← Eesti

2-17-121108/7

Obsah (9)§187§ 444§ 173§ 162§ 174§ 133§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 15.01.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-121108 Tsiviilasi Era Liisingu

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

  1. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (hageja) esitas 25.09.2017 maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX´lt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostjale ei õnnestunud mõistliku aja jooksul maksekäsu kiirmenetluse avaldust ja makseettepanekut kätte toimetada ja Pärnu Maakohtu 19.10.2017 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti hageja nõue kostja vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. Hageja esitas 15.11.2017 hagiavalduse kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks on Creditstar Estonia AS ja XXX vahel 23.12.2016 sõlmitud laenulepingust nr 365286 tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 06.12.2017 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud kohtuteatega (lk 56), mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
  3. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
  4. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

2 Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 6.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

7. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot. Tsiviiltoimikust nähtuvalt on hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 45 eurot ning Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud täiendavalt riigilõivu summas 30 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 251 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõivu summas 75 eurot. Kohus peab riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 75 eurot põhjendatuks. 8.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on hageja õigusabikulu 100 eurot põhjendatud ja vajalik. 9.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 10.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.