← Eesti

2-16-11799/7

Obsah (8)§ 461§ 475§ 477§ 173§ 172§ 175§ 174§ 138

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2018.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-11799 Tsiviilasi Politsei- ja Piirivalveamet

§ 461

lg-st 2 tulenevalt õigus kohtuotsus täita hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise ajast alates. Nõude sissenõutavuse kui ühe sundtäitmise eelduse puudumine pidi kohtutäiturile olema ilmselge. Kohtuotsuse kuulutamise päeva, mis oli ühtlasi kohtuotsuse jõustumise kuupäev, ning kohtutäituri poole pöördumise päeva vaheline aeg koos puhkepäevadega on liialt lühike, et rääkida PPA soovimatusest täita kohtuotsus. Seega on PPA seisukohal, et täitmisavaldus on esitatud ja täitemenetlust on alustatud enne kohustuse sissenõutavaks muutumist s.o. enne selle vabatahtlikuks täitmiseks vajaliku aja möödumist VÕS § 83 lg 3-

§ 461lg 2 alusel.

Kohtutäituri seisukoht

  1. Kohtutäitur vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur on seisukohal, et tema otsus on õiguspärane, arvestades otsuses esitatud põhjendusi.
  2. Võlgniku kaebus põhineb sisuliselt seisukohale, mille kohaselt kohtutäitur ei ole kontrollinud ühte sundtäitmise eeldust – nõude sissenõutavaks muutumist ehk kohtutäitur ei ole täitnud TMS § 19 lg 1 nõuet. Käesolevas täiteasjas on tekkinud seega sisuline vaidlus asjaolu üle, kas täitedokumendis dokumenteeritud võlanõue oli muutunud täitemenetluse algatamisel sissenõutavaks või mitte. Sissenõudja täitmisavaldus esitati kohtutäiturile 22.06.2016 ning täitetoimik avati 27.06.
  3. Kohtutäitur on seisukohal, et täitedokumendis dokumenteeritud sissenõudja võlanõuded mittevaralise kahju hüvitis 400 eurot ning esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud 750 eurot – olid täitemenetluse algatamisel muutnud sissenõutavaks. Nimetatud asjaolu on kohtutäitur sisuliselt käsitlenud oma Otsuse punktis 2.
  4. ning see seisneb ülekordavalt alljärgnevas: HKMS § 232 lg 2 järgi, Riigikohtu otsus ja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus jõustuvad nende avalikult teatavakstegemise päeval ja on lõplikud. Täitedokument jõustus seega 17.06.2016 selle avalikult teatavaks tegemisega Riigikohtu poolt. 2
  5. TMS § 2 lg 1 p 2 sätestab, et TMS alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad halduskohtu jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast otsusest ja määrusest menetluskulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta, samuti hüvitise väljamõistmise kohta avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju eest ning rahaliste nõuete täitmise tagamise kohta. Seega on halduskohtu jõustunud kohtuotsus täitedokument menetluskulude ja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitise väljamõistmiseks. Seega on kohtutäiturile täitmisele esitatud nõuetekohane jõustunud ülalviidatud kohtulahend, mis on täidetav TMS alusel. Kohtutäiturile täitmisteate esitamine on sissenõudja subjektiivne õigus. Eeltooduga on täidetud täitemenetluse algatamise kohustuslikud eeldused (TMS § 23 lg 1).
  6. Võlgnik on oma kaebuses sedastanud, et Kohtutäitur on võtnud täitedokumendi menetlusse enne nõude sissenõutavaks muutumist. Kohtutäitur nimetatud seisukohaga ei nõustu. HKMS § 3 lg 1 kohaselt, käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel kohaldatakse halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku, arvestades halduskohtumenetluse erisusi. Kohtutäituri hinnangul võimaldab HKMS § 3 lg 1

sätteid kohaldada konkreetselt HKMS-ga sätestatud juhtudel, mitte muudel juhtudel. HKMS ei sätesta seega, et jõustunud kohtulahendi täitmisele tuleks kohaldada

§ 461lg 2 sätestatut, mistõttu ei ole sellele tuginemine võlgniku poolt asjakohane.

HKMS § 246 lg 1 kohaselt, kohtulahend täidetakse pärast jõustumist. Kohus võib kohtuotsuse täitmiseks määrata tähtaja, mis hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd täitedokument kuulub täitmisele peale jõustumist ning kohus ei ole täitmise aja kohta täiendavaid tingimusi sätestanud, ongi täitedokument täitmisele esitada peale selle jõustumist. Kohtutäituril puudub õigus anda iseseisvalt täitedokumendile täidetavat sisu selle resolutiivosa tõlgendamise teel. 13. Seega, HKMS § 3 lg 1 võimaldab

sätteid kohaldada konkreetselt vaid HKMS-ga sätestatud juhtudel – seejuures HKMS ei sätesta, et jõustunud kohtulahendi täitmisele tuleks kohaldada

§ 461

lg 2 sätestatut, mistõttu ei ole sellele tuginemine võlgniku poolt asjakohane ega põhjendatud. HKMS § 246 lg 1 kohaselt, kohtulahend täidetakse pärast jõustumist. Kohus võib kohtuotsuse täitmiseks määrata tähtaja, mis hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd täitedokument kuulub täitmisele peale jõustumist ning kohus ei ole täitmise aja kohta täiendavaid tingimusi kohtulahendis sätestanud, ongi täitedokumendist tulenevad võlakohustused muutnud sissenõutavaks täitedokumendi jõustumisega. Täitmisavaldus kohtutäiturile on esitatud pärast täitedokumendi jõustumist (pärast 17.06.2016) 22.06.2016. Kohtutäituril puudub õigus anda iseseisvalt täitedokumendile täidetavat sisu täitedokumendi resolutiivosa tõlgendamise kaudu. Toodut aluseks võttes on täitedokumendis dokumenteeritud sissenõudja võlanõuded muutnud sissenõutavaks täitedokumendi jõustumisega 17.06.2016. Kohtutäitur on täitemenetluse läbiviimisel arvestanud seadusega (HKMS) sätestatud piiranguid

-i sätete kohaldamise osas, vastavalt ülaltoodule. Sissenõudja seisukoht

  1. Sissenõudja sai asja menetlusse võtmsie määruse koos kohtunõudega sellele vastamiseks kätte avaliku e-toimiku vahendusel 15.08.2016, kuid kohtule enda seisukohta ei esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Menetluslikud küsimused
  2. Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi

  1. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse 3 vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
  2. Avaldaja ega ükski teine menetlusosaline ei ole taotlenud enda kaebuses enda suulist ärakuulamist, mistõttu kohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Kohtu sisuline seisukoht kaebuse osas
  3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kohtutäituri otsuses esitatud seisukohtade ja sissenõudja seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  4. Kohtutäitur leiab, et PPA seisukohti arvestades tuleks tal pöörduda kohtusse sisssenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Täitemenetluse ebaõige algatamine on küsimus, mida on võimalik lahendada kaebuse esitamisega kohtutäituri tegevusele Võlgniku ja sissenõudja vahel ei ole käesolevas asjas kohtu hinnangul materiaalõiguslikku vaidlust. Vaidluse kese taandub sellele, kas kohtutäitur algatas täitemenetluse õiguspäraselt (kas selleks olid täidetud kõik vajalikud tingimused).
  5. Alljärgnevalt analüüsib kohus kaebust sisuliselt. Avaldaja tugineb enda kaebuses

§ 461lg-le 2.

Selles on sätestatud, et kui otsuse kohaselt on võlgnikuks Eesti Vabariik või kohaliku omavalitsuse üksus, tuleb kohtuotsus täita hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise ajast alates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamatule täitmisele või otsus näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus leiab, et see säte ei ole käesoleval juhul kohaldatav. HKMS § 1 lg-s 3 on sätestatud, et HMKS-s sätestatud juhtudel kohaldatakse halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku, arvestades halduskohtumenetluse erisusi. Seega on kehtiv HKMS üles ehitatud selliselt, et

-i saab kohaldada vaid juhul, kui HKMS seda konkreetselt võimaldab (erinevalt enne 2012.a kehtinud HKMS-st, mille § 5 lg 1 kohaselt kohaldati halduskohtumenetluses

-i tervikuna, v.a. küsimustes, milles HKMS reguleeris teisiti). Vastavalt HKMS § 156 lg-le 2 kohaldatakse kohtuotsuse suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 435, 441, 446 ja 447 sätestatut. Eeltoodust tulenevalt ei kohaldu halduskohtumenetluses (ja seega haldusasjas tehtud kohtuotsusele)

§ 461lg 2.

  1. Kohus märgib täiendavalt, et alates 01.01.2018 on HKMS-i lisatud § 168 lg 11, mille kohaselt rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamata täitmisele või otsus näeb ette teistsuguse tähtaja. Viidatud säte kehtib aga edasiulatuvalt alates 2018.a algusest ja ei oma tagasiulatuvat toimet. Kuivõrd see säte täitemenetluse alustamise ajal ei kehtinud, ei ole see antud asjas ka kohaldatav, kuna kohus hindab kohtutäituri tegevust tema tegevuse ajal kehtinud seadusest lähtudes.
  2. Asjakohane ei ole ka tuginemine VÕS § 83 lg-le 3, mis ei reguleeri kohtuotsuse täitmist.
  3. Avaldaja ja kohtutäitur ei vaidle selle üle, et täitmisavaldus ja täitedokument vastasid täitemenetluse alustamiseks vajalikele nõuetele (sh oli täidetav kohtuotsus jõustunud). Avaldaja ainsaks vastuväiteks oli see, et

§ 461lg 2 keelas otsust täita enne 30 päeva möödumist selle jõustumisest.

Kuivõrd kohus asub seisukohale, et

§ 461

lg 2 ja VÕS § 83 lg 3 ei ole käesolevas asjas kohaldatavad, puudus kohtutäituril põhjus keelduda talle täitmiseks esitatud lahendi täitmisest. Täitur on seega tegutsenud õiguspäraselt ja täitemenetlust õigesti alustanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja kaebuse rahuldamata.

  1. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. 4 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 25.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

§ 175

lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Tulenevalt

§ 175

lg-st 31 jäävad kohtutäituri võimalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt

§ 172lg-test 1 ning 10 avaldaja kanda.

26.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 27.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole maakohtu menetluses puudutatud isik I ega puudutatud isik II esitanud kohtule avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kuivõrd menetluskulude kandmist ei nähtu ka kohtutoimikust, määrab kohus puudutatud isikute maakohtu menetluskulud kindlaks selliselt, et neid avaldajalt välja ei mõisteta. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.