Obsah (8)

§ 444§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

1. Hageja ja kostja vahel
2. a sõlmitud suulised töövõtulepingud, mille alusel hageja valmistas kostjale metallkonstruktsioone kahele objektile (Tule 13, Saue ja Kärdla Leivamaja). Hageja on kostjale metallkonstruktsioonid valmistanud ja üle andnud, kostja on töö vastu võtnud. Hageja esitas kostjale arved, kostja on tasunud arved, mis on esitatud tööde eest objektile Kärdla Leivamaja ning osaliselt tasunud arve, mis on esitatud teostatud tööde eest Tule 13, Saue objektile. Kostja on jätnud osaliselt tasumata arve nr 160199 summas 5445,29 eurot. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

§ 444

lg-st 3 tulenevalt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud 2.

§ 162

lg 1 järgi kannab menetluskulud kostja.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 450 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1320 eurot käibemaksuga. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 138lg 1).

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Kohus peab riigilõivu 450 euro väljamõistmist kostjalt põhjendatuks.

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palub õigusabikulud välja mõista koos käibemaksuga (tl 122). Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri e-päringust nähtub, et STM Works OÜ on käibemaksukohuslane (käibemaksukohustuslase number 2 EE101862503, alates 21.03.2016). Seega mõistab kohus hageja menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Kohus peab hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu suuruseks 100 eurot käibemaksuta. Kohus selgitab, et hageja menetluskulude nimekirjas esitatud toimingud kuupäevadel 26.06.2017 – 01.07.2017 ei ole käsitletavad kohtuväliste kuludena

§ 144lg 1 mõttes.

Viidatud toimingud ja sellest tulenevad kulud on vaadeldavad hageja kui võlausaldaja kahjuna VÕS § 128 lg 3 mõttes. 20.02.2018 toimingu (nõupidamine kliendiga, õiguslik analüüs ning hagiavalduse koostamine) põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks hindab kohus 4 tundi. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning tulenevalt eeltoodust peab kohus lepingulise esindaja kulu summas 400 eurot põhjendatuks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude jaotuse alusel riigilõiv 450 eurot ja lepingulise esindaja kulud 400 eurot. Hageja taotleb

§ 177

lg 2 alusel menetluskuludelt viivist.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 3