) § 20 lg 1 näeb ette, et kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. Kohus arutas ja lahendas tsiviilasja varasema kohtukoosseisu poolt kogutud tõendite alusel. Hageja nõuded ja kostja vastuväited Hageja palub tuvastada, et poolte vahel 03.08.2015.a sõlmitud vara tasuta kasutamise lepingu objektile korter XXX ülesütlemine kostja poolt oli õigustühine. Leping oli sõlmitud tähtajaliselt kuni 31.08.2020.a. Hageja kasutas korterit enda ja poolte kahe alaealise lapse elukohana. 24.08.2016.a saatis kostja hagejale e-kirja teel hoiatuse lepingu p 6.3.3. rikkumise lõpetamise kohta. 29.09.2016.a esitas kostja e-kirjaga teate vara tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise kohta seoses väidetavalt korteri kolmandale isikule kasutada andmise kohta ilma kostja nõusolekuta. 30.09.2016.a kordas kostja teadet lepingu ülesütlemise kohta ja esitas leppetrahvi nõude 100 eurot päevas iga vara ülendamisega viivitatud päeva eest. Kostja tegi ka ettepaneku sõlmida poolte vahel üürileping kuutasuga 490 eurot. Hageja vastas 01.10.2016.a e-kirjaga, et ei ole lepingut rikkunud ja ei vabasta korterit. Hageja teatas alternatiivselt, et vabastab korteri, kui on leidnud lastele ja endale elamispinna. 01.10.2016.a ja 03.10.2016.a kordas kostja erakorralise ülesütlemise avaldust ja teatas alternatiivselt lepingu korraliselt ülesütlemisest alates 03.01.2017.a. Hageja palub kohtul tuvastada, et lepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt oli õigustühine. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, kuna hageja on lepingut rikkunud. Korterit kasutab isik, keda hageja on nimetanud enda elukaaslaseks ning kellel on korteri varuvõti. Seega kasutab kostjale kuuluvat korterit kostjale võõras isik ning nimetatud isikul on tekkinud korterile kaasvaldus. Eeltoodust tulenevalt oli lepingu erakorraline ülesütlemine lepingu p 6.3.3 järgi põhjendatud. Kostja esitas menetluse käigus taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, kuna hageja vabastas korteri 05.12.2016.a ning hageja ei ole põhjendanud tuvastushuvi. Hageja vaidles vastu kostja taotlusele hagi läbivaatamata jätta ja põhjendas täiendavalt tuvastushuvi. Hageja soovib esmalt tuvastada poolte vahel sõlmitud lepingu kehtivus peale lepingu erakorralist ülesütlemist kostja poolt st kas leping lõppes erakorraliselt 01.10.2016.a või korraliselt 05.12.2016.a. Hageja arvates on leping ülesöeldud õigustühiselt. Teiseks soovib hageja tuvastada, et kostjal polnud õigus leppetrahvi nõuda, kuna ülesütlemine oli õigustühine. Kostja loobus oma leppetrahvi nõudest alles 06.03.2017.a kohtuistungil ja seni oli hagejal tuvastushuvi. Kohus põhjendused ja järeldused Kohtu seisukoht on, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja vabastas korteri ja kostja loobus korteri tasuta kasutamisest tuleneva leppetrahvi nõudest. Seega puuduvad hagejal käesoleval ajal huvid, mis vajaksid õiguskaitset. Hageja on saavutanud eesmärgi, milleks ta kohtusse hagi esitas. Hageja palus peale sisulise huvi kadumist rahuldada tema hagi tuvastushagina. Hageja soovib, et kohus tuvastaks, milline oli lepingu lõppemise alus ning et kostja-poolne leppetrahvi nõue oli õigustühine.
lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtu seisukoht on, et tuvastushagi menetlemiseks alust ei ole. Pooltevahelised nõuded on lahendatud ja õiguslik huvi asja sisuliseks läbivaatamiseks puudub. Kohus jätab hagi läbi vaatamata, kuna hagi ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks õiguskaitset andma.
lg 2 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus
lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
lg 1).
lg 1 kohaselt ui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja on taotlenud mõista hagejalt välja kostja menetluskulud summas 2808 eurot (tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks) 18 tunni töö eest. Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 2064 eurot (tunnitasu 80 eurot, millele lisandub käibemaks) 21,5 tunni töö eest. Hageja on avaldanud arvamust, et kostja õigusabikulutustest on põhjendatud kuni 660 eurot (5,5x120€). Kohtu seisukoht on, et kostja kulutustest on, arvestades tsiviilasja menetluse käiku, põhjendatud 15 tunni töö eest 2340 eurot. Selline kulutuste jaotus on proportsioonis ka hageja enda kuludega õigusabile 21,5 tunni töö eest suuruses 2064 eurot.
lg 1 p 3 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata.
lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise taotlust ei ole käesolevaks ajaks esitatud. Hageja võib selle esitada täiendavalt.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pooled on vastava taotluse esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.