narkootikume. Isiku enda sõnul on ta töötanud ehitajana ja autoteeninduses, kuid enamasti mitteametlikult. Enne vangistust sai ta töövõimetuspensioni. Isikul on ka tasumata rahalisi nõudeid 4300 eurot. Kohus on seisukohal, et majanduslike raskuste taas tekkimine vabaduses on tõenäoline ja selles tuleb näha uue kuriteo toimepanemise riskitegurit. Kui isikul puudub sissetulek, siis võib ta uuesti hakata toime panema varavastaseid kuritegusid. 3 Kinnipeetaval ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega, kuid meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus, mida saab samuti pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Isik on metadooni asendusravil. Kinnipeetava enda sõnul suudab ta päevapealt metadooni tarvitamise lõpetada, kuid ei ole seda siiski vangistuse jooksul teinud. Reaalseid lahendusi narkootikumidest loobumiseks välja ei oska pakkuda. Ka on kinnipeetaval diagnoositud narkootikumide tarvitamisest tingitud psüühika-ja käitumishäire. Isik võib käituda impulsiivselt, ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele, tõlgendab teiste tegusid ja kavatsusi valesti, nõuab tähelepanu ja austust, kuid ei sa aru, et selline suhtumine peaks olema vastastikune. Kinnipeetav küll teadvustab probleemide olemasolu, kuid nende lahendamisel napib püsivust ja järjekindlust (töökohad on enamasti lühiajalised ja töö puudumisel pöördub tagasi seniste kriminaalsete toimetulekuviiside juurde). Kuritegude toimepanemist põhjendab töö ja raha puudumisega, tunnistab ennast süüdi, kuid pisendab toimepandud kuritegude (nt narkootikumide vahendamise) tõsidust ja ohtlikust ühiskonna jaoks. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Seega ei osanud isik hinnata talle antud võimalust kanda oma karistust vabaduses. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub kohtul igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku vabanemissoovist piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Isik on varasemate vanglakaristuste ajal näidanud üles antipaatiat vangla ja õigussüsteemi vastu. Vanglateenistujatega teeb minimaalset koostööd ning näitab üles negatiivsust. Seetõttu on kaheldav ka kinnipeetava koostöövalmidus kriminaalhooldusametnikuga ning motiveeritus kontrollnõuete ja katseaja tingimuste täitmiseks. Ka märgib kohus, et kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu veelgi süvendab kahtlust isiku võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Andrei Matsal on ohtlik avalikkusele ja oht on kõige suurem siis, kui kinnipeetaval puuduvad legaalsed sissetulekud ja ta jätkab sõltuvusainete tarvitamist. Lisaks suurendab ohtu ja mõjutab isiku riskikäitumist tema senine kriminaalne taust, mitmekordne vangistus ja sarnaste kuritegude korduv sooritamine. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Kohus lisab, et ei pea põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Andrei Matsalit ennetähtaega vangistusest tingimisi elektroonilise valve alla vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 2,5 aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni tõestada oma tahet normikuulekaks eluks. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4 Tartu Ringkonnakohtu 06.09.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
6. juuli 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. 23.07.2018 kohtumäärus 1-06-805 jõustus
7. novembril
8. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5