Obsah (5)

§ 423§ 173§ 168§ 162§ 178

2-17-106274 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-106

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on Bondora Servicer OÜ (hageja) hagi XXXi (pankrotis, kostja) vastu võlgnevuse 9666,09 euro, intressi 1403,63 euro, viivise 1140,54 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja isePankur portaalis www.isepankur.ee laenutaotluse, mille Bondora AS (endine ärinimi isePankur AS, registrikood 11483929) on kinnitanud ja mille tulemusel sai kostja enda kasutusse laenusummad 3000 eurot ja 7000 eurot. Kostja tegi oma kontole väljamaksed summas 70 eurot, 3500 eurot, 2000 eurot, 110 eurot, 2800 eurot ja 1000 eurot. Ülejäänud laenusummast tasus kostja laenulepingu sõlmimise tasu. Bondora AS tegutses laenuvahendajana. Lepingu poolteks olid kostja ja investorid, kes portaali www.isepankur.ee vahendusel sõlmisid laenulepingu. Bondora AS on oma laenulepingust tulenevad õigused ja kohustused loovutanud Bondora Servicer OÜ-le, s.o hageja, ning Bondora AS-i juhatuse liikmed XXX ja XXX on seda (01.04.2016) ka kinnitanud. Kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud ning hagiavalduse esitamise seisuga (s.o 18.05.2017) võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse summas 9666,09 eurot, intressi 1403,63 eurot ja seisuga 18.05.2017 sissenõutavaks muutunud viivise summas 1140,54 eurot.
2. Kohus võttis 28.11.2017 määrusega hageja hagiavalduse menetlusse.
3. Hagi menetlemise käigus on saanud kohtule teatavaks, et Harju Maakohtu 11.01.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-18022 on välja kuulutatud kostja pankrot ning pankrotihalduriks on nimetatud Maarja Roht. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus on seisukohal, et hageja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. 5.

§ 423lg-st 3 tulenevalt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (Pankr

S) § 43 lg 2 kohaselt jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. PankrS § 44 lg 1 järgi võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult nimetatud seaduses sätestatud korras (PankrS §§ 93 jj) ning nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras. 6. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuivõrd ka käesolevas tsiviilasjas on alanud kohtumenetlus enne kostja pankroti välja kuulutamist ning otsust veel kohtu poolt tehtud ei ole, siis tuleb jätta hageja poolt esitatud hagi läbi vaatamata (PankrS § 43 lg 2). 2-17-106274 7.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohtule ei ole käesoleval juhul teada asjaolusid, mis annaksid aluse kostja suhtes

§ 168lg-tes 3-5 sätestatu kohaldamiseks.

Samas sätestab aga

§ 162

lg 4, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik. Seejuures on Riigikohus oma 06.01.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 p-s 14 märkinud, et kui hagi jäeti läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel, st kui tegemist on asjaoluga, mida hageja ei saanud mõjutada, peab seda menetluskulude määramisel arvestama. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas jättis kohus hagi läbivaatamata tulenevalt PankrS § 43 lg-st 2, siis on kohus seisukohal, et kuna hageja ei vastuta antud juhul hagi läbivaatamata jätmise eest ning ta ei saanud oma tegevusega hagi läbivaatamata jätmist mõjutada, on kostja menetluskulude jätmine hageja kanda käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt peab kohus seega õiglaseks jätta käesolevas asjas kantud menetluskulud poolte endi kanda. 8.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik