KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mihkel Roos Kohtujurist Eliko Suurkuusk Määruse tegemise aeg ja koht 11.12.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-14189 Tsiviilasi XXXX ka
) § 218 ja § 23 lg 1 alusel tuleb kaebus jätta rahuldamata. 6.
§ 218
kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub; kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa; kohus vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses. Täitemenetluse alustamist reguleerib
- peatüki
- jagu.
§ 23lg 1 esimese lause kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. 7. Ts
MS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus; hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi, muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all.
- XXXX (võlgnik) esitas kohtutäitur Risto Sepale kaebuse täiteasjas nr XXXX kohtutäituri tegevuse peale, mille kohaselt kohtutäitur alustas täitemenetlust täitmisavalduses märgitud asjaolusid kontrollimata. Käesolevas, kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise asjas tuleb kontrollida, kas kohtutäitur alustas täitemenetlust õiguspäraselt.
- Menetlusosaliste kirjalike seletustega ja täitedokumendiga on tõendatud, et kohtutäitur alustas täitemenetlust nõuetekohase täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel. Eeltoodust tulenevalt alustas kohtutäitur täitemenetlust õiguspäraselt
§ 23
lg 1 esimese lause järgi.
§ 8kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. 2
(3)10. Vastuseks avaldaja väidetele märgib kohus järgmist. 27.11.2017 menetlusdokumendis esitatud väited täitemenetluse lõpetamise kohta ei oma asjas tähtsust, sest täitemenetluse alustamise õiguspärasus ei saa sõltuda sellest, kas täitemenetlus kuuluks lõpetamisele täitmisavalduses esitatud nõude ja suhtluskorra täitmise tõttu. Seadus ei näe ette täitmisavalduses asjaolude esitamist ega seda, et kohtutäitur võiks enne täitemenetluse alustamist asjaolusid kontrollida. Kohtutäituri käitumine
§ 23
lg 1 järgimisel ei ole antud juhul olnud vastuolus kohustusega olla erapooletu ja äratada üldist usaldust ega hea usu põhimõttega. Kohtutäitur andis võlgnikule täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja. Kas kohtutäituri otsus kohtutäiturile esitatud kaebuse kohta sisaldab üksnes asjakohaseid põhjendusi, ei oma asjas tähtsust, sest kohtutäituri otsuse põhjendused ei saa olla otsuse tühistamise aluseks, välja arvatud juhul, kui otsus on täielikult motiveerimata (
217 lg 5). Kohtutäituri otsus täitemenetluse alustamise peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmise kohta sisaldas põhjendavat osa ja oli õiguspärane. Puudub alus otsuse tühistamiseks. Menetlusosaliste tõenditena esitatud dokumendid ei oma asjas tähtsust, sest ei puuduta täitemenetluse alustamise eeldusi, vaid täitedokumendis kajastatud kohustuste täitmist.
- Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 7 teise lausel alusel jätta avaldaja kanda. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.
- Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine takistaks menetlust lõpetava lahendi tegemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Roos kohtunik 3
(3)