lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
lg 4 kohaselt kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Seda hoolimata asjaolust, et põhivõlg jaotub ühisvaraks ja pärandvaraks. Seega saab hageja nõuda võlgnevuse tasumist kõigilt kostjatelt solidaarselt. Seega on hagejal põhinõue kostjate vastu summas 415,43 eurot. Kostjapoolne tasaarvestus
lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav 3 2-16-16898 pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväide. Riigikohus on selgitanud kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-81-00 mida kohus peab tegema, kui kohtumenetluses esitatakse vastuväide seoses teostatud tasaarvestusega: „Kui nõuded olid tasaarvestatavad ja puudus tasaarvestuse tegemise keeld, siis jätab kohus tasaarvestatud summa sissenõudmiseks esitatud hagi rahuldamata”. Riigikohus leidis 4.01.2012 lahendis 3-2-1-129-11, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (Riigikohtu
Kostja I tasaarvestas kahjunõude summas 1008 eurot hagis esitatud hageja nõudega summas 442,04 eurot. Xxx palus 24.05.2016 e-kirjas hagejalt teavet Xxxvõla aluseks olevate kulutuste kohta. Xxx soovis teada, millal ja mis kulutuste tulemusel on võlg tekkinud. Küsitud teave sisaldub krediitkaardi konto väljavõttes. Hageja keeldus 24.05.2016 e-kirjas teabe esitamisest väites, et hageja saab teavet avaldada vaid selleks õigustatud isikutele, nt kohtule. Hageja soovitas kostjal pöörduda teabe saamise küsimuses advokaadi poole. Seega hageja keeldus oma nõude aluseks olevaid asjaolusid kostjale avaldamast. Seda hoolimata asjaolust, et hageja väitel on kostjatele läinud üle Xxxsõlmitud krediitkaardi kasutamise leping koos vastavate õiguste ja kohusustega (vt hagi p 1.1.5 ja 1.1.9). Sellega rikkus hageja krediidiasutuste seadusest (KAS) § 88 lg 5 p 9 tulenevat kohustust avaldada pärijale andmeid, mis seostuvad pärandvaraga. Hageja rikkus ka Xxxile kui oma kliendile (sh krediitkaardi kasutamise lepingu järgsele kliendile) info andmise kohustust (vt krediitkaardi kasutamise leping p 1.21, 1.23, 6.17). Hageja kohustus esitada kliendile andmed tuleneb ka krediidiasutuste seaduse § 89 lg 3. Hageja rikkus nõude aluseks olevate asjaolude esitamata jätmisega üldist tõendamiskoormise jaotust, mille järgi peab nõude olemasolu tõendama võlausaldaja (TsMS § 230 lg 1,
Pärimisseaduse § 151 lg 2 kohaselt vastutavad pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest pärijad solidaarselt.
kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt 4 2-16-16898 või mõnelt neist.
lõikest 2 tulenevalt võib iga solidaarvõlgnik esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad solidaarkohustusest või tema enda õigussuhtest võlausaldajaga. Seega on solidaarvõlgnikud ühiselt või igaüks neist eraldi õigustatud küsima ja saama teavet väidetava võla kohta. Hageja teabe andmise kohustust hoolimata korduvatest järelpärimistest ja selgitustest ei täitnud. Muuhulgas nõudis hageja õigustamatult krediitkaardi toimingute väljavõtte saamiseks Xxxpärijatelt ühist avaldust (xxx 8.08.2016 e-kiri xxx ja 15.09.2016 Swedbank vastus xxx 26.08.2016 kirjale). Kuna hageja keeldus hoolimata korduvatest järelepärimistest võla kohta teavet avaldamast, samas nõudis jätkuvalt võla tasumist, pidi kostja I võla kohta teabe saamise õiguse realiseerimiseks kasutama õigusabi. Ka hageja ise soovitas 24.05.2016 vastuses krediitkaardi võlaga seotud andmete saamiseks pöörduda advokaadi poole. Advokaat esitas Swedbankile järelpärimisi kokku viiel korral (20.06.2016, 02.08.2016, 15.08.2016, 26.08.2016, 29.09.2016). Nende kirjadega seotud otsesed õigusabikulud olid kokku 1008 eurot, mille kohta on advokaadibüroo kostjale I ka arved esitanud. Kostja I juhtis 20.06.2016 vastuses hageja tähelepanu ka asjaolule, et teabe avaldamise kohustuse rikkumise tõttu on kostja I pidanud kandma Xxxväidetava võlgnevuse kohta andmete saamiseks õigusabikulusid ja kostjal I on tekkinud varaline kahju. Edasisel andmete esitamata jätmisel vastav kahju suureneb. Seega oli hagejale ettenähtav, et krediitkaardi võla aluseks olevate kulutuste kohta andmete esitamata jätmisel jätkab kostja õigusabi kasutamist ja hageja rikkumisest tekkiv kahju suureneb. Seega, hageja on nõudnud kostjalt võla tasumist ilma, et kostja saaks kontrollida väidetava võla tekkimise asjaolusid. Võla kohta andmete esitamata jätmisega rikkus hageja krediidi kasutamise lepingu punktist 6.17 ja KAS § 88 lg 5 p 9 tulenevat teave andmise kohustust. Lisaks rikkus hageja üldist tõendamiskoormisest tulenevat põhimõtet, mille järgi nõude olemasolu peab tõendama võlausaldaja. Hageja käitumine, s.o võla kohta andmete esitamata jätmine ei vasta ka tsiviilõiguste heas usus teostamise nõudele ega kliendi huvidega arvestamise nõudele (
Kostja I ei oleks pidanud õigusabi kasutama ega kulusid kandma, kui hageja oleks täitnud kostja I 24.05.2016 e-kirjas esitatud taotluse esitada võla aluseks olevaid kulutusi kajastavad andmed, eelkõige krediitkaardi konto väljavõte. Ka ei oleks kostjal I õigusabikulusid tekkinud, kui hageja poleks korduvalt nõudnud võla tasumist, jättes andmed võla tekkimise kohta esitamata (
Hageja poolt teabe andmise kohustuste rikkumise tõttu on kostja I pidanud kandma õigusabikulusid summas 1008 eurot. Tegemist on teabe saamise õiguse realiseerimisega otseselt seotud kuludega (
Seega on kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõue, mida ta saab kasutada võlausaldaja nõude tasaarvestamiseks
Nõuete tasaarvestamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu
lg 1 kohaselt kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Sama kehtib täitmise asendamise, hoiustamise või tasaarvestuse korral. 5 2-16-16898 Kuivõrd kostja I on hageja põhinõude õigustatult ja põhjendatult tasaarvestatud, jätab kohus hageja põhinõude osas hagi rahuldamata. Intress ja viivisenõue Xxxja Swedbank ASi vahel sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingu tingimuste punkti 6.3 alusel kohustus konto omanik maksma hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid (nt kaardi avamise/väljastamise/pikendamise tasu, kuu- või aastatasu, sularaha väljavõtutasu, limiidikontolt maksete tegemisele kohalduvad tasud jm), viiviseid ja trahve. Hageja arvestas intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt (lepingu tingimuste p 6.6). Hagiavalduse esitamise seisuga oli lepingust tulenev intressi võlgnevus 6,72 eurot.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Krediitkaardi kasutamise leping lõppes väljastatud krediitkaardi kehtivuse lõppemisel 29.02.2016 vastavalt lepingu tingimuste punktile 12.5.1, mille kohaselt leping lõpeb automaatselt kaardi kehtivuse läbisaamisel. Kuivõrd hageja poolt võimaldatud ühekuulise täiendava perioodi jooksul lepingu alusel kasutusele võetud krediidilimiiti hagejale ei tagastatud, alustas hageja viivise arvestamist alates 31.03.2016 vastavalt lepingu tingimuste punktile 6.16. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist on hageja kostjatelt palunud 13.06.2016 teatistes. Hagi esitamise seisuga oli viivise võlgnevus 19,89 eurot. Kostjal I olid hageja vastu põhjendatud nõuded, millega kostja I õigustatult tasaarvestas hageja nõuded sh. intressi ja viivisenõuded. Seega ei ole hageja nõuded lisaks põhinõudele ka intressi ja viivise osas põhjendatud ning kohus jätab need rahuldamata. Kokkuvõte Eeltoodust tulenevalt on kohus tuvastanud, et hageja ja kostja vastastikused nõuded olid tasaarvestatavad ja puudus tasaarvestuse tegemise keeld, mistõttu jätab kohus tasaarvestatud summa (442,04 eurot) sissenõudmiseks esitatud hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. 6 2-16-16898 TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.