Obsah (9)

§ 444§ 209§ 353§ 460§ 174§ 175§ 177§ 178§ 317

2-17-131761 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-131761 Tsivi

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

1. N D(kostja) laenutaotluse alusel Folkefinans AS Eesti filiaali poolt kostjale 27.11.2014 väljastatud laen summas 200 eurot ning kostjale 27.11.2014 saadetud arved nr 380003136, 380003137, 380003138 ja 380003139, milledest tulenevaid kohutusi ei ole kostja kohaselt täitnud, ning kostjale 21.12.2016 saadetud teatis nõude loovutamise kohta OÜ-le AF Võlamenetlus.
2. Äriregistrist nähtub, et ühendatav ühing Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479) ja ühendatavad ühingud OÜ Julianus Grupp (registrikood 11894354) ja OÜ AF Võlamenetlus (registrikood 12290871) on ühinenud (12.10.2017 koostatud ühinemislepingu alusel, 2 2-17-131761 ühinemisotsused on tehtud 29.06.2018). Ühinemine on kantud äriregistrisse 03.08.2018, misjärel on OÜ AF Võlamenetlus 03.08.2018 äriregistrist kustutatud. Kohtu selgitused 3.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Samas peab kohus vajalikuks täiendavalt selgitada, et äriühingute ühinemisel läheb äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4 esimese lause järgi ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. ÄS § 403 lg 1 esimene lause sätestab, et ühinemise kandmisega ühendava ühingu registrikaardile läheb ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule. Sama paragrahvi

1. lõike järgi ühendatav ühing loetakse lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava ühingu registrikaardile. Registripidaja kustutab ühendatava ühingu äriregistrist. Ühinemise näol on tegemist üldõigusjärgluse juhtumiga.
2. Äriregistrist nähtub, et ühendav ühing Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479) ja ühendatavad ühingud OÜ Julianus Grupp (registrikood 11894354) ning OÜ AF Võlamenetlus (registrikood 12290871) on ühinenud (12.10.2017 koostatud ühinemislepingu alusel, ühinemisotsused on tehtud 29.06.2018). Ühinemine on kantud äriregistrisse 03.08.2018, misjärel on OÜ AF Võlamenetlus 03.08.2018 äriregistrist kustutatud.
3. Eeltoodust tulenevalt on seega Osaühing Aktiva Finants OÜ AF Võlamenetlus (kustutatud) üldõigusjärglane. Kuna OÜ AF Võlamenetlus (kustutatud) on lõppenud, on antud juhul tegemist menetlusõigusjärglusega

§ 209lg 1 tähenduses.

OÜ AF Võlamenetlus (kustutatud) menetluslik positsioon läks üle Osaühingule Aktiva Finants

§ 353alusel.

Nimelt tuleneb

§ 353

lg-test 1, 3 ja 4, et sisuliselt läheb menetlus üldõigusjärglasele tervikuna üle, st menetlust võib jätkata ka nt juhul, kui üldõigusjärglane menetlusse astumise avaldust

§ 209lg 1 alusel ei esitata või menetluses osalemisega ei nõustuta.

Selle käsitlusega on kooskõlas ka

§ 460

lg 1 esimene lause, mille järgi kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Eeltoodu alusel loeb kohus OÜ AF Võlamenetlus (kustutatud) menetluses üldõigusjärgluse tõttu asendatuks Osaühinguga Aktiva Finants (hageja). 6. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 55 eurot ning õigusabikulud 325 eurot (käibemaksuta). 7.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 375 eurot (käibemaksuta) põhjendamatu. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 150 eurot. 8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv kogusummas 100 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. 9. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

3 2-17-131761 10.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 11. Lähtudes

§ 317

lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4