← Eesti

3-18-1673/22

Obsah (7)§ 253§ 152§ 45§ 155§ 104§ 108§ 109

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-1673 Haldusasi AS-i Medita Baltics kaebus Terviseameti 23.08

) § 21 lg 4, § 155 lg 5, § 204 lg 1). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos määrusega (

§ 253lg 3).

ASJAOLUD

  1. Terviseamet (vastustaja) väljastas 02.05.2018 AS-ile Medita Baltics (kaebaja) erihaigla tegevusloa nr L04251 ja tunnistas selle oma 23.08.2018 otsusega nr 6.4-4/185 kehtetuks.
  2. Kaebaja esitas 27.08.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 23.08.2018 otsuse tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamiseks ja vastustaja kohustamiseks taastama tegevuslubade registris kanne tegevusloa kehtivuse kohta. 3-18-1673
  3. Tallinna Halduskohus võttis 06.09.2018 määrusega kaebuse menetlusse ning rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse, peatades vastustaja 23.08.2018 otsuse kehtivuse ja kohustades vastustajat taastama tegevuslubade registris kande tegevusloa kohta.
  4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.10.2018 määrusega vastustaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse esialgse õiguskaitse kohaldamise osas muutmata.
  5. AS Taastava Kirurgia Kliinik esitas 13.09.2018 Tallinna Halduskohtule avalduse tema kaasamiseks asja menetlusse kolmanda isikuna.
  6. Vastustaja saatis 15.10.2018 Tallinna Halduskohtule teate, et on oma 15.10.2018 otsusega tunnistanud vaidlustatud 23.08.2018 otsuse kehtetuks.
  7. Kohus küsis 16.10.2018 kaebajalt seisukohta menetluse lõpetamise osas ja palus esitada menetluskulu dokumendid.
  8. Kaebaja avaldas 26.10.2018 seisukohas soovi jätkata asja menetlust vastustaja 23.08.2018 otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks, menetluse lõpetamise korral aga mõista vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuludena välja 5552,50 eurot. Vastustaja algatas 16.10.2018 kaebaja osas riikliku järelevalve menetluse, kuna kaebaja olevat esitanud ametile vastuolulisi andmeid nii personali kui ka ruumide osas. Seega on uus menetlus algatatud samadele väidetele tuginedes. Vastustaja seisukohad on väärad ja rikuvad kaebaja õigust tervishoiuteenuseid osutada ning võivad viia taaskord kaebaja tegevuslubade kehtetuks tunnistamiseni. Seega on vaidlusaluse otsuse õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. KOHTU PÕHJENDUSED 9.

§ 152

lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Vastustaja teavitas kohut oma 23.08.2018 otsuse kehtetuks tunnistamisest. Seega on kaebaja saavutanud kaebusega taotletava eesmärgi ja menetlus tuleb

§ 152lg 1 p 4 alusel lõpetada.

10.

§ 152

lg 2 järgi ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja taotles menetluse jätkamist vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks, sest vastustaja algatatud riikliku järelevalve menetlusest järeldub, et vastustaja on endiselt oma ekslike seisukohtade juures. Kohtu hinnangul ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

§ 45

lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kohtu hinnangul on kaebajal võimalik oma õigusi tõhusamalt kaitsta tema õigusi riivava järelevalvemenetluses tehtava otsuse peale tühistamiskaebuse esitamisega. Kuna praegusel juhul puudub teave, milliseid tõendeid haldusorgan menetluses kogub, millised asjaolud tuvastab, millised järeldused neist teeb ja millise otsuse langetab, siis pole põhjust arvata, et praeguses asjas vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste kaitsele kuidagi kaasa aitab. Vaidlustatud otsus oli õigusvastane eelkõige põhjusel, et vastustaja ei kogunud uusi tõendeid, mis varasemas haldusmenetluses tehtud otsuste õigusvastasust kinnitaks. Uus menetlus võimaldab sellekohased menetluslikud puudused kõrvaldada ja uue põhjendatud otsuse langetada. Kohus teostab haldusorganite tegevuse üle järelkontrolli. Kohtul puudub pädevus haldusorgani asemel haldusmenetlust läbi viia ja haldusakte anda, samuti haldusorganile ette kirjutada, kuidas ta peab asjaolusid kaaluma ja milliseid otsuseid menetluses langetama. Haldusmenetlusse ennetavalt sekkumiseks oleks õigus juhul, kui kohtule oleks juba ette näha, 2

(3)3-18-1673 et menetluse tulemusel tehtav otsus ei saaks olla õiguspärane ja see rikuks kaebaja õigusi. Praegusel juhul see nii ei ole. Vastupidiselt kaebaja arvamusele võib uue menetluse tulemusena vastustaja jõuda järeldusele, et eelnev menetlus on olnud õiguspärane ja kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks puudub põhjus. Igal juhul on kaebajal võimalik tema õigusi rikkuv uus otsus kohtus vaidlustada. Seega ei jätka kohus menetlust tuvastamiskaebuse menetlemiseks. 11. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

12. Menetluse lõpetamise tõttu tuleb asjas kohaldatud esialgne õiguskaitse

§ 253lg 3 alusel tühistada.

Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega. 13. Menetluse lõpetamise tõttu puudub alus kaasata AS-i Taastava Kirurgia Kliinik menetlusse kolmanda isikuna ja tema taotlus tuleb jätta rahuldamata. 14.

§ 104

lg 5 p 4 järgi tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale tagastada. 15.

§ 108

lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

15.

  1. Kaebaja taotles menetluskulude väljamõistmist summas 5552,50 eurot. Kaebaja esitas menetluskulu dokumentidena kohtule Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ 31.08.2018 arve nr 1808032 summas 2547,50 eurot (sisaldab riigilõivu 30 eurot), 30.09.2018 arve nr 1809027 summas 1567,50 eurot ja 26.10.2018 arve nr 1810001 summas 1437,50 eurot. Arved sisaldavad käibemaksu. 15.
  2. Kaebaja tasus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu kokku 30 eurot. Kuna kohus tagastas menetluse lõpetamise tõttu kaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot, puudub alus seda vastustajalt välja mõista. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. 15.3.

§ 109

lg-st 6 tulenevalt ei saa põhjendatud menetluskuludeks lugeda ja vastustajalt välja mõista kaebaja ja Eesti Haigekassa vahelise suhtlusega seotud menetluskulusid, sest need kulud ei seondu praeguse haldusasjaga. Eesti Haigekassa ei ole praeguses asjas menetlusosaline ja tema korraldatud riigihankega seotud vaidlusi lahendatakse eraldiseisvas menetluses, millega seotud menetluskulude väljamõistmist saab kaebaja taotleda teises asjas. 31.08.2018 arve spetsifikatsioonilt nähtub, et Eesti Haigekassaga seonduvad järgmised õigusabiteenused: 27.08.2018 teavitus Eesti Haigekassale 24 m ja 27.08.2018 suhtlus kliendiga, e-kirjad Eesti Haigekassale 40 m, kokku 64 minutit. Arve järgi oli õigusabiteenuse tunnihinnaks 125 eurot. 64 minuti ehk 1,07 tunni hinnaks on järelikult 133,75 eurot, mis tuleb väljamõistmisele kuuluvast menetluskulust maha arvata. 15.4. Kohtu hinnangul ei ole esindaja kulude väljamõistmine kogu taotletud mahus põhjendatud, arvestades, et asja menetlus oli alles algusjärgus – kohus oli jõudnud võtta kaebuse menetlusse ja kohaldada esialgset õiguskaitset ning ringkonnakohus oli lahendanud vastustaja määruskaebuse. Asi ei olnud mahukas ega õiguslikult keeruline. Seetõttu vähendab kohus väljamõistetavaid menetluskulusid ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja esindaja kulud 3500 eurot (koos käibemaksuga). /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.