Obsah (8)

§ 173§ 163§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2018.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-118726 Tsiv

§-st 405 lihtsustatud korras. Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.

1. Asjas puudub vaidlus, et Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel on 29.05.2012 sõlmitud liitumisleping nr 1778722, 17.11.2012 järelmaksuga vara müügileping nr 2170047, 30.01.2013 liitumisleping nr 2312998 ja 31.01.2013 järelmaksuga vara müügileping nr 2317553 (tl 22-26). Elisa Eesti AS müüs kostjale järelmaksuga telefoni ja tahvelarvuti ning pakkus telekommunikatsiooni teenust ning kostja kohustus osamaksete ja teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. Kostjale esitatud arvetest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees 732,76 eurot (tl 26 pöördel-30). Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud 27.02.2014 ühepoolselt üles öelnud võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Nõue on 18.11.2015 loovutatud hagejale (tl 21 pöördel).
2. Hageja palub kostjalt kohustuse täitmisena välja mõista põhivõlgnevuse 732,76 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised seadusjärgses viivisemääras perioodi 19.03.2014-31.10.2017 eest 208,54 eurot ning viivised alates 01.11.2017 kuni põhinõude 732,76 euro täitumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (tl 19 pöördel).
3. Kohus hindab kostja vastuväiteid võlgnevuse osas. VÕS § 171 lg 1 tulenevalt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kostja on tunnistanud hagi osaliselt (tl 65). Kohus on andnud kostjale võimaluse täpsustada, millises osas kostja nõuet tunnistab ning kostja taotlusel andnud vastuse esitamiseks täiendava tähtaja (vt kohtu elektronkirjad, tl 69, 70). Kostja ei ole kohtule vastanud.
4. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel, mille järgi võib võlausaldaja raha maksmise kohust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist. Arvete alusel on kostjal tasumata telekommunikatsiooni teenused, järelmaksu osamaksed, võlgnevuse tõttu piirangu eemaldamise tasu, arve edastamise tasu, meeldetuletuse tasud ja leppetrahvid kokku summas 732,76 eurot (tl 26 pöördel-30). Kostja on tunnistanud hagi osaliselt, samas ei ole kostja täpsustanud, millises osas. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid põhivõlgnevuse suurusele ega selle kujunemisele. Kohtu hinnangul tuleb põhinõue rahuldada osaliselt. Arvel nr 2008891212 on kajastatud käsitlustasud kokku 127,82 (2 x 63,91) eurot (tl 29 pöördel30). Järelmaksuga vara müügilepingute tingimuste kohaselt tuleb kliendil tasuda liitumislepingu lõpetamisel kliendi poolse rikkumise tõttu liitumislepingu lõpetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 63,91 eurot ja korraga tasuda antud hetkeks vara eest tasumata kõik osamaksed. Tegemist on tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 ja VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi või ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millised kulud tekkisid liitumislepingute lõpetamisel. Seega on nimetatud tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine ning kohus jätab kostjalt hageja kasuks välja mõistmata käsitlustasud kokku 127,82 eurot. 3 Kostja märgib, et on hagejale teinud makseid, mida ei ole arvestatud. Kostja on esitanud kaks maksekorraldust: 17.01.2013 maksekorraldus nr 92, mis tõendab 51,22 euro tasumist Elisa Eesti AS-ile ja 15.08.2016 maksekorraldus nr 94, mis tõendab 20 euro tasumist Julianus Inkasso OÜ-le (tl 66-67). Hageja selgitas, et Elisa Eesti AS-i võlgnevus tekkis perioodil 01.12.201301.03.2014 ning maksekorraldus nr 92 summas 51,22 eurot tõendab tasumist pea aasta enne võlgnevuse tekkimist. Hageja leiab, et nimetatud summa ei ole tasutud käesoleva nõude katteks. Maksekorraldus nr 92, mis tõendab 20 euro tasumist, on hageja arvestanud viivisenõude katteks (tl 72-72 pöördel). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja poolt 17.01.2013 tehtud makse 51,22 eurot ei ole tehtud käesoleva nõude täitmiseks. Sellele viitab ka asjaolu, et maksekorralduse nr 92 selgitusse on märgitud „2005975461“, millega kostja on ilmselt viidanud tasutava arve numbrile. Viidatud arve ei kuulu aga käesoleva asja juurde. Kohus on seisukohal, et kostja poolt 15.08.2016 tehtud makse summas 20 eurot oli hagejal õigus arvestada viivisenõude katteks. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 88 lg-s 8 nimetatud intress hõlmab ka viivist. Sellist tõlgendust toetab VÕS § 113 lg 1 sõnastus, mille kohaselt on viivis lühend sõnast viivitusintress (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-138-11, p 11). Seega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevusena (732,76 –127,82) 604,94 eurot.
5. Hageja nõuab viivist viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast, s.o alates 19.03.2014 seadusjärgses viivisemääras. Kostja leiab, et viivis on ebamõistlikult suur. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Kohus nõustub hagejaga ja leiab, et antud juhul ei ole viivis ebamõistlikult suur, kuna hageja on arvestanud viiviseid seadusjärgse viivisemääraga. Kuivõrd kohus vähendas hageja põhinõuet kostja vastu, siis seisuga 24.01.2018 on sissenõutavaks muutunud viivis 1408 päeva eest 187,89 eurot. Hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõue on õiguslikult põhjendatud, kuid arvestades kostja vastuväidet, saab hageja nõuda viivist kuni põhinõude suuruseni, so 604,94 eurot.
6. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. Kuna nõue on kuni 1000 eurot, siis VÕS § 113² lg 2 p-i 2 alusel võib hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot. Hageja on saatnud 4 meeldetuletuskirja. Tulenevalt seadusest on esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 20 eurot ja järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulude summa on kujunenud järgmiselt: esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, sh kõnedele vastamine ööpäevaringselt; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud makseviivitusega tekkinud muude kulude kandmist. Seega on põhjendatud sissenõudmiskulud summas (20+5+5) 30 eurot. Menetluskulud
7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Hagi osalise rahuldamise korral jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (

§ 163lg 1).

Hagi kuulub rahuldamisele 83 % ulatuses. Seega jäävad hageja menetluskulud 83 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 17 % ulatuses hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad. 4 11.

§ 174

lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 200 eurot ja esindaja kulud 950 eurot (tl 20 pöördel, 21). 12. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 166 eurot (200 x 83 %). Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kuludega seonduvat (

§ 144

p 1).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Lisaks märgib kohus, et kohtupraktika kohaselt ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Kohus peab hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu suuruseks 65 eurot ning hagiavalduse vormistamise ajakuluks üks tund, 08.01.2018 seisukoha koostamise ajakuluks 30 min, kokku üks tund ja 30 min. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 80,93 eurot (97,50 x 83%). Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 5